Fune life

rõõmus, "rikas" riik

2011-07-15T14:06:00.003+03:00

Üle pika aja on meedias midagi tõsiselt positiivset! Eestlastest ratturite pääsemine on sündmus, mis võiks meie kõigi südant soojendada. Ränduritele pühendaks ka kojutuleku puhul ühe ilusa roosi.

Samal ajal on minuni jõudnud aga mitte nii rõõmustavaid uudiseid. Näiline heaoluühiskond, kus elame ja riik, kus pole muresid mädaneb ju tegelikult igast otsast. Lisaks sellele, et reformiga hakatakse piirama ligipääsu kõrgharidusele, on riikkohati suuremate probleemide küüsis, kui seda tunnistada tahetakse. Tuli välja, et kaitseväel on hetkel probleeme värskelt teenistusse võetud noormeeste söötmisega. Kuna raha pole, siis plaanitakse kutsealuseid nädalavahetusteks koju saatma. Tugevalt kannatab ka kaitseväe meditsiiniline pool. Eriarstid jms maksab ju hunniku raha. Odavam on paar valuvaigistit sisse sööta ja nädalaks füüsilise koormuse vabastus anda.

On tore elada riigis, mis on kriisist juba ammu väljunud ja samuti hea teada, et meil pole ju mingeid probleeme.

Teejuht

2011-07-06T11:28:00.003+03:00

Vabandan, et foto on selline nagu ta on. Põlve otsast ikka pikema säriga midagi väga head loota pole. Samas hakkas see foto oma ebatäiuslikkuses mulle hoopis meeldima.

Jah... olen tagasi, minu blogi on tagasi!

Sai siin tehtud päris pikk puhkus. Vahepeal läks kogu aur veidi tähtsamatele tegevustele. Meeletu pinge, närvikulu ja kohati juba lootusetuse tunne. Ometi juhtub vahel väikeseid imesid ja ehk kuidagi läheb realiseerus maksimaalse tulemusena. Selle aja jooksul jõudsin tõdemuseni, et imedesse peab lootma, vahel me lihtsalt vajame väikest imet, et oma tegevuse mõtetastus tagasi saada.

Nüüdseks on siis kõik maha rahunenud, pingelangus üle elatud ja elu on loksunud aeglasemasse rütmi. Seega palju puhkust, veidi töö tegemist ja nii ta rahulikult kulgeb (kui muidugi kõik muud tegevused välja arvata).

Talvemõnud

2011-03-14T00:45:00.003+02:00

Kuna saabuma hakkab kevad, siis siin on väike meenutus selle talve ühest heast näitest, et lumi pakkus meelelahutust nii suurtele kui ka väikestele (eriti neile!).

Meenutused lumelinna ehitammisest Taerus Toomemäele.

Kuna seal oli ka poliitilisi võistkondi, siis on need pildid parem avaldada pärast valimisi.

Ilus tal on ju olnud :)

Eesti laul osa 2

2011-02-21T00:47:00.006+02:00

Kogu muu osa on küll Eesti laulu kohta, kuid selle foto pühendan Haapsalu põlenguohvrite mälestuseks.

Järgnevad mõtted on siis kirja pandud loo kuulamise ajal ja ei ole mõjutatud hääletuse tulemustest.

1. SÕPRUSE PST – Rahu, ainult rahu

Tüüpiline Sõpruse lugu. Hea, kindlasti läheb teatud seltskonnas peale, kuid seda tabab ilmselt sama saatus nagu Ruffust – keskmine Euroopa hääletaja ei anna neile häält. Lava peal oleks võinud ju ka midagi huvitavat teha. Samas loo poolest antud poolfinaali üks lemmikuid ja see lugu jääb ilmselt mõneks ajaks ka minu muusika valikusse.

2. Shirubi Ikazuchi – St. Cabah

Kui Kerli räägib haldjatest ja on inglike või haldjas, siis keerulise nimega bänd on deemon mustas ja räägib nõidadest. Muusika on samas minu meelest sarnane, vägagi sarnane.

3. Sofia Rubina – My Melody

Elukutseline Eurovisiooni Eesti eelvooru tegija, kes pole kunagi küll edasi saanud. Nagu selle kohta öeldakse... aga järjekindel. Lugu mis ei jää meelde ja mõjub kuidagi häirivalt. Ütleme ausalt, et sel lool pole lootustki.

4. Mimicry – The Storm

Kene ei meeldinud mulle superstaari saates. Minu meelest mõjus ta kuidagi võltsilt. Nüüd on nad teinud mingi ülimalt electro loo ja lavashow, mis oleks olnud publikut vallutav paar aastakümment tagasi. Lisaks peaks mainima, et refrään mõjub kui tõeline kassikontsert, mitte normaalse loona. Ka meeslaulja hääl ei tundunud just eriti hea.

5. Orelipoiss - Valss

Ma tean, see nende loo poolt tehtud tunne jääb, kui jah... Sinna on muidugi igasugu talente ja varasemaid võitjaid kokku pandud ning laval ju show-d tehakse. Kummalisel kombel võiks see lugu ise läbi lüüa. Kui muu ei ole, siis vähemalt lehepillimängija peaks ohtralt tähelepanu saama. Omamoodi mõnusalt naiivne looke.

6. Tiiu Kiik – Second Chance

Kahjuks sai taaskord siia saatesse. Kõlab täpselt sama jubedalt kui eelmisel aastal. Tõsiselt jube!!! Tegelikult eksin, sel aastal on sinna ja juba klubihelides pulvil muusika taha lisatud, seega veelgi jubedam ja veelgi rohkem kõrvu kriipiv kolm minutit. Vot tema on üks neist, kes alati enne eurovisiooni välja ilmuvad ja selle saate ära rikuvad. No ei ole seda vaja, meil toodetakse saasta niigi!

7. MID - Smile

Lugu ise pärineks kui mingist arenguhäiretega inimeste erikoolist, kus lõpuaktuseks üks looke ära õpitakse – seda nii loo kui ka visuaalse pildi osas. Võimalik, et nad üritasid naljakad olla, aga no ei tule ju välja!

8. Ithaka Maria – Hopa’pa-rei!

Selle loo riietusega tekkis mõte, et ta võiks ju üldse ilma riieteta alustada ja siis õmmeldakse loo ajal talle riided selga kinni. Eks see selline peenem Ruslana II ole, kuid vähemalt on kõhu peal peki asemel võimsad lihased. No mingit sisu ju ei olnud sel lool!

9. Rolf Roosalu –All & Now

Mees, kes hoolitseb selle eest, et mahedahäälne ja liberaalne diskobiit meie konkursilt ei kaoks. Samas kipub iga aastaga ta lugudest seda hoogu ja võimu vähemaks jääma. See siin annab ju peaaegu ilusa balladi mõõdu välja, kuid päris lääne boybändide tasemest jääb veel kõvasti puudu. Samas selliseid on minu meelest Eurovisioonil korduvalt kõrbemas nähtud.

Üldkokkuvõtteks võib öelda, et teise saate tase oli ikka palju nõrgem. Samas pole mõtet kurta, sest lõpuks võidab ju ikkagi rahva lemmik, seega ka võimalik võitja saab edasi ükskõik kui tihedas konkurentsis.

Varjatud

2011-02-13T17:16:00.005+02:00

Alanud on taaskord nii Eesti Laul kui ka superstaari otsingud. Loodame, et ka seekord sulab lume alt välja mõni seni varjatud anne ja märkame vanade tegijate uusi külgi. Siin aga jätkan seni aruvakalt vastukaja toonud muusikakriitikaga ja avaldan Eesti Laulu esimest osa vaadates tekkinud mõtteid.

1. Marilyn Jurman – Veel on aega

No see tibi oli nõrga häälega juba videos, kuid nüüd live... jube! Tantsutüdrukud olid ilusad ja toredad, kuid solistil ei ole ju häält! Kohutav esitus ja ilmselt kivi ka helimeeste kapsaaeda.

2. ELMAYONESA – Kes ei tantsi, on politsei

Karvane metallimaak Lõuna-Ameerikast. Kui poleks paari eestlast abiks, siis oleks raske aru saada, mis keeles lauldakse. Võib ju olla huvitav vaadata kuidas välismaalased eesti keelt väänavad, kuid kui sa pole just eestlane, siis on tegemist mõttetu karjumisega

3. Victoria – Baby Had You

Väga sügava sisuga lugu (taju irooniat). Kõlapildilt tuli kohe meelde kunagine TATU repertuaar. Tantsusaali sobib kui rusikas silmaauku, kuid eurovisioonile? Ilmselt jääb kogu selle eurobiidi keskel märkamatuks.

4. Noorkuu – Be My Saturday Night

Kostüümid sobiks ideaalselt liputajatele. Samas suurepärane lavaline show. See lugu on sel aastal üks minu lemmikuid. Lugu on selline paras Mika ja muud sellist.

5. Jana Kask – Don´t Want Anything

Minu isiklik lemmik, kuid Eurovisioonile see ei sobi. Jana võimas ja sügav hääl, kuigi tulevikus vast soengu ja kleidi kujundajat pimedate ühingust otsida ei tasuks.

6. Kait Tamra – Lubadus

Ainus laul, mida olen ka oma kõrvaga kuulnud. Seda veel kirikus, eriti ehedal kujul. Ilus Kait Tamra lugu, nauditav, kuid veidi valel võistlusel. Samas hõivab eurol ilmselt omamoodi ja hõivamata maitse, mis toob ka kindlasti punkte.

7. Ansambel Andur – Lapsed ja lennukid

Meenus kohe üks Vennaskonna lugu. Aga reaalselt rääkides – no palun ärge tehke nalja. See on midagi jubedat!

8. Meister ja Mari – Unemati

Palun, isa, tule juba koju ja pane oma poiss paika! Pole midagi nii halenaljakat ammu näinud. Aga au selle eest, kui tragikoomiliselt see lugu välja mängida suudeti. Aga palun ärge seda meid esindama valige!

9. Getter Jaani – Rockefeller street

Selle kleidiga võib nii mõnigi aps juhtuda, mis muudaks kogu esinemise ebaseaduslikuks. Muidu lugu, mis võiks peale minna ja Getteril on ka piisavalt häält ja energiat selle loo välja laulmiseks. Sihuke üle keskmise Lõhmuse lugu, millel on potentsiaali võistlus ära võita. Samas Getteri jutt on endiselt sama naiivne ja lapsik kui Superstaari saates. Kui ta Eurovisioonile saata, siis peaks talle kindlasti kõigepealt suhtluskoolituse tegema.

10. Outloudz – I wanna meet

Ma armastan rock muusikat ja seda tahab olla ka see lugu, kuid jättid täiesti külmaks. Lõpus juba nagu oli midagi, kuid siis sai lugu otsa. See küll kahjuks meelde ei jää.

Kogu saate kohta – Avastasin hiljuti, et Triobetis võib teha panuseid, et kes Vanilla Ninja tüdrukutest järgmisena lapse saab (Maarja Kivil juba üks on ju). Kõige suurem võimalus pooldumiseks oli antud Lennale.

Samas selle saate ülesehituse juures on endiselt tunda Purga puudutust. Lisaks ei jätnud see kogemustega teletegijate muljet, kuidagi nõrk oli. Lisaks olid ka pärast esinemist võetud küsimused kuidagi lahjad ja mõttetud. Arenguruumi on ja kõvasti.

Tõkestatud

2011-01-29T18:58:00.002+02:00

Vahel on selline tunne, et tee õnneni on ikka mitmekodselt tarastatud ja tõkestatud. Just sain ühe rahalise probleemi korda ja ühe inimese unustamisest tingitud rahavoo taas jooksma, kui saabus uus laks. Nüüd on uus probleem seotud laboriga ja labori töö on määramata ajaks seiskunud. Tootjapoolne programmeerimisviga kaalul seiskas töö päris pikaks ajaks. Karta on, et paus venib vähemalt kolme kuu peale. Mis aga seni saab?

Üldse on kuidagi tume tunne viimasel ajal. Loodan, et peagi saabuv arvuti vahetus viib enesetunnet veidigi valguse poole. Oma 4 aastat vana, omal ajal odavaimat Ordi läpakat ma siiski pensionile ei lase, vaid ta rändab veidi kergema töö peale. Sellest saab nö internetis käimise masin, millega ta teatud mööndustega isegi hakkama saab. Kohati küll ViaChrome9 videokaart on see, mis arvukate flash reklaamide ja rakenduste korral hätta jääb, kuid muidu pole häda suurt midagi. Uuel masinal alustasingi kõigepealt parameetrite vaatamist videokaardist. Olen viimasel ajal päris palju kujunduse jms sellisega tegelenud ja seega on vaja mingit kaarti, mis suudaks ka tööd teha. Leidsin küllaltki hea pakkumise ja nii saabki minu omaks masin, millel i3-370 protsessor ja ATI HD5470 videokaart. Sellega peaks asjad juba hoopis teise hooge liikuma :)

Vasardab

2011-01-21T20:27:00.003+02:00

Taaskord pidin tunnistama, et minu kaamera automaatne (eba)teravustamine suudab mind olulistes olukordades maha jätta. Manuaalne teravustamine on aga tehtud nii toredaks, et muudab võimatuks kaamera teise oluliste faktorite (ava, säri) sättimise. Lisaks paksu lume tõttu oli ka mu liikumine nii aeglane, et ei jõudnud selle rähniga kohe kuidagi sammu pidada. Arvestage, et see pilt on tehtud lumepaksuse maksimumi ajal :)

Pärast pingelist perioodi olen sattunud tõelise vaimse väsimuse poole. Pinge langus on olnud sedavõrd karm, et ilma nähtava põhjuseta viis see tuju. Kuidagi tuim olemine, mida on ennegi suure pingelanguse järgselt ette tulnud. Seekord tabas see aga veidi halval ajal. Samas mingil hetkel peab ju vaimu ka vabaks laskma. Peas vasardavad aga endiselt tähtajad ja erinevad küsimused.

Head uut aastat!

2011-01-01T21:43:00.005+02:00

Jätkan siis traditsiooni ja lisan mõned pildid selle aasta ilutulestikust. Peab küll tunnistama, et minu kodukohas oli üks nõrgemaid tulevärke mida mäletan. Ilmselt on inimesed saanud aru, et raha ei ole mõtet niisama taevasse lasta.

Häid jõule!

2010-12-24T13:56:00.003+02:00

Tavaliselt pannakse jõulude puhul üles ikka küünlaid ja muud sellist. Sel aastal teeks siis vahelduseks midagi muud.

Nautida naeratusi ja naeru,

pakkuda väiksele varsale kaeru,

käia metsas ja tuua kuusk,

proovida, kas ka libiseb suusk.

See on mu jõulurahu ja -mõnu.

Joon kuuma glögi, toas on õdus.

Kurgus küll kipitab, ninaski nohu,

jõulud on siiski ja tohuvabohu.

Punased põsed ja punane nina -

on need nüüd gripist või lumevinast?

Ei oska öelda. Kust mina tean?

Nii mina lihtsalt jõule pean.

Jõulujõhvika blogist

Vaikus

2010-12-05T21:33:00.003+02:00

Teise advendi puhul midagi rahulikku...

Isegi tuult ei olnud, lihtsalt vaikus, ilu ja kaunis talveilm.

KT-le sünnipäevaks :)

Talve algus

2010-12-01T23:22:00.002+02:00

Talv algas üldiselt ilusalt. Kahjuks jääb see Türil paljudele viimaseks talveks.

See pilt on pühendatud kõigile, kes Türilt Tartusse küüditatakse.

mõnusalt jahe :)

2010-11-29T09:55:00.003+02:00

Tänane hommik tõi mu näole väga suure naeratuse - väljas on mõnusalt jahe :)

Väljas on koguni 20 kraadi külma! Kas see pole mitte tore?

Meeleavaldus Türi kolledži kaitseks järg

2010-11-25T01:02:00.005+02:00

Need vaprad Türi noored ei kartnud halba ilma ning ei lasknud ennast sisse meelitada. Nad seisid ja lootsid, et neid märgataks. Lootsid, et õiglus jalule seataks...

Lisaks kõnele tooks ära ka meeleavaldusel jaotatud lendlehtedel olnud teksti. Peaks mainima, et otseselt neid punkte arutelul ei puudutatud.

Lisaks on siin väike helilõik meeleavaldusest (link) ja ERR-i tartu stuudio uudist saab kuulata siit (link).

11 väidet, mis on esitatud Türi kolledži kinni panemise õigustamiseks

Vastused neile väidetele on andnud Türi kolledži direktor Timo Kikas

1. Kolledžil on 9 miljoni kroonine võlg, mis pidevalt kasvab.

Türi kolledži (TC) võlg koosneb kolmest osast: 3,8 milj. on sisevõlg, mis võeti selleks, et TC maja lõplikult välja ehitada, 0,8 on seotud ühe konkreetse Interregi projektiga ja see raha tuleb kõik lõpuks tagasi (lihtsalt europrojektidel läheb aruandlusega aega ja seega jõuab raha kohale alles ca aasta hiljem), 1,8 on võlg haridusallika pealt. See tekkis alles 2008-2009 õppeaastal. Enne seda ei ole miinust kunagi olnud. Enamuses oli see seotud eelarve kärbetega ja negatiivsete lisaeelarvetega riiklikul tasandil. Hetkel miinuse lisandumine peatunud. Meie arvestuste järgi peaks sellel aastal eelarve olema tasakaalus. Kui ei ole, siis just selle tõttu, et paljud avatud ülikooli tudengid on otsustanud mitte maksta, sest "kool pannakse niikuinii kinni". Seega võla juurdekasv on peatunud. Ja kokku on miinust hetkel 6,4 milj. millest 0,8 tuleb kindlasti tagasi ja 3,8 on tegelikult läinud kinnisvarasse. See on ka ainuke TÜ poolne abi maja ülesehitamisel.

2. Türi kolledž ei ole jätkusuutlik, kuna nad tegelevad vaid ühe õppekavaga.

TC on püüdnud endale saada teisi õppekavasid juba alates aastast 1999. Tegelikkuses on isegi kolm õppekava välja töötatud. Kaks neist on ka õppekomisjoni ette jõudnud, aga sealt ei ole edasi pääsenud. Viimasele pandi veto juba eeljutuajamistes õppeprorektoriga. Aga Türi kolledž on olnud jätkusuutlik juba 15 aastat ka selle ühe õppekavaga ja arenenud tasapisi kogu aeg edasi.

3. Türi kolledži hariduse kvaliteet on madal ja tunduvalt nõrgem Tartus pakutavaga.

Kvaliteet ei ole madalam sugugi, sest õpetavad ju parimad nii TÜst, EMÜst kui ka praktikutest. Meie lõpetajad lähevad veerandi osas edasi magistriõppesse ja saavad seal väga hästi hakkama. Võiks ka enam minna, aga kuna meil on rakenduskõrgharidus, siis paljud lähevadki otse tööle, sest neil on olemas kutse.

4. Türi kolledži laboripraktikumid toimuvad Tartus, mistõttu peavad õpilased Tartu ja Türi vahet sõitma.

TC-l on oma laborid juba mitu aastat. Laborid on sisustatud konkreetselt meie vajadustele vastavalt ilma kompromisse tegemata ja seega on praktikumide õppejõud ise väitnud, et meie laborid on õppelaboritena isegi paremini sisustatud kui vastavad laborid Tartus.

5. Türi kolledžis puudub "Ülikooli Vaim".

Näidake mulle seda "Vaimu" ja siis ma vastan. Minu arust on/oli Türi kolledži tudengitel palju tugevam ühtekuuluvustunne ja uhkustunne selle üle et nad on TÜ tudengid.

6. Türi kolledžis pole piisavalt pädevaid õppejõude.

Ühest küljest TC-s ei ole mitte ühtegi ebapädevat õppejõudu. Seda näitab ka see, et õppekava on mitu korda saanud nii rahvusvahelise kui ka kohaliku akrediteeringu ilma igasuguste piiranguteta. Teisest küljest on arusaadav, et ühe õppekavaga ei ole võimalik pakkuda koorumust väga paljudele inimestele. Selle "puudujäägi" lahendaks samuti teise õppekava õpetamine TC-s. Tegelikult on TC-s inimesi, kes loenguid annavad, palju rohkem, kui ametlikult töökohtadest nähtub. Loenguid annavad osalise koormusega ka kaks projektijuhti, õppedirektor ja mina ise. Kolmel esimesel on magistrikraad ja minul PhD. Meil on olnud osakoormusega varem tööl ka enam inimesi, aga just majanduslik seis sundis meid nendega lepinguid üle vaatama ja kolm neist töötavad nüüd töövõtulepinguga. Meie jaoks andis see lihtsalt kokkuhoidu. Aga töötavad nad endiselt. Lisaks on ju kohapealt või regioonist ka enamus praktikuid. Muusea, igal pool mujal maailmas peetakse õppejõudude liikumist ja mobiilsust väga positiivseks, sest siis saab nende kompetentsist kasu palju enam inimesi.

7. Türi kolledžisse ei astu sisse piisavalt üliõpilasi ja seetõttu pole mõtet pidada kolledžit, kuhu keegi õppima ei tule.

Kolledžisse astus sel aastal 43 päevasesse ja 15 avatud ülikooli. Kui oleks teine õppekava, siis see arv kahekordistuks. Seni on tehtud lihtsalt vähem turundustööd ja eelmisel aastal olid sisseastumisnõuded lihtsalt keerulised ja paljud jäid sellepärast tulemata.

8. Türi kolledžil on nõrk maine.

TC maine on väga hea. Meie lõpetajaid töötab avalikõigulikus sektoris üle terve Eesti. Selle aasta vastuvõtust on ca veerand tagasisides öelnud, et nad tulid konkreetselt siia just meie õppekava ja kolledži maine tõttu.

9. Türi kolledži õpilased ise soovivad Tartusse õppima tulla.

Kogu meie tudengkonnast on vabatahtlikult nõus Tartusse minema umbes viis üliõpilast. See on väga väike protsent.

10. Türi kolledži juhtkond oli kolledži sulgemisest teadlik palju varem kui see otsus meediale teatavaks tehti.

TC juhtkond ei olnud sulgemisest teadlik. Oli viidatud mõningatele probleemidele. Esmajoones rahalistele. Me olime need teadmiseks võtnud ja alustanud kulude vähendamisega. Otsisime ka võimalusi lisarahastuseks.

11. Türi kolledži õppehooned jäävad täiendkoolitusteks alles.

Õppehoonet ei ole võimalik ülal pidada kui seal toimub ainult täiendkoolitus. Hetkel ei ole Eesti turg valmis ise maksma koolituste eest, sest projektipõhist koolitust on tasuta nii palju saadaval. Projektidesse aga ei ole võimalik sisse kirjutada üldkulusid. Seega maja kütteks, elektriks ja projektide omaosaluseks ei ole raha mitte kuskilt võtta. Pealegi tähendaks see ka maja selget alakasutust. Ei ole võimalik teha täiendkoolitusi iga päev hommikust õhtuni. Isegi niisugusel turul nagu
Tallinn on see võimatu. Inimesed eelistavad täiendkoolitust pigem nädalavahetustel ja õhtuti.

Meeleavaldus Türi kolledži kaitseks

2010-11-25T00:10:00.011+02:00

Teisipäeval toimus Tartu Ülikooli peahoone eest meeleavaldus Türi Kolledži kaitseks. Nimelt kuulutas TÜ rektoraat juba septembris välja, et TÜ Türi kolledž pannakse kinni. Ometi ei olnud selle teate taga tegelikku otsust! Otsuse mõne üksuse sulgemise kohta saab vastu võtta vaid TÜ nõukogu. Nõukogu arutab aga antud otsust sel reedel. Just sel põhjusel tulid ka Türi kolledži üliõpilased Tartusse meelt avaldama ja oma kolledžit kaitsma. Ülikooli poolne reaktsioon oli muidugi kaval, sest nad suutsid meeleavalduse lihtsalt lämmatada. Türilt tulnud noored kutsuti hoonesse läbirääkimistele. Seal kostus aga ammu kuuldud demagoogia. Antud teemast on rääkinud ka EPL (link). Sees räägitud jutu kohta ütleks üks ajakirjanik, kelle nime küll hetkel enda teada jätaks, ühe vägagi julge ja terava lause. Ajakirjanik: "Isegi Savisaar ei aja nii lolli juttu kui need seal sees". See oli otsene kommentaar jutule, mida Türilt tulnud noortele rääkima hakati. Kuna kahjuks on meie meedia selline nagu ta on, siis ei avaldanud keegi kõnet, mis väljas ette kanti. See on olemas vaid osalise klipina Tartu Postimehes, kuid seal on puudu nii algus kui ka lõpp. Just seepärast toongi selle ära siin blogis:

---

Kallid siinviibijad, tartlased, tudengid, õppejõud ja meedia esindajad

Oleme kogunenud siia, et seista oma kalli kooli eest. Kooli eest, mis on armsaks saanud nii selles õppivatele tudengitele, kui õpetamas käivatele õppejõududele. Kooli eest, kus pakutakse tipptasemel rakenduslikku kõrgharidust. See kool on meie armas Türi kolledž.

Septembris õppeprorektorilt laekunud teate kohaselt lõpeb õppetöö Türi Kolledžis 2011. aasta kevadel ja alates sügisest on tudengid oodatud õpinguid jätkama Tartus. Samas pole veel tänase päevani ametlikku otsust kolledži sulgemise kohta tehtud. Otsuse langetab alles sel reedel kogunev ülikooli nõukogu. Palume kõigile nõukogu liikmetel põhjalikult mõelda ja mitte kuulujuttude põhjal otsuseid langetada. Lisaks kutsume üles ka kõiki nõukogus olevaid tudengeid kokku hoidma. Näidakem koos meie ühist „Ülikooli Vaimu“, mis levib nii Tartus kui ka kõigis kolledžilinnades ja palun jätke Türi kolledž meile alles!

Tahame ühtlasi ka Türi Kolledži tudengite nimel välja tuua järgmised asjaolud. Nimelt olukord ei ole niivõrd traagiline ja lootusetu nagu senistest pressiteadetest on üldsusele mulje jäänud. Pahatihti tundub, et enamus kolledži sulgemise pooldajatest ei ole meie kooliga ega seal oleva olukorraga tegelikult tutvunud. Ei ole olemas 9 miljonilist hiigelvõlga ega ka tudengite rahulolematust pakutava hariduse tasemega. Samuti on koolimajas alles hiljuti rajatud labor, mis vastab kõikidele nõuetele ning ideaalselt meie vajadustele sobivad õpperuumid. Meil ei ole kooli kümneid või sadu õppejõudusid, kelle vajadusi arvestades õppekava koostatakse. Türi õppekava koostades mõeldakse kõigepealt tudengitele ja vaja minevatele teadmistele ja siis kutsutakse vastavalt sellele rääkima oma ala parimad spetsialistid ja õppejõud. Lisaks eristub Türi kolledž massiülikoolist, kuna õppejõududel on aega meiega tegeleda ja nii arvestatakse meie kõigi individuaalsete vajadustega. Just nii oleme kindlad, et haridus, mille omandame on üks kõrgematasemelisi ja konkurentsivõimeline nii Eestis kui ka kaugemal. Seega tekkis paratamatult küsimus, miks ei võiks jääda Türil pakutav haridus ka edasipidi kolledži haldusesse?

Praegused tudengid kardavad ka seda, et Tartusse ülekolimisel ei pruugi säilida rakenduslik õppekava, mis muudab pakutava hariduse praktiliseks ja meelitab õppima teotahtelisi inimesi! Ühtlasi mõjutab Türi Kolledži sulgemine negatiivselt ka regionaalset arengut!!! Lõpetuseks tahaksin kõigi Türi kolledži üliõpilaste nimel tänada kõiki meie sõpru ja toetajaid, kes meid raskel ajal aidanud on. Eraldi mainiks ära härra Arvo Sarapuu kes on olnud meie kooli sünni juures ja täna meid lahkelt bussiga Tartusse tõi. Suur tänu ka Jensile ja Holarile kes meie abipalvet kuulsid ning tänu neile on meil täna võimalik seda meeleavaldust siin Tartus pidada.

Udu

2010-11-12T21:17:00.002+02:00

Pilt on täielikult töötlemata. Just nii udune oligi ja selles oli isegi teatav võlu. Huvitava faktina jäi silma asjaolu, et veest vastu vaatav peegelpilt oli tunduvalt selgem kui kaldalt paistev puu ise.

Selle nädala algus oli külm ja udune ja mitte just eriti sõbralik. Seega lausa ideaalne endises karjääris ringi müttamiseks. Seda tegelikult täiesti tõsiselt, sest tavalise ja ilusa ilmaga oleks ju igav olnud. Suverehvid, külm tuuline ilm, küllaltki tundmatu seltskond ja kahtlane tööülesanne täita. Tõsiselt põnev ju :)

Oli tegu mõnusa nädala algusega, sest õnnestus pääseda igapäevastest muredest. Lisaks muidugi Skandinaavia kapitali najal korralikke kahekäigulisi lõunaid süüa ja nii mõnegi õlle toidu kõrvale libistada. Lisaks tuli ka mõnus täiendus minu pildipanka.

varsti läheb pimedaks

2010-11-01T23:37:00.005+02:00

On tore õhtu. Kui jälgida sündmuseid distantsilt, siis oleks kõik justkui kõige paremas korras. Tegelikult pole aga enamikel inimestel õrna aimugi tegelikkusest. Puudub diskussioon, vaid hoolikam lehelugeja märkab mõnd nupukest, mõnd teadja inimese ütlust, et meedias põhirõhu saanud sõnavõtud on olnud alatu laim, täis valefakte ja moonutatud tegelikkust. Tundub, et lihtsalt ei tahetagi omale tunnistada, et varsti pimedaks läheb.

Millegi pärast kipub olema nii, et headel aegadel jääb blogi soiku. Samas kui mõelda, et milleks ja millal ma antud blogi tegin, siis eks see mingil määral mu tunnete välja elamise kohaks ongi saanud. Viimase paari nädalaga on neid tundeid tekkinud kahjuks liigagi palju.

Lausa raevu ajab eestlaste soontes seisev veri, ei see ei voola, see seisab. Ma ei suuda vaadata pealt, kuidas väike kildkond ajab oma huve või ma ei teagi mida taga ajades peldikust alla mitmete inimeste aastate pikkuse töö ja vaeva. Kasutakse pidevalt vääraid argumente, fakte, mis ei vasta tõele ja tohutut manipuleerimist ning otse näkku valetamist (sülitamist). Samas tundub, et need, kes antud muudatusele jalgu jäävad see asi nagu ei puudutakski. Istutakse vaikselt rusikas taskus. Vaadates kui kergelt on Prantsusmaal inimesed tänavatele läinud, siis meil peaks küll juba mitmendat kuud vist kodusõda kestma. Viimase lausega mõtlesin küll riigi tasandil toimuvat, kuid eelnev jutt käis veidi teisest asutusest. Tundub tõesti, et eestlane on niivõrd lammas, et laseb endaga teha absoluutselt kõike. Suudetakse vaid lamba kombel kaasa määgida ja oma ajuraasukest ei hakata parem üldse kasutama. Las tõmmatakse aga üks liistule, peamine, et nad minu õuele kaklema ei tuleks. Eriti häbiväärne on see, et taoline poliitiline ja ebapädev lammastumine käib ka meie riigi teadmiste hällis ja suurimas varakeskuses. Lihtne on ajade eliidi ja kvaliteedi juttu, kuid kuidas reaalselt seda toota, sellest küsimusest minnakse suure kaarega mööda. Ei ole ju raske teha eliitkooli, kui sinna parimad pead kokku kuhjatakse. Isegi, kui nende parimate peade arendamise taset piisavalt arendada ei suudata, tagab näiliselt hea konkurentsivõime illusiooni kõrgest tasemest. Nüüd aga soovitakse lõpetada asutus, mis tootis piltlikult öeldes sitast saia. Sisend oli küll oluliselt "ebakvaliteetsem" kui mujal, kuid väljund on pidevalt olnud palju parem. Pigem siis jämedast terast ja aganatega kui esimese klassi nisujahust tehtud pooltoores plönn.

Endiselt jääb mul tunne, et on (poliit) ambitsioonidega noori, kes on valmis minetama kogu oma senise elu ja astuma vastu neile, keda nad tegelikult peaksid esindama. Lihtsalt hämmastav kui jubedat teksti sellised genereerida suudavad.

Taaskord olen mina see paha, kes ohverdab oma pea teiste eest. Paha just seepärast, et mul on julgust oma arvamus välja öelda. Kas see avab omas mullis elavate, "esimese klassi" inimeste silmad. Nemad on ju targad ja rikkad, seepärast on ka neil alati õigus. Nad ei suuda laskuda tavalise inimese tasemele. Näha, et kõigil pole raha taksoga ringi sõitmiseks, kalliteks firmarõivasteks ning ei tule hoopiski selle peale, et mõni inimene peab isegi söögi pealt kokku hoidma. Vot just sellised inimesed arvavad, et nende otsused viivad meie elu siin pisikeses Eestis kõige rohkem edasi. Räägitakse kvaliteedist, kuid mõeldakse just omasugustest, kuigi sellisel juhul on asi kvaliteedist ikka väga kaugel.

Märka (olulisi) inimesi!

2010-09-21T23:03:00.003+03:00

Kahjuks on võimalik liikuda ringi MINA maailmas ja mitte märgata teisi meie ümber liikumas. Palju olulisem on aga olla siiras ja märgata inimesi südamega.

Üldjuhul me ei märka enda ümber olevaid inimesi. Tavaliselt on esiplaanil MINA ja alles siis jõuavad kohale teised, kui üldse jõuavad. Kui midagi läks hästi, siis kindlasti seepärast, et MINA! Kui midagi läks halvasti, siis mina selles ju küll süüdi ei ole, halvasti läks seepärast, et MINA ei teinud!

Samas vahel on oluline öelda midagi ilusat ka teistele. Öelda tuleb südamega, sest lihtsalt viisakusest öeldu on võlts ja need sõnad kaotavad väärtuse. Öelda lihtsalt seepärast, et oleks öeldud - nii muutuvad ju sõnad tühiseks ja devalveeruvad täielikult. Lisaks on võltsid ütlused vestluses ka äratuntavad, kuna tavaliselt ei kaasne nendega seda õiget soojust ja tunnet, mille tõelised sõnad kaasa toovad. Kahju vaid sellest, et läbi interneti pole võimalik kanda siiruse, austuse ja südame sooja tunnet. Palun seda südame asja mitte meelevaldselt tõlgendada. Lihtsalt minu arvates tuleb ka head sõnad sõpradele öelda südamega, sest muidu jäävad need meie südametunnistusele piinama. Viimase väite kohta peaks mainima, et kahjuks on see tänapäeva maailmas pigem erand kui reegel... kahjuks...

Siia lõppu lisaks ühed sõnad, mis mulle täna öeldi... Tegelikult sooviks panna lausa pikemat vestlust, kuid kuna vestluses osaleb üldiselt kaks inimest, siis las see jääb siiski privaatseks.

Rikun vaid niipalju vestluskaaslase autoriõiguseid, et lisan ta ühe viimastest lausetest.

...ma pole sulle kunagi öelnud - sa oled ikka väga tore inimene, aitäh, et saan sind enda sõbraks pidada, hindan seda väga.

See oli midagi, mis muutis täielikult ebaõnnestunud päeva siiski kordaläinuks ja läks mulle vägagi hinge. Vot just sellised hetked annavadki meie elule sügavama mõtte. Mitte ainult see, et keegi ütleb midagi head, vaid pigem isegi teadmine, et oled ka kellegi teise jaoks oluline, mis tähendab ju väga palju.

Abitult serval...

2010-09-15T09:00:00.003+03:00

Ta seisab seal... Tühi, kasutu ja lagunenud, kuid ometi ei ole nõus murduma. Kuid siiski... loodusjõudude vastu ei saa ja varsti kaob pind ta jalgade alt.

Päevad täis jooksmist, sehkendamist, ebameeldivaid ootamatuseid, väikeseid õnnestumisi ja lootusetult ebaloogilise mõtlemismaneeriga inimesi. Siia peaks lisama ka enda ülemõtlemised, toredad ja abivalmis inimesed ja halli massi. Tohutult halli massi. Eks selline olegi elu mingit üritust korraldades. Kulutad aega, närve, tervist ja mis on tulemus...

Kuna tegelen praegu väga aktiivselt just paari kindla asjaga, siis on ka paar huvigruppi ja organisatsiooni jäänud tagaplaanile. Selt kostub ka juba suuresti nurinat, et olen liiga laisaks muutunud. Kas laskus on see, kui pole üldiselt ühtki vaba hingetõmbehetke?

Kunagi tõestas Võsareporter, et tilk tõrva tõepoolest rikub meepoti. Mina aga tõestasin nädala alguses, et põdravorst külmkapis rikub arbuusi! Nimelt oli külmkapis Talutoodete poest ostetud eestimaine põdravorst ja ka poolik arbuus. Külmkapp lõhnab küll hästi, kuid arbuusi maitse kohta seda kahjuks ena öelda ei saa...

Jätkuv kohustuste vool

2010-09-02T12:48:00.003+03:00

Hetkel tundub, nagu langeks mulle kohustusi ja pakkumisi lausa kosena kaela.

Olen korraga kahel erineval puhkusel, kuid ikka on kuidagi kiire.

Hetkel ootab kodus mitu erinevat ülesannet, pole pea üldse koristada jõudnud ning põhimõtteliselt käin kodus vaid magamas. Lisaks sellele kutsuvad väga palju tuttavaid kas kuhugi peale või niisama olengule. Ei jõua päris igal õhtul ka kuskil käia.

5000 korda...

2010-08-18T10:54:00.003+03:00

... on leidnud inimesed aega minu blogisse astuda :)

Eile pettusin ühes inimeses täielikult. Muidugi on lihtne vastutuskoorem enda õlgadelt maha veeretada. Eks siis tuleb ise rohkem tööd teha...

võrgustik

2010-08-16T11:24:00.002+03:00

Viimasel ajal on sotsiaalne surve niivõrd suur, et mul ei jäänud muud valikut, kui ka endale näoraamat ära teha. Vähem kui esimese 12 tunniga pettusin ma selles niivõrd, et tekkis soov see ära kustutada. Eks näis mis saab... Näiteks suutis see süsteem mu esimesed (ei tea kui palju) sõbrakutsed lihtsalt ära kaotada.

Aga see võrgustik pildil oli palju loogilisem, meeldivam ja toredam. Elab ta Haapsalu kõige kõrgemas kohas :)

Vahel on elu tore

2010-08-05T23:15:00.003+03:00

Palun pildi üle mitte nuriseda, oli tegemist tõelise reaktsiooniklõpsuga.

Vahel on elu tõesti tore. Seda igas mõttes ja nii jutumärkides tore kui ka ilma jutumärkideta. Kõik on super kui mõni lähedane inimene saab taas tööd. Veel toredam on see, et antud töö on ülipaindliku graafiku ja väga rohkete vabade päevade(rohkem kui tööpäevi) arvuga, kuid endiselt normaalse palgaga.

Samas "tore" on see, et mul jäi laboris aastane suurpuhastus saamata. Just siis kui minul proovid käivad ja seetõttu uksel sisenemist keelav silt, on kellelgi vaja laborisse minna. Ega mul muidu seal eriti iniesi ei käigi. Teadsin, et täna on vaba päev ja saan hommikul magada. Nii tähistasingi seda ülemist uudist ja jõudsin magama küllaltki hilja. Hommikul telefon. Tõmbasin sügavalt hinge, tegin võimalikult reibast häält ja kuulasin mida tundmatu number mulle räägib. Lihtsalt laborites tehti suurpuhastust ja tahetu mu põrand ja aknad puhtaks küürida. Aknedest on mul kama - läbi veel näeb ja vaateks on igal juhul sama maja teise osa sein. Samas põrand on mul illa päris must ja vajaks hädasti puhastust. Kahjuks seda sel aastal siiski ei toimu...

Vabast päevast sai vaid niipalju asja, et jõudsin poes käia ja ülejäänud aja röövis KM. Samas on mul hetkel plaan järgmise nädala algusest omale paar lisapuhkepäeva juurde hammustada.

Gängiga metsas pildid vol2

2010-08-01T23:37:00.002+03:00

Vaade Kaiu järvele vaadatuna Pedassaarelt.

Suurem telk, kus ka mina oma öö mööda saatsin(ilma magamiskotita!).

Lõpuks meie ise... Pildil on kahjuks pimedusse jäänud M.

Gängiga metsas pildid vol1

2010-08-01T23:03:00.006+03:00

Sellest sinisest golfist sai meie kangelane! Meid kandes tegi ta tõelise eneseületuse. Selle auto vedrustuse jaoks oli meid ilmselgelt liiga palju.

Männimets, kus mustikal käisime. Tõeliselt ilus koht...

Siina ka siis mustikas. Tunnistan, et pärast pildi tegemist sõin ma selle mustika ära :)

Tee Pedassaarele. See laudtee oli täis sisalikke, kes meie ees vilkalt ringi siblasid ja saabuvate suurte kahejalgsete eest varju otsisid.

Gängiga metsas - ehk viie naisega Kaiu järve ääres

2010-07-30T23:10:00.008+03:00

Pildist:

Öö... Taevas paistis täiskuu ja puud jätsid maha pikki varje. Istusin koos viie toreda tütarlapsega õues ja nautisime imelist õhtut järve ääres...

Algne plaan oli minna nädala alguses Endla raba peale. Koht mida mina tunnen ja armastan. Kuumarekordit ennustav temperatuur seda aga ei lubanud ja nii saigi veel eelmisel õhtul plaanid ümber seatud. Valik osutus Kaiu järve kasuks.

Telgid olid minu poolt, auto K poolt ja seltskond kõigi teiste poolt. Tegin veel selle sõidu pärast pühapäeva õhtul poole kümneni laboris palgatööd.

Startisime alles lõuna paku, mis oli kuum, väga kuum. Otsustasime ka poest läbi minna, mis osutus omamoodi komöödiaks. K suutis auto parkimisega veidi mööda panna ja tegi mitmel inimesel tuju väga lõbusaks :) ...vaatajaskonda jagus. Väike paanika õige tee otsimisel käis asja juurde, kuid õnnestus esimesel katsel kõik vajalik siiski üles leida. T ja M jäid vaid tee äärde päris naljakate nägudega vaatama, kui neist mööda kihutasime. Nad olid juba varem bussiga saabunud. Kuus inimest ikka Golfi ära ei mahu. Leidsime suurema vaevata (ja täpse kaardita) kohe hea lõkke ja telkimispaiga. Laadisime paar asja maha ja saatsime siis K teisi matkalisi ära tooma. Nii jõudiski gäng rõõmsalt järve äärde.

Meie peatuspaik asus järveäärse künka otsas, kust avanes vähemalt kümne miljoni kroonine (639 141.41 €) vaade. Lähemal kaardi uurimisel oli tegu küll Jõemõisa järvega. Lisaks oli seal veidi tuult, mis tõi päevasele kuumale kosutavat leevendust. Miinuseks oli aga väga tolmune pind, mis telkide omanikule (juhuslikult mina) just meelt mööda ei olnud. Oli ka kaks lõkkekohta (kuiva tõttu kasutud) ja katusega kaetud laudagi.

Kiire varustuse ümbersättimine ja otsustasime jalutama minna. Leidsime kolme järve vahel oleva saare juurest minule meeldiva telkimiskoha, mis kahjuks teistele eriti ei meeldinud. Mis teha... naiste vastu ei saa. Saarele sai kiire ring peale tehtud ja oleks ilmselt rohkemgi ringi vaadanud, kuid kuumus võttis suure osa energiast ja tahtmisest.

Kahe lõkkeplatsi vahelise raja äärest leidsime mustikaid - lihtne järeldus, õhtu poole tuleks mustikaid korjama ja sööma minna. Enne rännakule minemist oli samasse peatuspaika saabunud ka üks teine seltskond. Tagasitulles avastasin, et meie "naabrid" on ikka paraja portsu lahjat alkot sisse ajanud. Nendega me lõpuks ei suhelnudki.

Kuna polnud ammu üksteist näinud, siis otseselt mingeid tegevusi polnudki vaja. Polnud juba mõnda aega kokku saanud ja nii oli kõigil millest rääkida.

Õhtul sai minu taskulambi valgel tiba kaarti mängida. M, kes polnud juba päris pikalt kaarti mänginud suutis esimese mängu võita ja selleks talle järgmiseks viieks aastaks ilmselt piisas. Tegin veel pärast kaardimängu ettepaneku jalutama minna, mis õnneks ka heaks kiideti. Kuu valgustas teed ja vajadusel oli ka minu taskulambist abi.

Magamamineku juures oli mul üks pisike probleem. Kõik muu oli kaasas, kuid magamiskott ununes koju. Samas oli öö soe ja K nii lahke, et andis mulle oma rätiku, mida sain tekina kasutada.

Hommikul oli suure telgi rahvas esimesena üleval. T ja R nautisid väikese telgi hapnikurikast keskkonda. Seal oli tõsiselt rohkem õhku kui suures... Väike hommikusöök ja iga söögikorra kohustusliku osana järgnes veel mustikalkäik :) Väike imago (on üks selline lauamäng), kus jõuti taaskord selgusele, et minu kohta võiks kasutada ka sõna nilbeim ning M üritas mind nabatantsu tantsima panna. R lubas isegi oma seelikut mulle laenata. Õnneks peatus meie lõkkekohas üks perekond ja ma arvan, et minusugune karvane elukas nabatantsu naistele etendamas - see oleks saabunud pere lastele liiga traumeeriv olnud.

Muidugi minu jaoks oli traumeeriv see, et kui mustikalt tagasi tulles K mind nõgesega taga ajas. Oleks siis selleks mingi sügav põhjus olnud...

Pakkisime telgid, ajasime veel veidi niisama juttu ja varsti oligi käes lahkumise aeg. K viis kõigepealt M-i bussile ja siis võttis meid peale. Selgus, et meid oli liiga massiliselt. Auto tagaosa oli maale ikka liiga lähedal. Samas tuli sellega leppida. Võtsin esiistmel paar raskemat asja sülle, et kaalujaotust veidikenegi ühtlustada, kuid ega see vist erilist efekti ei andnud. Isegi maanteel oli mõnest kühmust üle sõites kuulda kuidas rattad vastu rattakoopaid käisid. See ei tekitanud just liiga meeldivat tunnet. Lisaks see jube kuumus... tõsiselt palav oli keskpäeval sõita tumedas autos. Samas oli matk siiski tore ja lõbus. Sai ka üle pika aja olla koos gängiga ja lihtsalt koos rääkida.

Homme plaanin sellest veel mõned pildid ka lisada ;)

Lapsed

2010-07-21T10:46:00.003+03:00

Tõdesin eile, et mul oleks laboris justkui väike laps. Pidevalt nõuab ta tähelepanu, vaja teda igapäevaselt poputada, vajaminevad asjad on väga kallid ja lõpuks jonnib ta ka pidevalt. Olen viimased kaks päeva teinud10h tööpäevi, kuid vähemalt sain tänase päeva vabaks :)

Eks lastega ongi palju tööd. Usun, et midagi sarnast mõtles ka lapsed puhkama toonud luigepere. Eks sa puhka, kui kari turiste paari meetri kaugusel pilte teha klõpsib. Pidevalt peab valvel olema.

Paistab, et alustan taas ühe fotokonkurssi organiseerimist. Seekord algas asi vähemalt sponsorist, kes omalt poolt selle ideega välja tuli. Peaauhind on ilmselt 10 000 krooni kanti :)

Mõnes mõttes on mul lausa kahju et ise osaleda ei saa.

Pärast äikest...

2010-07-17T12:14:00.002+03:00

Pärast äikest on õhk värskem ja vaade selgem.

Pärast äikest on tubagi jahedam ja janune maapind kastetud.

Pärast äikest on oodata lummavat värvide ja pilvedemängu.

Pärast äikest on maailm ilusam.

Eriti siis, kui see äike käis meie sees.

Katlas hautamine

2010-07-11T19:30:00.005+03:00

Seal katlas Iloni Imedemaal hetkel küll tuld all pole, kuid seeeest on hetkel väljas nii soe, et supi keetmiseks pole vaja tuld tehagi. Kui praegu teha videoülekanne minu juurest, siis liigituks see ilmselt xxx katekooriasse, sest riiete kandmine on hetkel minu jaoks liiga suur katsumus. Täna tuli ka minu korteri kuumarekord. Ja see on just praegu temperatuuriga 30,4 kraadi.

Samas on sel kuumusel ka positiivne pool. Praegu on hea tänaval ringi käia. Silmailu jagub ohtralt :D

Eile õhtul käisin ühe hea sõbraga linna peal. Peaks mainima et suvises Tartus pole õhtuti ikka mitte midagi teha. Kuna klubi inimene ei ole, siis sinna küll ei läinud, kuid tuli välja, et ka see oli tühi olnud. Ainsaks ülerahvastatud kohaks oli müstilisel kombel suudlevad tudengid. isegi Zavood oli pooltühi.

Meelelahutusliku poolt muidugi jagus. Kenad noored vene näitsikud pidasid enne pulmi tüdrukute õhtut. Müüsid 25 krooniga maasikaid, illele ka lahkelt vahukoort peale pakkusid. Musi eest küsiti esialgu 100 krooni. Kauplesin sportlikust huvist 50 peale. Pärast neid veel nähes pakuti juba musi pruudile 50 ja teistele 25 krooni. Uurisin ka neilt, et kas maasika vahukoorega saab ära ampsata kellegi kõhu pealt. Oli näha, et nad ise ei olnudki selle peale tulnud. Hinnaks pakuti ka kohe soolased 100 krooni. Samas oli näha, et oma esimese tunniga ei suutnud nad ühtki maasikat maha müüa. Oli vaid paar pilditegijat. Nende napid ja väga huvitavad kostüümid oleks muidugi väärt olnud seda kümmet krooni, mis koos nendega pildi tegemise eest oleks tulnud välja käia. Samas jäi ka see kaup pooleli. Mul ei olnud lihtsalt kaamerat kaasas. Vähemalt oli meelelahutust.

Vaade

2010-07-10T17:11:00.002+03:00

Veidi sellest millele olen viimasel ajal mõelnud.

Olen viimastel aastatel hoidnud pidevalt pilgu kuskil kauguses. Pidevalt keskendunud tulevikule, jättes kõrvale oleviku. Nüüd ongi tulemus, kuid mitte päris selline, nagu oleks soovinud. Jah, mõeldes ette näiteks 5 aastat, siis on seal näha valgust. Aga pigem oleks probleem olevikus. Igapäevastest toimetustest on kuhugi hakanud kaduma sära ja ilu. Jah... muidugi on ilusaid hetki ja päevi, kus ka mina saan päikese kombel särada. Ometi on mul tunne, et midagi oleks justkui puudu.

Olen alati öelnud, et minu jaoks on tähtsad minu põhimõtted. Jah, need on seni väljendunud ka reaalsuses, kuid mis sellest kasu on? Võtab lihtsalt tuju ära, kui annad välja nii palju, kuid inimesed, kes neid pingutusi ja põhimõtteid tarbivad ei paista seda ise tajuvat. Nad ei mõista kui paljust olen ma tihti loobunud, mida kõike ohverdanud. Isegi kui nad seda mõistavad, jääbki see ainult mõistmiseks. Lõpuks on ikka nii nagu tavaliselt, et jooksen end kasvõi nahast välja või ei löö käega olukordades kus teised seda teeks. Vastu ei tule aga mitte midagi.

Nii olengi mõelnud et midagi peaks muutma. Lõpetama selle idioodi mängimise ja elama ka kasvõi mõne päeva ainult iseendale. Üldse on tunne, et selle sära tagasitoomiseks oleks vaja mingit suuremat muutust.

Pilt tehtud Haapsalu lossitornist mõned minutid enne südaööd.

Ohtlik piir

2010-07-09T20:23:00.002+03:00

Võtsin vastu ühe projekti. Selle juhtimine jätab iseenesest mulle 2 võimalust - kas naudin tulemust, või kukun kolinal. Vaja koordineerida, korraldada ja organiseerida üritusi terve kuu jagu.

Vaatan kuidas inimesed suve naudivad. Tööl istudes on suhteliselt masendav kuulata ja vaadata teiste suve nautimist. Üldse on sellest suvest kuidagi midagi puudu. Mingi sära või midagi sellist. Vähemalt on üksi laboris olnud pikalt aega enda jaoks asju selgeks mõelda. Täna küll mingit pikka sisekaemust veel kirjutama ei hakka, kuid ilmselt jõuan selle kirjapanemiseni lähipäevil. Eks siis lõpuks paistab mis saama hakkab.

Vajan vett ja külma

2010-07-07T08:00:00.005+03:00

Seda esimest ju tegelikult isegi sai. Nimel jõudis vihm ka öösel Tartusse. Õnneks oli see nii tugev, et äratas mind. Kuna mul olid aknad lahti, siis oleks vastasel korral nii mõnigi elektroonikaseade ujuma läinud. Akende sulgemine viis aga selleni, et öösel ei jahtunud tuba korralikult ära ja hommikul oli toas 29(!!!) kraadi sooja. Vot seal joa juures tahaks hetkel olla. Loodetavasti tekitab vähemalt pildi vaatamisegi jahedaid emotsioone.

Otsisin eile hommikul poodidest taga tehtrit. Vanasti oli neid igas köögis vähemalt viie eri suuruse ja värviga. Käisin läbi nii ehituspoode kui ka Lõunakeskuse supermarketid. No ei ole sihukest vanamoelist asja saada. Tegelikult küll on, kuid need olid kõik kuidagi suured. Eks sõna tehter ole juba ise üks vanamoeline asi, sest ka ÕS soovitab kasutada uuemat sõna lehter :)

Supermarketist ma ka lõpuks selle sain, kuid ikkagi oleks soovinud väiksemat. Sellest tingituna suutsin ma ära õlitada nii paraja osa oma labori põrandast kui ka masinast. Ei ole õlivahetusel kasutajasõbralikkusele mõeldud.

2010-07-06T09:19:00.002+03:00

Tundsin end nädalavahetusel koos sõbraga nagu kaks nõrgalt valgust näitavat tõrvikutulukest keset pikka tunnelit. Tegelikult on hämmastav kui vähe on vaja tänapäeval noortel, et end praktiliselt pildituks juua. Nimelt oli nädalavahtusel üks üritus, kus sattusin olema ühe noorte(16-17) tüdrukute ringi vahetus läheduses. Isegi muigasime omavahel, et nende omavahelisi intriigid on värvikamad kui odavates seebikates.

Ühel hetkel tõusis üks neist kiirelt üles ja jõudis paar sammu pinkidest kaugemale liikuda, kui ta magu vägijooke välja pressima hakkas. Minu jaoks oli hämmastav see, et keegi sealt talle appi ei tõtanud. Nii hakkaski temast kahju ja läksime sõbraga teda siis veidi talutama. Oli ka hea, sest ta üritas pidevalt nägu taeva poole murule maha puhkama heita. Sai teist ikka päris kaua toibutatud, enne kui ta endaga jälle iseseisvalt toime tuli.

Naljakas oli see, et kui me ta vaatajaskonna vähendaise mõttes teistest veidi kaugemale viisime, oli kohe kohal ka ta õde. Just need õed oli enne pakkunud kõige värvikama sõnasõja. Nüüd oli aga õeke kohe kohal ja hakkas igaks juhuks uurima, et kes me sellised oleme. Eks see oli ka muidugi õigustatud, sest nii purjus noore tüdruku ärakasutamine oleks olnud lihtsalt vormistamise küsimus.

Peaks mainima, et tol ööl tundsin ma end kuidagi väga vanana :)

Õnneks mäletas tüdruk ka ise kõike ja loodan, et see mälestus on piisav, et alkohol vähemalt mõnda aega vastumeelsena tunduks. Tal oli ka julgust tänada, et me ei lasknud tal murul oma õhtusöögi ja alkoholi segu sisse magama jääda. Ilma meie ta oleks see ilmselt nii juhtunud.

Kokkuvõtteks: Vaja on rohkem hoolivust, sallivust ja vähem alkoholi.

Keila juga

2010-06-28T11:37:00.002+03:00

Nädalavahetusel sai veidi Põhja-Eestit uudistatud. Keila joa ääres sai ka imetleda üht slaavlaste pulma, kus käidi rippsilla külge lukku jätmas. Samas on näha et need lukud põhjustavad seal samasuguseid probleeme nagu Tartus Turu sillagagi. Nende poolt tekitatav rooste võib seal peagi küllaltki ohtlikuks muutuda.

Juga ise oli aga väga ilus. Õnnestus leida ka küllaltki päikeseline aeg ning joa juurest lahkudes hakkas ka sadama. Seega sattusin sinna väga õigel ajahetkel

Head jaani!

2010-06-24T02:01:00.002+03:00

Täna õnnestus ka sel aastal esimest korda ratta selga ronida :)

Praegu pole aga muud kui vaid head jaani soovida ja meelde tuletada, et liigne vägijookide tarvitamine pole hea. Siis ikka on mida meenutada. Kui liiga täis end juua, siis ju ei mäleta ;)

ikka salat

2010-06-17T17:07:00.003+03:00

Siin siis salatikasvatus 17 päeva pärast esimest pilti.

Millegipärast on nii, et praegu, kus kestab jalgpalli MM, siis on mul töö juures väga kiireks läinud. Arvestades kui palju mulle viimasel ajal on proove teha antud siis jääb küll mulje, et juulis puhkamisest küll midagi välja ei tule.

Praegu, kus mul proovid töös on ja laborisse sisenemine keelatud, siis üritas mu laborisse maja tehnik siseneda. Ta käib laboris üliharva, kuid on juba teisel korral soovinud siseneda nö keelatud ajal. Murphy seadused peavad paika.

botaanikaaed

2010-06-13T00:17:00.003+03:00

Sain paar päeva tagasi ühe vaba päeva. Kuna ilm oli ka ilus, siis otsustasin koos M.R-ga väikese jalutuskäigu botaanikaaias teha. Võib ju küll öelda, et kuna kevadlilled on õitsenud, roosid ja teised suvisemad taimed pole kasvama veel hakanud, siis pole seal väga palju teha. Samas minu meelest tasub sinna alati minna.

See roos on M-le sünnipäevaks :) Palju õnne!

Sort: Wasagaming

salatikasvatus vol 2

2010-06-09T19:54:00.003+03:00

Väiksem salat 2 päeva pärast eelmist pilti. Varsti loodan ka kolmanda salati kasvama panna :)

Viimasel ajal on teleuudiseid küllaltki ärritav vaadata. Tõsiselt on tunda valimiste lähenemist. Näiteks tänases reporteris oli kokku 5 poliituudist, millest 2 esimest olid negatiivse alatooniga ühe erakonna vastu. Järgmised 2 rääkisid ühe teise erakonna inimestest ja sellest kui tublid nad on ja kui hea on elu meie riigis. Viimaseks uudis rahvaliidu lagunemisest, mis oleks väärinud neist vast isegi esiuudise kohta.

Homme on töölt vaba päev :)

Terve päev on labori uksel silt, mis keelab ust avada. Seega ei saa ma ka ise oma laborisse.

salatikasvatus

2010-06-07T17:19:00.003+03:00

Tere taas!

Olen nüüd jälle tagasi. Vahepeal on elu olnud nii kiire ja mõtlemist liiga palju, et blogiga tegeleda. Nüüd hakkasin aga taas tundma soovi kirjutada.

Mingil hetkel hakkas mulle juba tunduma, et elan pigem teiste, mitte oma elu. Otsustasin nüüd selle asja käsile võtta ja alustasin otsusega, mis teistele eriti ei meeldinud. Ei meeldinud see ka minu tööandjale, kes ütles, et see on totaalne jama. Samas töö on alles ja selles suhtes midagi muutunud ei ole. Lisaks oli mul mõned päevad kõrval ka TÜ Türi kolledži esimese kursuse tudeng, kes oma laboripraktika päevi minu laboris veetes tegi. See muutis need päevad muidugi palju sisukamaks, kuid eks see aeglustas ka teataval määral töö kiirust.

Lisaks veel veidi pildist:

Otsustasin hiljuti aknal salatit kasvatama hakata. Poest saab osta lehtsalatit väga mugavalt potis, et see pikemalt värske oleks. Pärast suurte lehtede eemaldamist on sealt võimalik aga ka teine saak võtta. Nii ma siis hakkasingi oma aknalaual salatit kasvatama :)

unistada tuleb suurelt

2010-04-12T12:56:00.003+03:00

Istusin eile lõkke ääres ja tekkis meeletu suve ja jaanipäeva tunne. See kestab praeguseni... Jagaks seda ka teiega.

Ärkasin täna hommikul ja tundsin end kuidagi tühjana...

Ma ei teagi kuidas seda täpselt kirjeldada. Põhimõtteliselt tekkis tunne et nüüd oleks vaja üht nädalast puhkust.

Olen paar aastat tegelenud ühe kindla sihiga. Meeletu pinge, töö ja lugematud hävitatud närvirakud. Ja mingil hetkel saabub nirvana. Sellele kõigele mõeldes tunnen, et olen seadnud liiga madalaid sihte, nõrku eesmärke ja kahjuks või õnneks teostatavaid.

Eks siin tuleb lihtsalt paariks päevaks tempot alla lasta ja siis oma mõtted sihid ning prioriteedid veidi ümber korraldada ja seada. Kahjuks puhkepäevadega on küll probleeme, aga vähemalt emotsionaalselt ja vaimselt ma selle siiski võtta loodan.

Muusikaks: Syste Of A Down - Sad Statue

huvitav kirjaviga

2010-04-03T21:21:00.002+03:00

Vot sihukeseletus siis...

Tean, et olen pärast oa reisi blogi unarusse jätnud, kuid üritan selle asja varsti jälle käsile võtta :)

Talvetööd on läbi, algamas uus F1 hooaeg

2010-03-12T22:55:00.004+02:00

Oli ju tegus talv :) Talv ei olegi ju tegelikult läbi, kuigi talve olemus on tugevalt muutunud. Ilus on otsa saanud ja nüüd on saabunud tüüpiline Eesti talv. Talv oli tegus ka F1 maailmas. Uued eeskonnad, uued reeglid.

Teeks siis siin traditsioonilise ülevaate algava vormeliaasta kohta:

Selle aasta alguses oli segadust palju. Kõigepealt muudeti tugevalt reegleid. Keelatud on tankimine, mis tõi kaasa palju suuremad kütusepaagid ja muudatused auto ehituses. Kust leida ruumi suuremale kütusepaagile? Saabus järgmine pomm, mis tõi vähemalt kodumaisesse ajakirjandusse pea iga päev mingi uudise - kuningas naaseb! Vana kingsepp on tõesti tagasi ja seekord oma itaalia täku mersu vastu vahetanud. Lahkusid BMW ja Toyota. Samas lisandujaid oli ka kuhjaga. Ometi on uued tulijad nõrgad, USF1 suutis oma rahanatukese enne masina valmimist ära kulutada ja lõpuks Hispania Racing Team pole kordagi testinud.

Aga siin nüüd hinnangud võistkondade kaupa:

McLaren Mercedes

1 Jenson Button (GB)

2 Lewis Hamilton (GB)

Ilmselt üks kõvemaid sõitjatepaare, kõvemaid rahakotte ja tugevamaid masinaid selle aasta nimekirjas. See võistkond on olnud tipus juba üle kümne aasta. Nad pole küll alati päris esimesed olnud, kuid sellegi poolest esimeste seas. Võimalikud probleemid: kahe briti omavaheline võimuvõitlus ja Mercedese oma tiimi loomine. Kumb sõitja osutub tugevamaks: selles küsimuses on ilmselt enamik valdkonna iniesi ühel arvamusel - Hamilton.

Mercedes Benz GP Limited

3 Michael Schumacher (D)

4 Nico Rosberg (D)

Tugev sakslaste meeskond. Schumacher oma seitsme tiitliga, meeletu töövõime ja masina tundmisega, Rosberg oma talendiga. Kindlasti pole see sakslaste duo nõrgem ülalmainitud brittidest. Lisaks on neil Brawn, oma valdkonna proff ja koos Schumacheriga moodustavad nad uuesti teistele taaskord väga palju peavalu. Mercedes lubas võistlusele tulla ka täiesti uue difuusoriga, ehk teha seda nalja, mis neile eelmisel hooajal tiitli tõi. Kindlasti üks peamisi tiitliküsijaid! Võimalikud probleemid: jääb küsimus, kas Brawn kasutab juba tuttavat taktikat, kus terve meeskond töötab sisuliselt ühe mehe kasuks. Kumb sõitja osutub tugevamaks: hooaja alguses on Nico ilmselt kiirem, kuid mida aega edasi, seda raskemaks tal läheb.

Red Bull Racing Renault

5 Sebastian Vettel (D)

6 Mark Webber (AUS)

Tugev võistkond, Adrian Newey ajud ja kaks suurepärast sõitjat. Sel aastal võib probleeme tekitada vaid prantslaste mootor, kuna tehasetiimi skandaalide tõttu polnud autotootja sarja jäämine kuigi kindel. Mõlemad sõitjad on ilselt tugevalt motiveeritud ja eriti hea on näha, et Webber saab lõpuks tipus sõita. Tegu oli ju väga andeka sõitjaga, kuid sattus pidevalt valel ajal valesse kohta. Kooslus, mis peaks tooma stabiilse edu ja valmistama muret kõigile konkurentidele. Võimalikud probleemid: renault mootori ja autode üldine vastupidavus(vaadates eelmist aastat). Kumb sõitjatest osutub tugevamaks: Ilmselt Vettell, sest seda meest ihkaks oma auto rooli vist kõik võistkonnad.

Ferrari

7 Felipe Massa (BR)

8 Fernando Alonso (E)

Tugev võistkond, piisavalt raha ja kiired roolikeerajad. Massa on ilmselt üks väheseid, kes on tiimi jaganud nüüdseks juba kolmanda maailmameistriga. Samas pole ta ühelegi neist liiga palju kaotanud. Alonso on aga väga kiire ja meenutab mõnes mõttes Schumacherit, kes eelistaks olla meeskonnas kindel esisõitja. Eelnevatel testidel on Ferrari näidanud väga kiiret minekut ja ka vabatreeningud on näidanud, et sel aastal on punatäkud tagasi tippkonkurentsis. Võimalikud probleemid: meeskonnakaaslaste läbisaamine, tiimi vahel imelik suhtumine erinevatesse küsimustesse. Kumb sõitja osutub tugevamaks: arvata on, et Alonso jääb peale, kuid ka Massat ei tasu alahinnata.

Williams Cosworth

9 Rubens Barrichello (BR)

10 Nico Hulkenberg (D)

Väga suurte kogemustega Rubens ja kollanokk Nico moodustavad sõitjatepaari, mis üksteist ilusti täiendab. Arvatavast tubli keskmik. Vahel hiilgab, vahel kaob tagumisse otsa. Suureks küsimärgiks saab olema Cosworth-i mootor ja tagasilöögina näeks ka Rosbergi lahkumist meeskonnast. Võimalikud probleemid: pole teravat staari roolis, rahakotist tingitud aeglane areng hooaja keskel, Cosworth-i mootorid. Kumb sõitja osutub tugevamaks: kui Nico autoga vähegi harjub, siis ilmselt saab Barrichellost võitu. Aastad võtavad ikkagi kiirusest oma osa.

Renault

11 Robert Kubica (PL)

12 Vitaly Petrov (RUS)

Talv on möödunud vastuoluliselt. Sõlmiti leping sarja ühe andekaima sõitja - Kubicaga, kuid eelisel hooajal lahvatanud skandaali tõttu kadusid sponsorid ja eks õhuke rahakott ning puhastus juhtkonnas jätsid oma jälje. Samas tõi Petrov kaasa suure hunniku rublalõnalisi dollareid ja LADA! Samas Renault kahjuks räägib asjaolu, et seni on see masin kiire olnud vaid siis, kui seda on roolinud Alonso. Pärast hispaanlase esimest lahkumist kukkusid kolinal ka tulemused. Rahapuuduse märk on ka see, et teiseks sõitjaks otsiti paksu rahakotiga meest. Ilmselt ei saa ka sel aastal Williamsile vastu. Võimalikud probleemid: kuidas on suudetud nõrga eelarve juures masin üles ehitada, kui kiire on venelane. Kumb sõitja osutub tugevamaks: siin pole vaja pikalt mõeldagi - loomulikult Kubica.

Force India Mercedes

14 Adrian Sutil (D)

15 Vitantonio Liuzzi (I)

Eelmisel aastal saadi masinad lõpuks väga hästi jooksma. Noortest talentidest koosnev inseneritiim hakkas end lõpuks õigustama. Probleeme võiks küll tekitada nende tehnikadirektori James Key lahkumist. Samas on loota, et nad suudavad sel aastal edukalt võistelda keskmike seas ja parimal päevil ka paremaid võistkondi üllatada. Samas jätab veidi soovida sõitjapaar. Võimalikud probleemid: kas Sutil suudab kokkupõrkeid vältida, kas Liuzzi on piisavalt kiire, tehnikadirektori vahetus vahetult enne hooaega. Kumb sõitjatest osutub tugevamaks: kiirem on Sutil, kuid kas ta ka finišisse jõuab...

STR Ferrari

16 Sebastien Buemi (CH)

17 Jaime Alguersuari (E)

Võistkond mis jätkab samas vaimus. Seekord on vaid masin 100% nende endi kätetöö, mis jätab ruumi kahtlusteks nende konkurentsivõime osas. Ka sõitjate kiirus on küsitav. Samas tuleb ka meelde tuletada, et tegemist on vaid farmitiimiga, mille Red Bull ka ilselt hea pakkumise korral maha müüb. Vähemalt peaks terve hooaja olema tugevam kui uued tulijad. Võimalikud probleemid: auto vastupidavus, keskpärased sõitjad, väike eelarve. Kub sõitjatest osutub tugevamaks: ilmselt ikkagi Buemi.

Lotus Cosworth

18 Jarno Trulli (I)

19 Heikki Kovalainen (FIN)

Uus võistkond. Esineb arvukalt probleeme, võrreldes vanade olijatega pole kiirust ollagi. Samas on võistkond hankinud kaks väga suurte teadmistega sõitjat. Mõlemal mehel on küll probleeme võistluse kiire läbimisega. Olgu siin mainitud, et Trulli ei suuda tavaliselt võistluse ajal kvalifikatsioonitempot hoida. Punktidele neil ilmselt palju asja ei ole. Võimalikud probleemid: masina "lastehaigused", Cosworth-i mootor, puudub terve sõidu vältel terav piloot. Kumb sõitjatest osutub tugevamaks: ilmselt Trulli, kuigi siin on võimalus Kovalainenil end tõestada.

HRT Cosworth

20 Karun Chandhok

21 Bruno Senna (BR)

Võistkond, mis pole oma masinat testinud!!! Auto ise on kuidagi sarnane eelmise aasta RedBulli omaga. Lisaks mõlemad sõitjad on sarjas uued näod. Ausalt öeldes pole just eriti kindel, et Hispania Racing üldse hooaega üle elab. Huvitav kas boksimeeskond autol rataste vahetamist on saanud harjutada? Võimalikud probleemid: probleemivaba koha leidmine. Kub sõitjatest osutub tugevaimaks: ilmselt see, kes suudab kauem oma koha eest võistkonnale maksta.

BMW Sauber Ferrari

22 Pedro de la Rosa (E)

23 Kamui Kobayashi (J)

Ilmselt kõige naljakam võistkonna nimi sarjas - BMW Ferrari. Õnneks suutis vana kaval rebane Peter Sauber oma võistkonna päästa. See ees on varemgi näidanud, et oskab üles korjate tõelisi talente ja ehitada ka väga väikese rahaga tõsiseltvõetavaid masinaid. Ajal, kui tiimis sõitis veel Kimi, oli nende eelarve suurus tagant poolt teine, koht punktiedetabelis aga eestpoolt neljas. Hooajale eelnenud testid andsid märku, et ka nüüd on masin ilusti jooksma saadud. Ka vabatreeningud viitavad sellele, et Sauberid on kindlasti punktikohtadele konkureerijad. Keskmikest on neil kasutada ka ilmselt üks kõvemaid sõitjapaare. Esmaklassiline on ka Sauberi tehas ja tuuletunnel. Võimalikud probleemid: raha, täpsemalt selle puudumine võib takistada masina edasist arengut. Kumb sõitjatest osutub tugevamaks: kogemused vs hämmastavalt kiire noor sõitja. Ei julgegi ennustada.

Virgin Cosworth

24 Timo Glock (D)

25 Lucas di Grassi (BR)

Arvutiajastu toomine F1 sarja pole just meeletut edu toonud, kuid eks näis kuidas see asja arenedes muutub. Masin saadi ilusti valmis, kuid see ei taha eriti koos püsida. Erinevalt Lotusest on Virgin otsustanud võtta rooli keerama ka uustulnuka. Tegelikult pole ka Timo Glock ju nii suurte kogemustega kui Trulli, kuid see ei tähenda, et mees aeglase oleks. Võimalikud probleemid: masin kipub kätte ära lagunema. Kumb sõitjatest osutub tugevamaks: Glock on kiire sõitja ja võiks rahulikult rooli keerata ka palju tugevamas võistkonnas.

Funestus Bremenis vol11 (Viimane)

2010-03-05T08:17:00.003+02:00

Üle silla innes sisenesin linna vanimasse ossa ja see oli ka Bremeni tõeline süda. Seal said kokku trammiliinid, suubus linna üks peamisi tänavaid ja liikusid turistid.

... Samal ajal oli politsei tagasi väravate juurde viiva tee lindiga tõkestanud ja politseinik seletas mulle, et see on minu enda turvalisuse huvides. Seega pidin vajalike väravate poole liikuma õuest. Taaskord turvakontroll ja taaskord fail turvavärava läbimisel! (järgnev kirjutatud Frankfurt – Riia lennukis) Seekord ei teagi mis alarmi põhjustas. Väga põhjalikul läbiotsimisel leiti, et mul on kampsunil metallist tõmblukk, metallist püksilukk, saapa nööride augud sisaldavad metalli(silmagagi näha). Lisaks reageeris andur minu parema püksitasku peale, kuigi olin just kinnitanud, et mu taskud on tühjad. Avastasin siis sealt ühe Orbit lehekeste tühja paberi, mis tõesti sisaldab ka grammikese metalli. Saapad lasti veel eraldi läbi masina. Seekord ei tahtnud nad vähemalt läpakast lõhkeaineid otsida. Lennukisse lasti meid üllatavalt vara. Lennuk ise oli üleni valge, järelikult just renditud või ostetud. Praegu valdab mind tõeline õnnetunne, sest ei pea Riias enam turvakontrolli läbima. Praegune lend on kuidagi tühi. Samas Hamburg – Frankfurt lend oli veel tühjem. Seal olid vaevalt pooled kohad täidetud. Ok, nüüd selgus ka tühjuse põhjus. Üks bussitäis inimesi oli veel kohale jõudmata.

(Hiljem kodus) Peaks mainima, et Eestis on ikka tõsiselt lumine! Minu suureks õnneks elasid õllepudelid reisi tervena üle ja ka kõik muu oli terve. Veidi jahmatav oli see Fokker, millega meid Tartu toodi. Tegemist oli Island Air värvides lennukiga, mis oma seest andis samuti tunda, et nii Island kui ka Läti vaevlevad suures majanduskriisis. Nimelt oli üks las olevatest liistudest veidi lahti ja jättis mulje, et hakkab varsti alla kukkuma. Lisaks nii mõnigi turvavöö ja suitsetamiskeelu lampidest ei põlenud. Vähemalt suutis lennuks õhus püsida ning vaatamata äärmiselt rasketele ilmaoludele ka normaalselt maanduda. Sain probleemideta kätte oma pagasi ja suundusin lennujaama eribussiga ilusti koju. Õnneks olid ka õllepudelid kotis terveks jäänud.

Selline oli siis minu seiklus Bremenis.

Seal kraavi lahtise veega osal oli tavaliselt väga palju parte... Siis kui tahtsin neist hommikul pilti teha, ei olnud enam kedagi. Pardid olid ära lennanud. Varsti tuli ka minul läbi õhu kaugemale liikuda.

Funestus Bremenis vol10

2010-03-03T22:07:00.002+02:00

Minu kahe voodiga hotellituba. Ei midagi üleliigset, samas pole ka midagi puudu. Mis kõige tähtsam - seina seest saab ka voolu! Kasutasin pildi paremas servas olevat voodit, sest sealt nägi ka telekat.

Laupäev

Day 7

Lennukis Frankfurdi poole sõites. Hommik algas ootamatult hästi. Isegi ärkamine käis oodatust kiiremini. Seega tekkis hotellis pool tundi vaba aega. Nagu pärast selgus, siis oleks võinud toas ka terve tunni passida ja rahulikult hokit vaadata. Mängisid Saksamaa ja soome ja minu lahkumise hetkel juhtisid põhjanaabrid 2:0. Raudteejaamas läks õige rongi väljumisplatvormi leidmine oodatust kiiremini. Sama võiks öelda ka Hamburgi sisese S-bahni kohta. Unustaja nagu ma olen, suutsin lennujaamas rahakoti taskusse jätta ja „põrusin“ seepärast turvakontrollis. Peaks mainima, et see polnud mul sugugi esimene (ja ilmselt ka mitte viimane) kord. Lisaks põhjalikule läbiotsimisele pidas mingi turva mu läpakat väga kahtlaseks. Seetõttu pidin sellega erikontrolli läbima, kus kontrolliti, ega mu arvutis lõhkeainet pole.

Frankfurdi lennujaamas. Naljakas, tundub, et too Air Berliini check in-is olnud mees oli ikka tõeline idioot. Esiteks tahtis ta mu pagasi saata Riiga, mitte Tartu. Pärast seda, kui olin oma reisipabereid näidanud, avastas ka tema, et mu lõpppunkt ei ole jah Riiva, vaid hoopis Tartu. Samas järgnevate lendude pardakaarte ma ikkagi ei saanud. Vaid Frankfurdi lennu oma. Küsisin siis seepeale, kas pean Frankfurdis siis uuesti check in-i läbima, kuid ta ei osanud midagi öelda. Ausa vastusena kõlas I don’t know…

Lennukis võtsin oma rahustamiseks karastusjoogi asemel veini. Kahjuks ei olnud see nii võimas maitseelamus, mille sain Lufthansa lennukis mõned aastad tagasi. Peaaegu 200ml veini tegid aga oma töö ja sain vähemalt veidi lõõgastuda ja puhata. Samas jättis see ka ilmselt teatava jälje Frankfurti saabumisel. Siin läks ikka päris tublisti aega, enne kui välja mõtlesin, et kuhu suunduma peab. Pärast närvilist ringiekslemist leidsin check in-i koha. Seal vaadati mulle imeliku näoga otsa, et olen ju korra check in-i läbinud. Seletasin, et mul pole ju pardakaarte ja Hamburgis öeldi minu edasi tegutsemise kohta I don’t know. Sain siis vähemalt omale mõlemaks lennuks pardakaardid. Samal ajal oli politsei tagasi väravate juurde viiva tee lindiga tõkestanud ja politseinik seletas mulle, et see on minu enda turvalisuse huvides.

Viimase päeva lõpp juba homme :)

Funestus Bremenis vol9

2010-03-02T20:15:00.002+02:00

Selline võpsik oli siis minu hotelli taga. Imelikul kombel oli see asi aia ja selle otsas oleva okastraadiga piiratud. Samas väravad olid küll kogu aeg lahti :)

Reede

Day 6

Ongi viimane õhtu… Homme samal ajal olen kuskil lätakate lennujaamas(loodetavasti). Käisin täna veel viimast korda pennimarketis, kioskis ja leidsin veel ühe toidupoe, kust läbi põikasin. Kott on ka juba pakitud. Tagasi minnes minu jope küll sinna ära ei mahu. Asja ajab suureks juba suur kaust, mille Thermost saime. Loodan, et see elab lennureisi edukalt üle. Samas kahtlen kas minu kaasa ostetud vahvlitest midagi järgi jääb. Ettevaatuse mõttes keerasin ka õllepudelid riiete sisse. See viimane vedelik on siin ikka tõesti odav. Tegelikult on ka enamik muid asju sama hinnaga mis Eestis või veidike isegi odavam.

Sain just kõne kodumaalt. Sealne ilm on sihuke, et ma ei ole sugugi kindel, kas homne Tartu lend graafikujärgselt liigub. Samas kui meil on selline torm, siis vaevalt, et ka Riias ilm ilus on. Seega oma reisikindlustuse(sh reisitõrke kindlustus) paberid tuleb lennukisse kaasa võtta. Neid pabereid võib vaja minna.

Funestus Bremenis vol8

2010-03-01T18:10:00.001+02:00

Foto Bremeni peaväljakult

Hommikul hotellist välja minnes suutsin kuuldavale tuua paraja koguse vandesõnu. Igaks juhuks küll eesti keelseid. Nimelt sadas vihma. Praeguseks (17.12) on küll sadu lõppenud, kuid endiselt on väga udune ja niiske. Täna suutsin ka esimese katsega oma hotelli ukse lahti teha. Tegu on lihtsalt väga imeliku lukuga. Iseenesest tavaline lukk, kuid seda viimast nõksu, et uks avaneks ta teha ei taha.

Täna oli meil siis uus õpetaja. Kahjuks on tegemist terve elu selles maailmas veetnud kuivikuga. Lisaks on teema asjadest, mida minul ei ole. Mõnes mõttes on see hea, sain lihtsalt kuulata, kuid samas on ka raskem aru saada. Teine probleem, mis välja tuli on see, et mõlemad meie juhendajad on ka manuali autorid. Kõigile teadmiseks, et Ärpsi kommentaar manualis kirjutatud proovidele standardväärtuse andmise kohta oli, et see on kirjeldatud kõige(!) keerulisemal võimalikul viisil. Täna mainis ka meie juhendaja Oliver, et keegi ta klientidest teeb proovide skaalasse ajamist veidi teisiti ja väidetavalt lihtsamalt. Samas andis ta ka oma suhtumisega mõista, et see teda eriti ei huvita, sest tema arvates on meetodist nii kõige parem aru saada. Just seepärast ma ei salligi inimesi, kes ei suuda tavalise inimese tasemele laskuda, vaid on oma kitsas teadusmaailmas.

Tegime täna grupipildi kah. Teistel vajus suu lahti kui ma oma kaamera kotist välja võtsin. Eks see olegi selline tore kaamera, mille välimus jätab võimsama mulje kui asi väärt…

Tasub ka mainida seda, et täna oli päris huvitav magustoit – kakaopuding, mille peal oli mingi kahtlane kuid hea maitsega hapukas vaht. Lisaks, kui olin end läbi vahu kühveldanud, tuli välja, et puding oli täis virsikutükke. See oli ikka tunduvalt etem kui eilne neoonroheline ja täiesti maitsetu tarretis. Niipalju siis tänasest päevast.

Funestus Bremenis vol7

2010-02-28T21:20:00.004+02:00

Pilt vanalinna alguses olnud sillalt... Õhtu oli ilus ja mitte nii külm. Oli ka hämmastavalt selge. Ilmselt oli eelmiste päevade vihm õhu puhtaks löönud.

Neljapäev

Day 5

Hommik. Niipalju siis minu targast plaanist hommikul pildistada. Kell on kohaliku aja järgi 7.45 ja 15 minutit tagasi oli veel täitsa pime. Praeguseks on väljas küll palju paremaks läinud. Eile sain ka selgeks kuidas Thermo ust avada. Seesama nupp, mida ma üleeile edutult vajutasin on siiski õige. Lihtsalt adminil oli liiga palju tegemist, et mind sisse lasta. Ma ei tea, kas olen seda varem maininud, kuid saan vähemalt Thermos pauside ajal internetis käia. Olen seal vaadanud vaid postkasti, kuid sealgi on mida lugeda. Nimelt käib seal ühes listis tõeline sõda. Kuna asjasse on segatud ka taaskord sama punt, kelle pärast omal ajal mindki kohtusse ähvardati anda, siis võib asi ikka päris huvitavaks minna. Hommikusöögiks on taaskord mingid pehmed vahvlid, mida kohalik pennipood müüb. Peaks mainima, et need on palju paremad kui Belgia suurte traditsioonidega analoogid. Peaks mainima, et kalorsus on neil meeletu. Seega nende liigne tarbimine viib paratamatult rasvumiseni. Hea, et ma siin vaid nädala olen. Õhtuti on siin ka jube lennuliiklus. Taevas ainult kõmiseb. Samas olen nüüd veendunud, et Google kaardid panid Bremeni kohta väheke pada. Selle järgi oleks pidanud mu hotell lennujaama kõrval olema. Tegelikult on pigem nii, et Thermo on lennujaama kõrval ja minu hotell sellest õnneks eemal. Tänu selleni kostub minuni vaid teatud suunas startivate lennukite müra. Neid lennukeid on samamoodi kuulda ka kesklinnas. Kell on juba 8.00(Eesti aja järgi 9.00) ja nüüd on ka lõpuks valgeks läinud.

Olen juba ühes asjas ka selgusele jõudnud. Ma ei taha Eestisse lähiaastatel eurot. Põhjus ikka sama, mille üle ma ka varem kurtnud olen. Nimelt tuleb liiga palju münte kasutada. Mu rahakott on neist juba liiga paks. Sain eile küll kioskis ja ka pennis müntidega makstud, kuid neid on ikka liiga palju. Poest sain ka peotäie viiesendiseid. Peaks vist hakkama ikka nii tegema, nagu ma Eestis euroga teha olen ähvardanud – mündid kilekotiga taskusse. Aitab hetkel kirjutamisest ja hakkan nüüd Thermo poole minema.

Funestus Bremenis vol6

2010-02-27T20:07:00.003+02:00

Pildil on Bremeni suurim kirik. Pilt on tehtud esimesel korral, kui kesklinnas käisin. Statiiviks kasutasin platsi servas olnud prügikasti, seepärast on pilt ka veidi viltu.

Kolmapäev

Day 4

Alustaks eilsest õhtust… Nimelt plaanisin esialgu vaadata hokit, kuid sattusin millegi huvitavama peale. Nimelt Super RTL näitas õhtul pikalt aegumatut Mr. Beani. Eile hambaid pestes lahendasin ka ühe suure mõistatuse. Vannitoas on üks saksakeelne silt. Nüüd nägin, et teisel pool on sama asi inglise keeles. Nimelt kui ma soovin, et mu rätikut vahetataks, siis tuleb rätik maha visata.

Avastasin täna Thermos, et siiski on asju, mida ma oskan sellisel tasemel, et võin ka teistele asju näidata. Näiteks tulemuste excelisse konvertimine ja siis seal edasi töötamine. Samas, eks ma olen nende tabelitega ikka parajalt möllanud kah.

Inimeste näost on näha, et energiatase väheneb meeletu kiirusega. Täna lõpetasime küll tund varem, kuid ikkagi oli kõigil raske keskenduda ja jälgida. Täna lisandus päeva ka kolmas kohvipaus :D

Päeva nael oli vaieldamatult ringkäik tehases. Nägime ruume, kus erinevat toodangut kokku pannakse ja ka neid ruume, kus neid hiljem põhjalikult testitakse. Sellesse viimasesse väitesse tasub küll kriitiliselt suhtuda, sest näiteks minu Delta ion source oli seest väheke saastunud. Kahju ka sellest, et masina õlivahetust praktikas ei näidatud.

Päeva lõppedes põrutasin kohe linna. Tahtsin veel päevavalguses mõned pildid teha. Tuleb küll tunnistada, et ega siin väga palju pildistad polegi. Tegu on ju ikkagi väikelinnaga. Astusin läbi ka kohalikust suveniiripoest. Müüjaks oli seal väga mõnus tädike. Inglise keelt ta küll ei rääkinud, kuid ometi saime pikad jutud aetud. Nagu kõik kohalikud, kurtis tema külma ilma üle. Samas selle peale, kui ütlesin, et olen Estlandist, siis sai ta aru, et ei ole külm. Ta pani veel tasuta kaasa 2 pisikest šokolaadi. Sõin linnas kohaliku frankfurterit, tegin mõned pildid ja siis hakkaski juba väga kiiresti pimenema. Tagasi hotelli suundudes otsustasin läbi minna ka kohalikust Kioskist. Minu suureks üllatuseks oskas müüja ülihästi inglise keelt(esimene müüja, kes seda keelt suudab rääkida). Hankisin seal siis mõned pudelid kohalikku õlut ja siis ka mingi eurise pisikese likööri. Pidi kohalike seas väga popp olema. Eks proovin täna ära ja kui on hea, siis ostan koju kinkideks seda kaasa. Müüja näitas isegi seda, kuidas seda traditsiooniliselt juuakse. Pakkus ka lahkelt seda, et võib mulle ühe õllepudeli lahti teha. Täna on paras Eurospordist sprinti vaadata ja õlut mekkida. Meie inglased viskasid täna suusatamise üle nalja. Küsisid minu ja soome tüdruku käest, et kas vaatame seda närvide rahustamiseks. Nimel on nende arust väga igav asi, eriti veel eraldistart.

Kahju, et Anti kvalifikatsioonist edasi ei saanud. Keegi meie omadest põrus seal veel ja ilmselt kaasaalase ettejäämise tõttu ei saanud ka anti lõpus piisavat kiirust näidata. Aiiii, nüüd näitas ka kahe eestlase põrumise tegelikku põhust. Nimelt neil õnnestus kurvis kukkuda. Sellest probleemist on ka päris palju räägitud. Pehme rada ja rasked kurvid kiiretel laskumistel.

Homme plaanin varem tõusta, et siis hotellist, Thermo majast ja sinna vahele jäävast teest pilte teha.

Funestus Bremenis vol5

2010-02-26T21:18:00.004+02:00

Pildil siis vesi hotellis. Paremal on gaasiga "still" vesi. Pudelite juures oli ka tavaline klaas, kuid see on pildi tegemise hetkel kasutuses. Samas peaks mainima, et suure veegurmaanina hindasin antud vett viimse tilgani. Kindlasti oli oluline klaaspudel, mis säilitab vett palju paremini.

Teisipäev, Day3

Täna jõudsin vähemalt hommikust süüa(ja ka oli mida süüa). Hommikul oli küll väikeseid probleeme uksest sisse saamisega. See peaks avanema kiibiga ja ilmselt ka mingil muul viisil, et külastajaid sisse lasta. See teine viis on seni aga mulle teadmata. Vähemalt päev ise oli kasulik. Sain päris mitme asja võrra targemaks. Mõtlen just selliseid asju, mida igapäevaselt laboris rakendada. Asju, mida peaks kord aastas tegema, on kogunenud juba päris palju. Panime ööseks ka 12 vee proovi jooksma. Üheks veeks oli muide vesi nimega Keila, Estonia. Nimelt kasutavad nad Keila kraanivett oma ühe laboristandardiga. Ma ei tee siin nalja, nii see on. Ega Põhja-Eestis elavad inimesed vist eriti seda asja ei tea, kuid nad tarbivad tegelikult maailmas unikaalset vett. Nimelt on selle vee vanud umbes 10 000 aastat. Seega on tegu nö lumeveega ja sealne isotoopkoostis on tavaveest tugevalt erinev. Paljud ei tea ka ilmselt seda, et tegemist on taastumatu veevaruga! Proove ette valmistades kutsus Soome tüdruk mind appi, et ma vaataks üle konteinerite korgid. Asi on nimelt selles, et nende õige tugevusega kinni keeramine vajab veidi vilumust. Keset päeva tulin mõttele, et peaks vist igaks juhuks telefoni hääletuks panema. Eriliselt jahmatav oli see, et umbes 5 minu pärast ärkas mu telefon ellu ja mulle üritati helistada. Kuna ma kõnele ei vastanud, siis sain helistajalt sõnumi, kus too palus 500 võlgu.

Homme pidi meil veidi lühem päev olema. Seega loodan, et jõuan valges veel linna. Samas valgus on sellegi poolest halb. Otse üles vaadates on taevas selga, kuid muidu punaka vinega. Üldse olen hakanud siin värskest õhust puudust tundma.

Järjest rohkem hakkab närvidele ka see korrahoidmine siin hotellis. Isegi WC paberi rulli ots volditakse üht moodi kokku. Samas padi oli täna lohakamalt kokku pandud. Eile ärajoodud veele oli täna ka asendus toodud. Nimelt on siin kogu aeg 2 pudelit veega. Alguses olid still versioonid. Kui mujal maailmas on still gaasita, siis siin ka sellele nõrk mull sees. Uus pudel on nüüd medium, seega peaks ära proovima. Jookidest oli ka päris huvitav apelsini koola segu.

Homme siis viimane päev praeguse juhendajaga. Tänaseks aga kõik.

Funestus Bremenis vol4

2010-02-26T00:32:00.003+02:00

Pildil Bemeni peaväljaku raehoone(ilmselt, päris kindel ei ole). Tehtud esimesel linnatuuril(sellest ka alljärgnev jutt).

Pärast päeva lõppu käisin korra hotellist läbi ja läksin linna peale. Oma suureks rõõmuks avastasin, et hotell asub juhuslikult linna peatänava ääres. Seega ajaloolisse vanalinna minekuks tuli liikuda otse ja ainult otse. Hetkel pole ma veel raatsinud trammipiletile mõelda. Jala on vaja vaid 15 kuni 20 minutit kõndida. Samas peaks sellele mõtlema, sest sellega ajaga läheb pimedaks. Thermost väljudes oli suur päikeseketas silmapiirile vajumas ja kui tund hiljem kesklinna jõudsin, oli juba päris pime. Sõin seal McDonaldsis korraliku annuse rämpstoitu. Lohutasin end sellega, et lõuna Thermos oli väga tervislik. Tagasitulle põikasin läbi ka Penni Marketist, mis kujutas endas kohaliku säästupoodi. Hinnad olid head, kuid nagu ka eesti analoogides, segas liikumist kaubariiulite vahel olevad kaubakärud, kus teooria kohaselt kaupa riiulile pannakse. Praktikas nad lihtsalt seisavad seal. Võtsin sealt päris palu asju ja oma suureks imestuseks avastasin, et arve oli alla viie(!) euro. Üritasin kogemata Koidulaga maksta :D, ei tulnud välja. Seal poes oli ka häirivaks asjaoluks see, et polnud asjade kotti laadimiseks ruumi. Seal hakatakse asju kotti toppima kohe kassa juures. Hotelli jõudsin sobivalt Kiku sõiduks. Ilusa lõpu tegi, kuigi kahju, et see lõpp kulda ei toonud. Parajalt naljakas oli ka kuulata kuidas saksa kommentaatorid ta nime väänasid.

Peaks veel ära mainima, et siinsed paar külmakraadi on ikka tõesti külmad. Kõndisin kesklinnas pildistamiseks umbes 20 minutit ilma kinnasteta ja selle ajaga jõudsid käed ikka täiesti tuimaks külmuda.

Hotellitöötajad on ka jubedalt pedantsed. Arusaadav, et vannitoa käterätid korda seati. Aga kes kurat käskis neil puldi öökapilt teleka peale tagasi tõsta! Otsisin seda ikka mõnda aega taga. Kui juba nurinaks läks, siis padi on siin suur, kuid niipea, kui pea sellele panna, siis kaotab see igasuguse mõtte. Vähemalt tuba on täna soojem. Eile oli siin parajalt jahe, sest tuli välja, et küte oli maha keeratud.

PS!

Vaatan et sõnade arvult sobivad esimeste päevade sissekanded ilusti Gümnaasiumi lõpukirjandiks.

Funestus Bremenis vol3

2010-02-24T20:03:00.003+02:00

Pildil väike eramajade vahel asuv tänav, kust ma oma teed veidi lühendasin. Ees on ka näha Siegner Weg'i silt. Sealt väikesest jalgtänavast pöörasin alla tehase poole. Seal kohtasin ka tütarlast, kes mind kaardil ikka väga mööda positsioneeris.

Esmaspäev

Day2

Hommikusöök.. ok, mida polnud, sellest pole mõtet ka rääkida. Homikul Thermo maja juurde minnes pidin tõdema, et valges oli see hoopis erinev, kuigi õige tee leidmisega polnud probleeme. Seal anti meile allkirja vastu kaelasildid ja paluti all istet võtta. Seal oli enne mind juba kaks ootajat, kes mõlemad olid Inglismaalt. Nagu selgus, siis kuuest õppurist neli on UK-st Reading’u ülikoolist. Lisaks veel üks britt kuskilt sealt saarelt ja siis olen mina, Euroopa ääreala eksootika. Tegelikult on üks Readingu tüdruk rahvuselt soomlane. Meie juhendajagi uuris juba, et kas me saame ka omavahel emakeeles rääkida. Seepeale me rääkisime teiste lõbuks veidi seda juttu, et sõnad on tihti samad, kuid tähendas sootus erinev. Minu lemmik näitena hallitus on soome keeli valitsus(kas pole mitte tabav!). Üldiselt olen küll vait, sest no vabandust, kuid 4 britti ja üks britistunud soomlane, vaja mull siis oma vigast keelt seal saagida.

Sisulisest poolest rääkides ma kõige hullemas seisus ei olegi. Nimelt 1 britt on õppimas ja uurimas selle masina kohta. Tema osakond alles plaanib Delta ostmist. Teised tegelevad põhiliselt Element analyseriga. Seega homse päeva teemad – GasBench-i on peale minu kasutanud vaid üks vanem britt, kes oli mingist muust kohast. Readingu ülikooli omadega on ka see kild, et sealt on 2 nö operaatorit, kes inseneri poolest pm midagi ei jaga, 1nö insener, kellele jälle masina tarkvara veidi probleeme valmistas. Samas vaadates seda, kuidas me täna veidi tarkvara näppisime, siis ega see üks kasutajatest seal just eriti kodus ei olnud. Harjumatu on ka see, et need nö kohvi ja lõunapausid on ikka mõttetult pikad. Mina oleks neist kõigist veidi aega näpistanud ja pool tundi varem lõpetanud.

Esmaspäeva jätk juba homme...

Funestus Bremenis vol2

2010-02-23T12:35:00.001+02:00

Pildil Thermo Fisheri uus tehas. Seal toimus ka väljaõpe.

Algus eelmises postituses

Hotellis tabas mind aga löök. Nimelt kui arvuti käima sain, siis selgus, et nett on siin tõsiselt kirve hinnaga. Veel suurema paugu sain, kui tuli välja, et all on paroolid otsas ja nad ei tea millal uusi saab. See tuletas mulle meelde, et olen sattunud jällegi Kesk-Euroopasse. Kõigile teadmiseks – see ei ole arenenud piirkond. Erinevalt Brüsselist saab vähemalt seina seest voolu. Tuba ise on küllalt väike, kuid hubane. Toas on 2 voodit mis on isegi hea. Teisele saab seega mugavalt riideid panna. Aknad on aga kahjuks tänava poole, mistõttu kuulasin terve öö linnamuusikat. Asi, millega peab kiiresti harjuma.

Tegin veel õhtul väikese jalutuskäigu, et otsida üles hoone, kuhu esmaspäeval suunduma pean. Hotellist sain kaasa kaardi, kus oli peal paar suuremat tänavat, kuid abiks seegi. Esimese laksuga suutsin ma tänavast mööda panna. Ei osanud aidata ka kohalik, osalt põhjusel, et ta ei rääkinud inglise keelt, osalt ka seetõttu, et ta mõistnud seda kaarti. Sain käte jalgadega selgeks tehtud, et näidaku kus me asime, kuid tuli välja, et ma suutsin end kaardil ise paremini positsioneerida. Liikusin tagasi kohta, mille ma kaardil täpselt paika olin suutnud panna ja kasutasin siis mälupilti hotellis seinal asunud suurest kaardist. Eramajade vahel märkasin üht tüdrukut, kes oskas küll inglise keelt, kuid oli näha, et ta ei suutnud samuti kaardist aru saada. Veel vähem teadis ta tänavast mida ma otsisin. Asja irooniaks oli see, et 5 minutit hiljem avastasin et ta tuli just minu otsitavast tänavast. Läksin lihtsalt jonnakalt oma mälupildi järgi edasi ja järsku näen silti Bosch!!! Google kaartidest oli meelde jäänud, et seal samas oli ka kohe Thermo. Samas tuli välja et vahepeal on sinna kõvasti maju juurde kerkinud. Leidsin lõpuks koha üles ja tulin siis rahuliku südamega hotelli.

Nii lõppes minu esimene päev Saksamaal.

Funestus Bremenis vol1

2010-02-22T22:40:00.005+02:00

Tänasest alustas siis oma reisikirjadega Bremenist. Plaanisin küll postitada otse Saksamaalt, kuid kahjuks polnud see tehniliselt võimalik.

Pildist: Jalutasin sellest iga päev mööda. Väga muhe ja sobiks ka reisijutu alustuseks kah ilusti :)

Pühapäev, 14 veebruar

Day 1

Läksin eelmisel õhtul tõsiselt varem magama, sest messiväsimus lihtsalt kiskus voodi poole. Hommikul oli äratus 6.25, sest kõige vähem soovisin ma ajahätta jääda. Olin kokku leppinud, et lennujaama buss võtab mind peale busspeatusest. Tuli välja, et kindlam oleks vist ikkagi olnud maja ette kutsuda. Nimelt tahtis bussijuht ristist ära keerata, kuid õnneks märkas minu vehkimist. Vedas.

Lennujaamas sain teada, et lisaks pagasitasule juurutab baltlaste õhk veel mingit lojaalsussüsteemi ja tulevikus maksab ilma kaardita check-in 5 eurot. Täitsin nende lojaalsuskaardi siis ära ja õnneks oli see tasuta. Tegin Tartu lennujaamas veel ühe kavala lükke – toppisin jope oma pagasisse.

Lennukis sattusin kõrvuti ühe märkimisväärselt kena tütarlapsega. Puht sportlikust huvist üritasin ka dialoogi alustada. Sain teada, et ta sõidab Amsterdami ja et neil väikestel lennukitel on vahel väga vastik siserõhu muutumine, kuid see oli ka kõik. Tundub, et paar päeva messil harjutamist pole endiselt mu sebimisoskust veel tagasi toonud. Hukatuslikult on mõjunud see ühe naise pidamine ;)

Riias lugesin 3h Mihkel Raua raamatut ja kirusin oma jope äraandmisotsust. Minu väravate ootesaalist läks välja kolm ust ja seega polnud ruum just kõige soojem. Murelikuks tegi ka asjaolu, et bussiga Frankfurdi lennukile viidud inimesed tagasi toodi ning lend 2h edasi lükati. Õnneks väljus minu lend siiski õigeaegselt ja sujuvalt. Õnneks olin laupäeval veel oma MP3 mängijasse uusi lugusid pannud ja ka Mihkli pori raamat oli täitsa huvitav.

Hamburgi lennujaamas tabas mind hoop, mis võttis sõnatuks. Lennujaamas S-bahni juures service tädike, kes seletas, et rongid ei liigu täna lennujaamast ja et ma peaksin asendusbussi kasutama. Pärast mõningast ekslemist leidsin bussipeatuse üles ja tuli ka soovitud ersatsbuss. Kuid saabus kohe ka järgmine laks – buss peatus esimeses S-bahni jaamas ja kõik läksid maha. Bussijuht seletas siis mulle, et rongid sellest jaamast sõidavad ja ma saan kuhu vaja. Nii ma siis seisin nõutult jaamas, kus sai kokku mitu U ja S bahni liini. Nägin õnneks piletimasina juures kolme inimest, kellest üks ka pisut noorem tundus (seega räägib ka äkki inglise keelt). Tuli välja, et ka nemad sõidavad pearaudteejaama ja pakkusid lahkelt, et võin nendega liituda. Tuli välja, et hõbedases eas ema oli koos oma kahe lapsega õel külas käinud. Seega saabusid nad just lennukiga Hispaaniast. Tütrega, kes välimuselt oli umbes 30 sain ma päris mõnusalt jutule, sest tema inglise keel oli küllaltki hea. „Poeg“ lahkus meie seltskonnast kohe pearaudteejaamas, rongile. Kuna meie rongini oli aega umbes tund, siis otsustasime kohvi jooma minna ja suureks üllatuseks – nad tegid mulle joogi välja! Tuli välja, et tütar (ei hakka nimede kirjutamist siin proovima, sest välja see ilmselt ei tule) ise läheb Lübeckisse, ja minu suureks õnneks, ema Bremenisse. Rongis koos oma reisikaaslasega selgus, et tütar oli emal palunud uurida, kas ma saan Saksamaal äkki veidi kauem olla, sest siis oleks ta mind hea meelega Lübeckisse külla kutsunud. Sain ka aru, et sakslasi huvitab väga palju meie nõuka ajast ülesaamine ja see protsess, kuidas üks väike Ida-Euroopa riik läänelikuks muutub. Bremenis jätsime viisakalt hüvasti ja oli isegi kahju oma reisikaaslasest loobuda. Ometi, nüüd tuli jälle üksi hakkama saada. Raudteejaamast hüppasin taksosse ja tuli välja, et taksosõit polegi siin nii kirves kui kartsin. Kokku tuli maksta vaid 10 eurot.

esimese päeva jätk järgmises postituses...

murekoorma all

2010-02-09T09:44:00.004+02:00

Tean mida need kuuse tundma peavad. Nad vaesekesed mõtlevad iga päev, kas nad peavad sellele lume poolt tekitatud koormale vastu või ei. Samuti mõtlen mina praegu sellele, kes ikka suudan tulevase reisi murekoormast võitu saada.

Just mõned minutid tagasi tuli mulle kiri, kus seisis, et olen oma hotellibroneeringu tühistanud!!! Vähem kui nädal enne reisi selline pauk! Saatsin neile nüüd küll kirja vastu, et mul pole selle tühistamisega vähimatki seost ja ei tea asjast midagi.

Avastasin ka eile, et kui estravelist pileteid toomas käisin, siis üks asi jäi ikka puudu. Peab ka täna sinna tagasi minema.

Positiivse uudisena see, et vähemalt proovid tulid ilusti välja :)

Lisa paar minutit pärast postitamist!

Sain järgmise kirja hotellist: thank you for you quickly reply.

So then it was our fault. We are sorry about this. But I booked the room again for you and everything is fine

koopasse

2010-02-06T23:45:00.003+02:00

Hetkel on tunne, nagu ootaks minek karu koopasse. Reisini on jäänud nädal...

Panin reedel proovid uuesti hakkma... Nüüd tuleb esmaspäevani oodata, sest alles siis saan vatama minna mis neist saanud on. Terve eilse öö nägin mis nendega jälle juhtuda võiks.

Et ka veidi kultuursust näidata, siis otsustasin kümnendal ülikooli kohvikusse muusikat kuulama minna. Ja et ka veidi raha kulutada, siis sai soetatud ka 2 noorkuu piletit. Sain veel väga mõnusad 2. rea piletid.

Kuna olen otsustanud et võtan Saksamaale kaasa nii arvuti(tänan paranduse eest) kui ka fotoka, siis on oodata mul ka iga päeva lõpuks väikest kokkuvõtet. See tähendab muidugi seda, et ka juhe tuleks kaasa võtta :P Sellise apsuga olen ma isegi hakkama saanud, et on arvuti, on kaamera, mis otsast otsani pilte täis, kuid ei ole juhet ühendamiseks.

jäälilled vol3

2010-01-29T17:37:00.004+02:00

Külm on nüüd õnneks järgi andnud, kuid veel eile suutis madal temperatuur mul meele tõeliselt mustaks teha. Nimelt ütles tööl külma tõttu üles ventilatsioon. Tõmbekapp ulgus pidevalt oma kileda häälega ja kurtis, et tal pole tõmmet. See oli minu kõrvadele ja peale ikka kõva mõrv. Mul vähemalt vedas, et sead tõmmet tol hetkel vaja polnud. Sest nagu pärast kuulsin, oli üks labor avastanud tõmbe täieliku puudumise seepeale, kui ruum liitiumiaurudega täitus.

Samas endiselt teevad ärevaks lumeolud Saksamaal. Franfurdis jäeti jälle lende ära.

PS!

Lisasin selle foto suuremalt, sest nii väiksena läheb enamiks detaile kaduma. Et seda suuremalt näha, kliki lihtsalt pildil.

Jäälilled vol2

2010-01-24T22:10:00.002+02:00

Külmetame edasi :)

Jäälilled

2010-01-24T16:43:00.002+02:00

Talvekülma haripunktis on lilled õitsema läinud. Aken on juba teist päeva kaunistatud jäälilledest koosneva mosaiigiga.

Tundub, et võtsin oma sünnipäevast viimast. Olgu muuga kuidas on, kuid ma ei maganud seda vähemalt maha. Täpsemalt jäi 23. jaanuari sisse vaid 2h und!

Pilte sellest aknast luban lähiajal veelgi

sünnipäev, mille rikkusin enne sünnipäeva...

2010-01-23T02:33:00.003+02:00

Kõik oleks nagu ilus, mul on sünnipäev(seda pean pildil meeles ikka mürtsu ja pauguga) ja eriti armas oli, et M.R. alanud ööpäeva esimestel minutitel kohe helistas. Aga mis on siis halvasti?

Reedene hommik algas nagu ikka. Rõõmsalt laborisse, minu eelmisel aastal tellitud pakk jõudis kohale. Pakk tähendas, et järgmisel nädalal saab väheke ka tõelist tegutsemist ja analüüsi teha. Lisaks nautisin laboris sünnipäevaks saadud kõrvaklappe. Ja siis, minu suureks ehmatuseks märkan, et happepumba all on suur loik! Reageerisin sellele nagu paarile varasemalegi lekkele, keerasin ühenduskoha kruvi kõvemini kinni, tõsi seekord kasutasin rohkem jõudu. Selle tulemusena lõppes igasugune pumpamise efekt. Pump justkui toimis, kuid liikumist torudes ei ole. Nagu hiljem selgus oli probleem muus, mitte lahti olevas ühenduses. Asja kurvem külg on see, et minu jõuga pingutamise tulemusena suutsin metallist tihendusjulla rikkuda ja lisaks veel lootusetult toru külge kinni jätta. Probleemi lahendus oli küll lihtne - ots maha ja leida analoogne julla sinna otsa. Kumbki neist toimingutest ei läinud libedalt ja mis suurim probleem - sobivat jullat ei leidnudki. Seega tuleb ilmselt uus ots tellida. See on aga 50-100 eurone nali :(

Sain lõpuks pumba tööle või noh... teoorias oleks pidanud töötama. Praktikas see nii hästi välja ei kukkunud. endiselt on kuskil mingi tõsine probleem, kuid ma pole veel suutnud välja nuputada miks see normaalselt ei tööta.

Kokkuvõtteks: Olin pikalt tööl, söömata. Suutsin paraja jama kokku keerata ja see pole just odav jama. Seni on see ka kahjuks lahendamata probleem. Pikalt tööl oleku tõttu ei jõudnud ka rongile. Sellest on veel eriti kahju. Kõik see kokku suutis mu tuju rikkuda ja muret millele mõelda on palju. Eriti veel nüüd, kus just oleks vaja kõike kasutama hakata.

PS!

Leidsin lõpuks lahenduse, mis ei lase pildikvaliteedil lootusetult kaduda. Seega nüüd peaks ka blogivaates pilt parema kvaliteediga olema.

Külm

2010-01-21T18:24:00.004+02:00

Ilus, kuigi veidi ebameeldiv on juba kolmandat päeva järjest külmununa koju jõuda.

Midagi hingele

2010-01-19T00:44:00.015+02:00

Tänavune talv peaks olema kõikide fotosõprade tõeline lemmik. Selles aastas on rohkem kauneid päevi kui viimasel kolmel talvel kokku. Selliste ilmade lummuses on isegi minu koduküla ilusana paistma hakanud. Tegelikult on tegu kohaga, mida eriti ei kiidaks, kuid praegu... Lummavaid vaateid leiab seal praegu erinevatel aegadel. Samas seda efekti peaks kohtama ilmselt enamikes Eesti piirkondades.

Soovitan minna välja ja nautida, sest iga päev midagi nii ilusat ei näe :)

PS!

Oskab äkki keegi soovitada võimalust kuidas saaks pilte postitada nii, et need ka silmale ilusad jääks. Kui pildil klikata, siis on asi palju ilusam, kuid otse blogis näevad need ju kohutavad välja...

Oma hammas sellele peale pole hakanud.

soe tunne

2010-01-09T20:25:00.003+02:00

Päris sooja tunde tekitab, kui saab kellelegi head teha. Hoolimata külmast ja kargest talveilmast sai täna üks väga soe tegu tehtud. Organiseerisin abi kolmele lapsele, kes seda ka tõsiselt vajavad. Praegu korralike riieteta ja alatoitunud kolm last ei ole süüdi nende ema ja vanaema tegudes ja elukommetes.

Samas kogus, mis neile nüüd sai üllatas inimesi, kes selle kohale viisid. Kui nemad olid kiiresti kriisiabina suutnud viia vaid mõned tekid, madratsid ja kartuleid, siis nüüd tuli paar kasti söögi ja toiduainetega, mitu kasti riideid, kõigile kolmele lapsele väga korralikud ja täiesti uued talvejalatsid ning ka mõningaid mänguasju.

Vihale ajab vaid see, et pea kõigis valdades on olemas noorsootöötajad, kuid nende kolme lapse aitamine sai teoks hoopis tänu paarile tähelepanelikule inimesele.

Olen viimasel ajal hakanud murelikuks muutuma seoses oma reisiga. See, mis praegu Euroopas toimub... Vähemalt ei pea läbi Soome lendama :)

Talv

2010-01-09T02:06:00.004+02:00

Ei hakka pikka juttu kirjutama. Väljas on endiselt ilus ja talvine - nautige seda!

Veebruari kuulutan lennunduskuuks

2010-01-08T00:40:00.004+02:00

Veebruar tuleb mul tõeline lennunduskuu. Täitub minu soov, saan lennata väikese Fokkeriga Tartus Riiga. Samas tundub, et Air Baltic on mu soovist aisu ninna saanud ja nad veavad mind Riiast Hamburgi samuti selle pisikese Fokker50-ga.

Tagasitleks on iseenesest isegi ekstreemsem, sest koju saamiseks tuleb mul lennata Hambutgist Frankfurti. Seal on mul 1,5h aega, et leida üles oma värav ja edasi Riia poole suunduda. Arvestades et tegemist on meeletult suure lennujaamaga, siis sooviks, et aega oleks pigem 2,5 tundi. Sealt siis juba Riiga ja lõpuks siis Lätist Tartusse.

Samas teiseks suureks katsumuseks saab ilmselt Hamburgist Bremeni rongi üles leidmine...

Viimased 2 päeva olengi ma selle reisi korraldamisega tegelenud. Hotell oli vaja ära moosida, et nad nõustuks maksmisega läbi panga jne. Ausalt öeldes on jamamist nii palju olnud, et mul on kadunud igasugune isu kuhugi reisida.

Viimane päev puhkust

2010-01-03T23:49:00.003+02:00

Tänasega lõppes mul puhkus. Nüüd tuleb pähe taguda jälle maisemad ja argisemad mõtted. Veebruariks peab lennukipileteid ja hotelli broneerima hakkama, kõvasti teoreetilist tööd tuleb teha jne. Lisaks olen järgmised paar nädalat hõivatud vabatahtliku tööga.

Tegelikult tegin ka täna ühe suure heateo. Käisin just oma koduküla abikeskuses Soomest tulnud kaupa sorteerimas ja paigutamas. Olen varemgi tähele pannud et soomlased on ikka kavalad küll. Nemad, kuid head inimesed annavad kõik oma poodides vanaks läinud kauba heategevusse. Sealjuures on nad veel ise õnnelikud, et näed, ma olen nii hea inimene. Mul tõusid täna kõik ihukarvad püsti, sest nägin seal külmkapis eelmise "abipaki" kaupu seismas. Kaks ja kolm kuud vana jogurt on minu arvamust mööda pigem bioloogiline massihävitusrelv kui toit! Ometi inimesed seal söövad seda ning toidumürgitusse pole veel keegi surnud.

Põhikaubaks oli küll leib ja sai(parim enne 01.01.10) ja igasugu kakukesi ning koorikleibasid. Kuna last jõudis veidi varem kui ootasin ja oli poole suurem kui arvasin, siis lükkus selle paigutamisega mu õhtusöök paar tundi edasi. Nii ma siis olin seal toidu keskel, endal kõht tühi nagu Pärnu linna rahakassa.

ilma vembud

2010-01-03T00:00:00.005+02:00

Plaanisin juba mitu päeva tagasi 2. jaanuari hommikul väikesele pildistamisretkele minna. Hommikul ärgates olid tunded veidi segased. Osalt olin rõõmus, et temperatuur väljas on -27 kandis. Samas olin mures, sest pole oma kaamerat kunagi nii külmas kasutanud.

Ootasin vaikselt päikesetõusu ja uurisin EMHI-st ilma kohta. Oh seda imet, poole tunni jooksul jõudis temperatuur -17 kraadi peale tõusta ja lisaks sellele hakkas veel lendlema kauneid lumehelbeid.

Samas väljas olles sain aru, et madalam temperatuur oleks minu pildistamised nurjanud. Ollev kaameraga mitu tundi väljas ning kogu selle aja vilkus punane aku märk. Kui kaamerat piisavalt kaua käes olin hoidnud, siis märk kadus, kuid iga kord, kui kaamera tagasi kotti varjule panin algas kõik jälle otsast peale. Nägin soojendamisega päris tugevalt vaeva.

Vähemalt jäin tulemusega rahule. Üks mõnus hommik metsaservas. Mitte ühtegi inimest, stressi ega segajat. Lumi oli kohati mõnusalt põlvini ja ilm ilus.

Loodan, et uus blogi kujundus on vastuvõetav. Olin algusest peale kasutanud ju sama põhja. Vahepeal olin muutnud vaid värve ja külgmisele ribale asju seadnud. Nüüd siis võtsin aluseks täiesti uue põhja. Ilmselt väiksema resolutsiooniga masinate omanikele see uus venitatud stiil ei istu, kuid veidi laiema ekraaniga arvutitel, kes kasutavat 1280x800 resolutsiooni peaks uus palju parajam olema. Viimane on ka külastajate seas kõige levinum (tuginen oma varjatud, kuid arenenud counterile).

Ootan vastukaja ja seda saab avaldada ka postitusi hinnates :)

õnnelik kuuvarjutus

2010-01-01T14:46:00.003+02:00

Eile õhtul oli veel 2009 aasta viimane kuuvarjutus. Tundus, et Kuu ise oli selle peituse üle väga õnnelik. Tundus, et läbi akna tehtud foto läks lootusetult metsa, kuid siis... Vaadake seda pilti veidi kaugemalt. Vägagi mõnusalt joonistub välja naerul suu, 2 silma ja isegi veidi nina.

Head uut!

2010-01-01T03:21:00.002+02:00

Head uut maruliselt masuvaba aastat :)

Sel aastal panen ilutulestikust vaid ühe pildi. Aeg on selline, et tuleb rõhuda pigem kvaliteedi peale ja kvantiteet kõrvale jätta.

sõltumatu meedia?

2009-12-23T00:49:00.003+02:00

Olles ka ise tunda saanud "sõltumatu meedia" maitset, siis ajab mind igasugune kallutatud surkimine ikka väga vihaseks.

http://www.gerdtarand.eu/arhiiv/4774 - Soovitan lugeda, mille noor blogistaar Daniel Sepp avaldas.

Leidsin, et siia lehele on hakanud inimesed tulema läbi paari blogi. Iseenesest on üllatav ka suur külastajate aktiivsus ja rohkus. Olen ju ise viimasel ajal väga vaikne olnud.

Saan aru, et igakuise külaliste arvu suurendab läbi otsingumootorite märksõnad nagu Kihnu Virve, tuvi, päike, kirsimoos, superstaar ja eravaldus. Need toovad sõna kohta vähemalt viis külastajat kuus.

Statistikast rääkides, siis olen saanud ka 20 külastajat Win7 arvutitelt.

PS!

Pildil olevad kirjutised on täiesti sõltumatud, pole poliitiliselt mõjutatud ja kirjutatud puhtast südamest.

Jõulud

2009-12-22T23:35:00.002+02:00

Vot täna hakkas lõpuks ka mulle jõulutunne pärale jõudma. Esimesed kingid, PUHKUS ja kodu, päris kodu. Kuu aega järjest Tartus ringi joosta - see ei ole just väga meeldiv.

Puhkus on küll tegelikult osaline. Saatsin täna näiteks aatomienergia agentuurile uue tellimuse ära.

Täna sai nalja ka hommikul. Nimelt on mul tööasjus helistavate inimeste helinaks telefonis Gray Daze lugu Sometimes. Sama lugu olen kasutanud ka äratusena, kuna see algab mõnusalt pehmelt. Hommikul helistati mulle tegelikult töölt, kuid unesegane nagu ma olin panin ma esimesel korral äratuse kinni. Teadsin, et polnud ju vaja tõusta. Varsti hakkas telefonis jälle see armsaks saanud lugu mängima, siis tahtsin uuesti äratust kinni panema hakata, kuid seekord vaatasin enne ka ekraani, kus ilutses nimi Jaan. See äratas koha pauguga üles. Ta lootis, et olen veel Tartus, nimelt EAS käis oma investeeringuid üle vaatamas.

Muusikaks minu praeguselt lemmikplaadilt: Dead by Sunrise - In The Darkness

jõulumeeleolu(tu)

2009-12-08T14:42:00.003+02:00

Käisin jõulumeeleolu otsimas, kuid mida ei ole, seda lihtsalt ei ole. Kas näed siin jõulumeeleolu?

Viimasel ajal on tempo ja pinge jälle nii laes olnud. Vaikselt hakkab juba tülpimus tekkima.

Lisaks sellele on mul hetkel parem silm paistes ja valus. Oleks nagu peksa saanud. Käisin silmakliinikus, kus rööviti 50 krooni selleks, et ma seal üle 20 minuti ootaks ja siis 2 minutit arsti silme all saaks viibida. Pärast pidin ikka ise netist infot otsima hakkama.

Lisaks on endiselt kõigil midagi vaja. Kes tahab kokku saada, kellele on vaja mingi jama paberil esitada, kes niisama lobiseda. Ei jõua lihtsalt kõike.

Mõttepaus

2009-11-21T11:36:00.002+02:00

Kiire, pidevalt on kõigil kiire. See toob kaasa olukorra, kus ka minul on kiire... Kõik vaid nõuavad pidevalt midagi ja neil on oma nõudmistega kiire. Sellest olen juba väga ammu aru saanud, et tegelikult mõtleb inimene suuresti vaid enda peale ja teiste aeg, toimetulek ja mured ei huvita kedagi. Kui leidubki mõni selline loll, kes millegi pärast mõtleb teistest, siis tõmmatakse ta ribadeks. Samas ei suuda ma ainult endale mõelda. Kuigi vahel on tunne, et olen siin maailmas üksi. Ei lähe kellelegi korda, et ka mul võiks kiire olla. Tegelikult ei mäletagi, et viimase aasta jooksul oleks keegi mõne minu kohustuse suhtes mulle abi pakkunud vms. Pigem üritatakse mulle veel lisakohustusi anda.

Vähemalt nüüd tundub kindel, et saan veebruaris nädalase reisi Saksamaale. Samas pole see puhkus, vaid pingeline koolitus ja õpe. Ometi väike põgenemine kodusest rutiinist.

Tänud M-le et ta sellel fotol nii lahkelt nuuskas :)

Brüsselis vol3

2009-11-02T19:29:00.003+02:00

Suures, kivises ja kitsas Brüsselis on ka mitu suurt haljasala.

Siit ka mõned stiilinäited. Tegelikult peaks mainima, et vähemalt mulle jäi mulje, et kohalikud armastavad neid väga. Kõik veidigi rahulikumad pingid olid hõivatud paarikeste poolt, kohati võis noor armunuid näha isegi maas, vastu puud toetades, istumas.

Samas sellistest kohtadest tulles tekib ikka väga hea tunne, et saab olla kodumaises roheluses.

Brüsselis vol2

2009-10-31T18:33:00.002+02:00

Nagu vanale maailmale kohane, siis on sealsetes linnades üheks suurimaks vaatamisväärsuseks uhked kirikud. Seest sai seekord vaadatud vaid üht, kuid samas oli see seest ka piisavalt võimas. Sellest on ka 2. ja 3. pilt. Erinevtel põhjustel ju kahjuks Eestis selliseid ei leia.

Kui mõelda mis ajal ja kui primitiivse tehnikaga need monstrumid omal ajal püsti pandi, siis keeldub minu mõistus endiselt nii võimasate meistritööde valmimist uskumast.

Brüsselis vol1

2009-10-30T18:03:00.003+02:00

Reis Brüsselisse... Sinna jõudmine oli küll veidi veniv - kõigepealt Riiga ja alles siis Belgia poole.

Lätis õnnestus süüa ka elu kallimad friikartulid, eriti kui andestada hinna ja koguse suhet. Samas lennujaam on lennujaam.

Aga siis Brüssel ise - esimese emotsioonina lõputuna näiv lennujaam.

Linn ise meenutab tegelikult teisi Kesk-Euroopa linnasid. Vanalinnas on hoonetel väga tore arhitektuur, palju kulda ja uudistamist. Samas üllatas suur hulk tumedanahalisi. Rautee ja nagu pärast selgus, siis ka metroopiirkonnas oli neid eriti massiliselt. Üllatavalt mõjus ka sealne süsteem ühistranspordis - ükski uks ei avane iseenesest. Alati tuleb uste avamiseks kasutada linki või vajutada mõnd nuppu. Hoiatati ka selle eest, et ka bussid ei kipu niisama peatuma, vaid peatuses seistes tuleb ikka aktiivselt tähelepanu tõmmata.

järgneb...

kõrgustesse

2009-10-25T09:55:00.002+02:00

Vot see pilt tõi mulle üllatuslikult ühelt fotokonkursilt eriauhinna. Endalegi üllatus, sest saatsin paar fotot abistamiseks, kui tuli välja, et seal on osalejaid liiga vähe ja fotode saatmise aega pikendati.

On Väga ebameeldiv avastada, et keegi peab sinu vastu jubedat viha. Oleks siis ka põhjusega, kuid ei. Väike arusaamatus - mine mõtlesin üht, tema luges kirjast välja teist ja hiljem saabunud täpsustused talle enam korda ei läinud.

Ülehomme samal ajal söön hommikusööki juba Brüsselis ;)

küsimused ja lihtsad vastused

2009-10-12T00:28:00.002+03:00

K: Mis juhtub, kui kaamera on ühes kohas, kuid seda arvutiga ühendav juhe teises kohas?

V: Vaikus blogis

K: Mis juhtub, kui panna potti kasvama mingi poest ostetud värgi seeme ja siis unustada mis sinna kasvama sai pandud?

V: tundmatu taim potis

Luban, et oktoobri lõpus ja ilmselt novembri alguses kuulete muljeid reisist Brüsselisse

kuulsus

2009-09-27T11:00:00.002+03:00

Sel nädalal olen suutnud tõestada kui lihtne on olla kuulus, kuigi keegi mind ei tea :)

Esiteks olen läbi lipsanud kahe suurima eratelekanali ekraanidelt ja pilte minust liigub erinevates blogides ja ka paaris uudisteportaalis. Samas suutsin sattuda leheveergudele ka väga negatiivselt, kuigi seda üht ülekohtust asja ma niisama ei jäta.

Lisaks sellele tegin eile ühe triki - panin piisavalt huvitava pealkirjaga üles 6 fotot põlengust. Olin ilmselt ainus, kes nii pika aja jooksul seda põlengut fotoseeriana jäädvustas. Isiklikult ei näinud ühtki teist inimest, kes fotokaga sel olnud oleks. Oli vaid Kanal2 reporter ja sedagi vaid tänu õnnelikule juhusele. Kõige selle tulemusena külastas minu blogi ühe päeva jooksul sama palju inimesi kui selle aasta juuni kuus kokku!
Vot nii lihtne ongi olla kuulus :)

Aga nüüd põgenen jälle metsa ära. Tahan päästa oma nime laimust ja metsa ära põgeneda. Eks ma kükitan kuhugi kännu alla ja vajun maailma jaoks talveunne. Kes teab, ärkan äkki jälle kevadel ja müttan uuesti ringi, kuid seda näitab juba tulevik.

Põleng Tartu kesklinnas vol2

2009-09-26T19:03:00.003+03:00

Kuna tundub, et huvi selle põlengu vastu on suur, siis lisan veel veidi pilte. Ülikooli tänav oli Kalinka juurest politsei poolt kinni pandud ja kuigi autosid oli seal väga vähe, siis oli tehnikal ikkagi probleeme manööverdamisega. Hea, et taolist tehnikat kuskil täispargitud Annelinna paneelide hoovides kasutama ei pidanud.

Samas esimene asi mida kesklinna poolt lähenedes nägin oli üks inglise keelt rääkiv noormees, kes end rahulikult vastu Tartu linna kaarti tühjendas.

Põleng Tartu kesklinnas

2009-09-26T12:17:00.003+03:00

Vot selline asi juhtus 23. septembri öösel. Põleng oli siis Ülikooli tänaval. Peaks mainima, et Pirogovil vägijooke nautinud tudengid olid väga rahul - kino, meeldiv seltskond ja vastavad joogid. Põles katusealuna ja päästjad viidi isegi tõstukiga pööningule. Õnneks keegi viga ei saanud. Selles mõttes oli tegemist õnneliku õnnetusega.

Õnnelik võis olla ka Reporteri kaameramees, kes täiesti juhuslikult tol õhtul samas kandis viibis. Nimelt oli kaameramees filmimas roheliste lollimängimist Vanemuise juures ning napilt pärast seda algas ka tulekahju.

läks veidi metsa

2009-09-19T18:17:00.002+03:00

Vahel võib tunduda, et midagi läheb täielikult untsu. Samas kui hakata kõike hiljem vaatama, tundub kõik hoopis parem. Selle tõestuseks pilt päevalilledest. Samas tuli just tuulehoog ja vot täpselt niipalju mulle kaadrisse jäigi. Aga nüüd hakkas see pilt mulle meeldima. Seal on piisavalt salapära ja avastamisrõõmu.

Eelmisel nädalal lõppes ka minu uue masina häälestus. Tuleval nädalal tuleb ette valmistada väike demo. Lisaks sellele tuleb valmistuda üheks välisreisiks. Nimelt sain võimaluse oktoobris Brüsselit külastada. Üldse on viimasel ajal seda organiseerimist nii palju kätte tulnud.

"lilleline" elu

2009-09-11T23:04:00.002+03:00

Jõudsin täna koju mõned minutid enne kümmet õhtul. Kõht valutas suurest tühjusest juba viimased 1,5 tundi. Hommikul alustasin tööga 8.30. Vähemalt sain seekord pika lõunapausi, tervelt 2 tundi kestis. Samas läks lõunapaus nii, et ma ei saanudki eriti süüa ja nii läksin juba lõunalt pooltühja kõhuga ära.

Tegelikult on see viimase 3 nädala jooksul peaaegu tavaline tööpäev. Üldiselt olen küll koju saanud kell 6 õhtul, kuid lõuna on lühem olnud. Sams on siin paar päeva lõuna üldse vahele jäänud ja nii sai ühel päeval järjest 10h ilma söömata ja joomata oldud.

Tegelikult peaks ma ju lisaks tööle veel saja muu asjaga tegelema, kuid kahjuks pole muuks aega. Loodan, et ka teised seda mõistavad. Loodan, et see tihe graafik lõppeb homsega, kuid võib juhtuda, et lisandub veel üks nädal.

rada...

2009-08-29T07:58:00.004+03:00

Vahel liiguvad sündmused mööda väga kummalist rada. Üleeile läks valesti kõik mis minna sai. Pidevald olid mingid probleemid ja keegi tegi kogu aeg vigu. Eile oli ka muidugi probleeme, kuid need ei olnud enam mitte niivõrd meie poolsed, vaid põhjustatud tarnija ja tootja lohakusest. Samas oli ka üks väga kummaline probleem. Nimelt avastasime lekke ühes kahe niitpeene toru vahelises ühenduses. Need on tõesti nagu niidid või juuksed. Nende vahel oli imepisike jublakas, kuid selle vahetamine oleks olnud ülikallis. Tuli järelikult mõelda naggu seda tedi Richard Dean Anderson oma kunagises sarjas. Tehasest saadetud insener küsis mult seepeale kaht asja - superliimi ja tulemasinat. Jooksin koju, sest teadsin, et mul on mõlemad olemas. Õnnetuseks avastasin, et tulemasin ei viibi veel koos minuga Tartus. Kuna pole kunagi suitsetanud, siis ei tunne sellistest vidinatest eriti ka puudust. Tagasiteel nägin aga suureks üllatuseks, et eemal parklas lehvitab mulle üks sõber, suits suus. Tol hetkel tundus ta tõelise inglina. Oli aru saada, et ta ei taibanud küll nii kiiresti miks see hea on, kuid oma tulemasina ta siiski loovutas :)

J tõi veel oma kodusest aiast laborisse õunu ka. See oli eriti meeldiv üllatus.

teel kõrgustesse

2009-08-27T22:32:00.002+03:00

Täna sai kogu maail pea peale keeratud. Ilmnes minu praaki, paari firma meeletut ebapädevust ja muid väga kahtlaseid juhtumeid. Vähemalt sai lõpuks asjad enam vähem korda. See tõi küll kaasa pika tööpäeva ja 10 tundi nälgimist.

Teine jube asi on prantsuse aktsendiga inglise keel, kui aus olla, siis mitte midagi ei saa aru. Tegu on küll sakslasega, kuid elab piiri ääres ja aktsent on pigem prantsuse kui saksa oma.

plahvatusohtlik

2009-08-25T23:54:00.003+03:00

Ma ei ole blogi unustanud... Tegelikult olen ma vahepeal isegi midagi kirjutanud, kuid pole seda lihtsalt avaldanud. Ei taha kellegi suhtes ülekohtune olla.

Samas kui koguda liiga palju kergesti süttivat kraami endasse võib see suure põraka teha. Nii võib olla see isegi ohtlikum kui pildil olev vesiniku balloon, milles hetkel on rõhk 200bar peal.

Tegelikult loodan, et tööle keskendudes läheb asi paremaks, kuid hetkel on lihtsalt sihuke plahvatusohtlik tunne. Alates ülehomsest tuleb 2 nädalat tihedat tööd järjest. Isegi nädalavahetusel ei lasta hinge tõmmata. Samas loodan, et ehk mõjub see hästi. Suvi on kuidagi laisaks muutnud. Võtan juba nädal aega hoogu, et üht MTÜ kodulehte uuendama hakata. Praegu on veel muidugi hea vabandus, et nad pole mulle ka kogu vajalikku materjali andnud, kuid see on ju vaid ettekääne.

Pildil siis tükike minu laborist. Vaade on kallis, sest sellel pildil on kokku üle 40 000 krooni väärtuses asju. Balloonide hinnad veel juurde, kuid nende väärtust ma öelda ei osaka, sest need on rendil.

muusikas seekord midagi uut ja huvitavat: Hidria Spacefolk - Sindran Rastafan (Ghettoblaster Rmx) (albumilt Violently Hippy Remixes)

areng

2009-08-11T23:06:00.003+03:00

Täna sain asjal kõrvust haarata ja lõpuks on mul tööl ka midagi liikuma hakanud. Seni passisin niisama, polnud tegelikult laboris eriti käinudki. Nüüd tulid lõpuks esimesed jubinad minu esimesest suurest tllimusest, mille ma päris ise kokku pidin panema. Esimesed 65 000 krooni jõudsid kohale ja homme tulevad gaasid kah. Siis on vaja need vaid seinale panna, kuid ka selleks on juba töömees sebitud. Tegelikult puges see jänes täna vaikselt püksi kah. Olla ühs ruumis kolme oma ala spetsiga ja ise peaaegu mitte midagi teada. Sellises seisus pidin täna neid siis juhendama... jube.

Vähemalt sain oma naabrist lahti. Hetkel olen nagu kinnisvaramaakler. Teglikult hämmastav kui palju jamamist on kahe korteri väljaüürimisega. Pidevalt mõtleb keegi ringi ja kui ongi ühte korterisse keegi otsustanud minna, just siis ilmub nagu maaalt välja veel 2 inimest kes sama kohta sooviks.

Taevalik elu :)

2009-08-07T22:03:00.002+03:00

Viimastel päevadel on elu kuidagi väga imelik olnud. Olen ametlikult tööl, olen Tartus, et teha tööd, kuid tee mis tahad, ma ei käi tööl. Tegelikult on see vaikus enne tormi, sest varsti peaks saabuma kiire aeg. Tegelikult pole ma niisama logelenud. Käisin kolmapäeval R-ga tennist mängimas. Poolteist tundi rassimist oli tore, kuid järgmisel hommikul ma enam päris nii ei arvanud. Ranne veel praegugi veidi hell. Neljapäeval sai ka küsitluste tööd jälle tehtud. Samas osutus see töö veidi vähem mõttekaks, sest teenitud raha kadus samal õhtul Püssis. Saabus ka omamoodi naljakaim hetk, nimel olin Püssirohukeldris J-ga. Tuli välja, et ta oli oma Tartu korteri võtmed kou jätnud ja seega pidin ta oma juurde majutama. Probleem oli vaid selles, et Püssi punane oli talle tugevalt liiga teinud. Suutsin ta suurte probleemidega enda juurde vedada ja enne kui ma oma voodisse jõudsin noorskas tema juba minu ülilühikesel diivanil. J ise on aga peaaegu kahe meetrine kolakas. Hommikul oli tal segadus igastahes suur, sest tal polnud õrna aimugi kus ta asub. Lisaks oli ta auto õhtul kesklinna jätnud, mis tähendas, et parkimine läks maksma korralikud 240 krooni.

Vot nii siis kulgeb värske spetsialisti tööelu :)

tükikestest koos

2009-08-03T19:06:00.003+03:00

Olen nüüd siis juba kolmandat päeva uues kodus. Hetkel koosneb see veel osadest, mis ei ole veel päris tervikuks sulanud. Olen siia suutnud juba parajalt investeerida, kuigi teoorias oleks pidanud see juba elamiseks valmis olema. Ometi on ehituse ABC ja K-Rauta lemmikpoodideks muutunud. Õnneks on siin kõik küllalt hubaseks muutnud. Samuti saab ka nautida Elioni netti. Kiiruselt see tegelikulr STV omale alla ei jäägi, kuid ping on hoopis teisel tasemel.

Täna oli ka esimene tööpäev. Tegelikult suutis see tekitada rohkem esile kerkivaid probleeme kui ma oodata oskasin. Õnneks avastasin, et nö õhu sissetõmbamise asemel ventilatsioon hoopis puhub. Enne töökoha kolimist oli see just tõmbe peale ehittud. Oleks ma selle avastuse paar nädalat hiljem teinud, siis jah... see poleks enam naljakas olnud. Ometi on lausa irooniline see, et teen selliseid avastusi inimese kõrvalt kes on juba üle kümne aasta taoliste asjadega tegelenud.

Tumedam pool

2009-07-31T22:38:00.005+03:00

Vahel teeme otsuseid... ega nende arukuses vist saagi enne aru kui nad tehtud on. Vahel me ei pruugi mõista asjade tegelikku käiku, ei mõista ohverduste hinda ja suurust enne kui need meid tõeliselt puudutavad. Arvame, et muutume eluga targemaks, küpsemaks. Ometi on see vaid näiv, lühiajaline, kaduv. Olles ammutanud pea sajandi jagu kogemusi hakkame neid taas eirama, üritame omandatust lihtsalt lahti saada.

Vahel on lihtne andestada, elu lihtsalt on selline ning üldiselt on ju kõik seotud hoopis iseenda otsuste ja valikutega. Andaestada on kerge, eriti kui andestatavat tegelikult süüdistada ei saa. Samas muutub järjest raskemaks andestamine endale. Kas siis tõesti on lihtsam suruda oma hing maha, et päästa teine? Vahel võib ju ohverdada, kuid kui enese, lihtsalt iseenda, ohverdamisest saab rutiin, tekub kuidagi ängistav tunne. Ometi on endiselt lihtsam manada näole naeratud, unustada muu maailm ja lükata mõtlemine edasi homsesse! Hoolimata sellest kumseb endiselt peas: "Kas on mõtet muuta muutumatut?". Muuta muutumatut, andestada andestamatud, hüljata osa endast ja mõelda mõeldamatust.

Kui ollagi lõpuks enese vastu aus, oleks see andestamatu. Tunnistada, et muutmatud ei ole võimalik muuta. Tunnistades seda olla mõtlematu, hingetu muu maailma jaoks. Tegelikult realiseeruks see süüdistustena süütute vastu ja ometi oleks need süüdistused põhjendatud, sest teod on hävitavad. Need hävitavad kõik mis oleks normaalne ja ometi nii ebahumaanne. Kaotades sära ja tuhmudes nagu läikima löödud hõbe, mis tuhmub ning lõpuks muutub mustaks, pealtnäha väärtusetuks prahiks. Ning hoolimata sellest jääb alles selle väärtus, sest kui vilunud silm seda märkab, lööb ta jälle selle hõbeda särama ja kõik on taas alguses. Pidevalt aga kõike ilusana hoides muudame me kõik väärtused tuhaks, hävitame poleerides kogu sisu.

Endiselt pole ma kindel palju ohverdada, kas ohverdada või kus jookseb see piir. Piir elu ja mehaanilise liikumise vahel.

Vabandan segase teksti pärast, kuid lihtsalt pidin selle enesest välja saama. Palun selle põhjal rutakaid järeldusi mitte teha, sest hea fantaasia korral saab siit välja lugeda liigagi palju. Ometi on siin tekstis mõtted. Mõtted mida otse välja öelda ei saa.

Pilk kauguses

2009-07-29T10:54:00.002+03:00

Mõtted ja pilk pikalt ette suunatud naudin veel viimaseid puhkusepäevi.

No tegelikult puhkus ainult osaliselt. Tegelen hetkel ka ühe küsitluse tegemisega. Samas on see tegelikult huvitav töö, kuid parajalt kurnav.

PS!

Loojuva päikese valguses tundub kõik kuidagi soojem... Sel pildid pole värve muudetud. Seda tegi loojuv päike.

Muusikaks: Indigolapsed - Lill

hubasuse poole

2009-07-24T22:42:00.002+03:00

Heietan praegu mõtteid, kuidas oma uus elamine hubasemaks teha. Ühe mõtte panen ka siia. Ülitore, kui koju tulles sulle keegi nii hea näoga vastu vaatab. Elus loomaga on palju muresid, kuid sellised pehmed armsad loomaksed - vaja vaid vahel tolmust puhastada.

Pilved...

2009-07-23T00:37:00.004+03:00

Õnneks ei ole mina saanud küll nii palju vihma kui Lääne-Eesti ja ka pealinn, kuid siiski... Muru vaja niita, kuid seda ikka vihmaga ei tee. Vähemalt homme peaks tulema veidi helgem päev.

Hakkasin täna mõtlema, et puhkus on samahästi kui läbi. August algab väikese kolimisega ja siis kohe tööle. Tegelikult ma isegi veidi kardan seda hetke. "Tänu" erinevate inimeste puhkuste kokkulangemisele võib tekkida 5 väikese kuid väga olulise jupi tarnega väike viivitus. Samas kui need jõuavad kohale hiljem kui peamine 3,5 miljonit maksev nunnu, siis on jama... Siis on väga suur jama.

PS!

Mingil imelikul kombel tuleb viimasel nädalal siia blogisse vähemalt iga päev üks inimene googleldades sõna kirsimoos. Kunagi ammu sai sellest postitus ja endiselt tullakse läbi otsingu... Endiselt külastatakse ka palju postitust seks :D

muusikaks(ehk siis panin selli kirjutamiseks mängima): Tuberkuloited - Viimaste majade taga

Iseenesest on see algupärase Tuberkuloited'i ilmselt viimistletuim ja kvaliteetseim lugu.

Ettevalmistus rünnakuks

2009-07-21T20:26:00.002+03:00

Valmistusin täna tõsiseks sõjaks. Kodukülas vahetab üks infrastruktuuri osa omanikku. Veetsin hommiku erinevate määruste, direktiivide ja seadustega tutvudes. Õnneks oli tegemist minule vähemalt osaliselt erialase probleemiga. Ka seis ei olnud nii hull kui ma kartsin. Uus firma paistis silma mõistliku suhtumise ja asjalikkusega. Ometi tuli kohati välja, et mõned ministeeriumi kavad on neil poolikult läbi töötatud. Lisaks üritati ka üht kitsaskohta varjata ja mindi minu esimesest küsimusest ringiga mööda. Samas teistkordse küsimise(kuigi siis oli juba pigem väide) peale tuli ettevõtte esindajal minuga nõustuda. Külaelanikud suutsid muidugi neile paraja herilaspesa moodustada. Tüüpiline 70 aastane tädike ei saali htsalt aru kes mille eest vastutab ja seega on kõigis maailma hädades süüdi hetkel kätte juhtuv võimu või mõne ettevõtte esindaja.

Tegelen hetkel ühe küsitluse läbiviimisega ja peaks tunnistama, et see hakkab vaikselt juba meeldima.

oleks nagu 2 päikest

2009-07-19T10:10:00.002+03:00

Eile ja ilmselt ka täna on väljas selline kuumus, et kohati tekib küll mõte, ega ometi teine päike meie taevasse lisandunud ole? Ei ole kerge selle kuumaga ringi sõita ja küsitlust läbi viia. Eriti veel siis, kui kasutada on rohkem kui 30 aastat vana Audi 100. Auto on küll ülimalt stiilne, kuid kliimaseadmetest seal rääkida ei saa.

Eile õhtul sain ühe toreda kõne. "Kuule, ega sa Tartus pole?" Mina seepeale, et ei ole, puhkan praegu ja augustist tulen taas Tartu. "Ära nii pikalt räägi, ma ei saa muidu aru. Joon siin sõpradega Pirogovil praegu. Aga tead, augusti alguses, kui linna tuled, teeme ühed õlled" Küsisin seepeale, et kas siis kohe esimesel. Nüü siis asja kild, sest vastus kõlas nii: "Ei mina seda peast tea millal see kuu algus on, ega mul siin kalendrit käes pole."

hingele

2009-07-16T21:43:00.002+03:00

Pärast pikka rasket muruniitmist ei jõua eriti pikalt kirjutadagi. Lihtsalt üks pilt... Pilt mille plaanin ka kunagi omale seinale panna.

Sõber Võru linnas

2009-07-16T07:50:00.004+03:00

Lõuna-Eesti reisi aeg sattus juhuslikult just Võrus toimunud folgipäevadele, kuid kahjuks ei olnud mahti seal seda jägida. Sain vaid korra laadalt läbi hüpata ja topsi koduõlut rüübata.

Samas leidsin ma linnast omale kodulooma :D

Lesis ta lasteaed Päkapikk hoovis. Seal lesib ta ka ilmselt praegugi, sest kajuks ei tahtnud ta kaasa tulla.

Tuli välja, et töölepingu jõustumiseks oli vaja veel üht allkirja. Ilmselt oli üks minu poolt täidetud paberitest kaotsi läinud. Probleem oli aga selles, et kiri saadeti postkasti, mida vaatan heal juhul kord kuus. Nii ma siis käisin eile, veidi rohkem kui kuuse hilinemisega, Tartus allkirja andmas.

muusikaks: Black Velver - Tähesõjad

Piusa liivakoopad

2009-07-14T15:09:00.003+03:00

Lõuna-Eestis liikudes on üks kohustuslikke kohti ka Piusa liivakoopad. Eelmisel aastal kindlustati seal ühe koobastiku väike osa ning selle ümber ehitati maja. Enamik teisi sissepääse koopasse on suletud. Parasjagu oli koobastes üleval ka üks kunstinäitus. Peaks mainima, et sealsed pildid sobisid ümbrusega suurepäraselt kokku.

Viskan siia ka selle aasta statistikat(üleeilse seisuga):

Sirvikud:

Firefox 3 57,5%

Safari 4 15,4%

IE 7 14,0%

Chrome 2,55%

Safari 3 2,48%

IE6 2,40%

Firefox 2 2,12%

Opera 9 1,13%

IE8 1,06%

muud kokku 1,19%

Platvormid:

Win XP 65,8%

Mac 18,2%

Win Vista 13,3%

ülejäänud alla 1%

Millistelt saitidelt tulevad külalised:

Blog.tr.ee 35,5%

Arra blogi 25,8%

Blogger.com 23,9%

counter.zone.ee 4,67%

Kessu blogi 2,49%

Nõiariik

2009-07-13T23:40:00.003+03:00

Võrumaalt leidsin sellise huvitava koha. Väga stiilipuhas majutuskoht.

Seal on olemas erineva stiili ja suurusega kämpinguid, ööbimisvimalus majas(ka talvel), konverentsisaal, väike lava kontserdite pidamiseks, suitsusaun ja soomesaun, võimalus mängida erinevaid pallimänge(võrkpalliplatse koguni 2), kanuud, paadid, vibu ja õhkpüssist laskmise võimalus, suured "sumoülikonnad" koos kogu lisavarustusega, suur kiik, kiige peal vaateplatvorm, lastele suur mänguväljak, väiksematele liivakast.

Talvisteks tegemisteks on seal ohtralt ülimoodsaid tõukekelke ja ilmselt ka muu varustus, kuid see ei jäänud lihtsalt silma.

Kõik see on tehtud stiilipuhtalt ja teemasse. Materjaliks on sela kasutatud eranditult puitu ohtrate nikerdustega.

Piltidest:

1. pilt: Kämping, kuid vaadake selle jalgu!

2. pilt: Tmbes sellises stiilis on tehtud kogu laste mänguväljak.

3. pilt: Tegu on saunaga. Selle järve tuleva metalllati abil on end vimalik nagu mööda köisraudteed alla lasta. Lisaks pange tähele vasakul servas olevat seenekujulist asja. See on WC! Kõik sealsed välikõimlad on tehtud jämedatest seest õõnsatest puutüvedest. Kõigis ehitistes on sees ka elekter.

Sai küll jubedam reklaam nüüd kokku kirjutatud, kuid see koht jättis lihtsalt väga mõnusa mulje.

kes otsib, see leiab

2009-07-13T01:26:00.002+03:00

Kui hoolega otsida võib leida nii mõndagi. Mina leidsin Pokumaal peale peidetud sedelite ka naabri :D

Nimelt maakodus naabertalu peretütar oli oma lapse ja paari tuttavaga ka Pokumaal. Tegelikult oli seal veel asju mida leida, kuid neist kunagi hiljem.

See on nüüd esimene postitus läbi Google veebilehitseja. Esialgu sai ta mul küll parajalt kriitilise hinnangu ning siin on endiselt mind häirivaid asju, kuid kõik need kaalub üle äärmiselt madal resursikasutus. Seda veel eriti minu arvutiks kutsutavat pätakat arvestades. Ometi tahaks talle paari lisa. Eriti tore asi on firefoxil flash block - eemaldab palju häirivaid tegureid.

Retk Lõuna-Eestis

2009-07-11T12:02:00.003+03:00

Vot täpselt nii tore retk oli :)
Käisin tegelikult kaasasühel mtü suvepäevadel. Pole küll ise selle liige, ega saa ka tulevikus olema, kuid ometi on see juba 15. suvepäevad koos nendega.
Antud pilt on siis Pokumaalt. Suure poku keldris asuvas nurgas on näha, et nurga põhi on laotud eriti väikestest kividest. Nimelt on see esimene nork, mis valmis. Kuna ehitusmehed kartsid kohe poolemeetrise läbimõõduga kive kasutada, siis ongi esimese nurga põhi valminud sellistest "jaanalinnu munadest".

jätkub...

Lilleline puhkus

2009-07-08T21:36:00.003+03:00

Nii ta seal ristikuõiel oma jalgu puhkas.
Ka mine olen nüüd mõnda aega saanud kodus redutada.
Homme lähen väiksele reisile Lõuna-Eestisse. Seal tõotab tulla tiheda kultuuriprogrammiga üritus. Seega sealt tagasitulles loodetavasti ikka on millest kitjutada.

Proovisin eile enda jaoks uusi sirvikuid(ehk siis veebilehitsejaid). Varem oli mul olemas uusim FireFox, IE7 ja lisaks neile olen kasutanud ka Operat, mis mulle siiski eriti südamelähedaseks ei saanud. Seekordseteks avastusteks olid siis Google Chrome ja Flock. Kuna praegu on tulirebasega mingi jama ja see ei lähe korralikult kinni, siis soovisin leida mõne käepärase alternatiivi.
Alustasin Flock-ist.
Kuna ta on ehitatud FireFox-i põhjale, siis menüüsüsteem on sama, ühildub enamike FireFox-i lisadega, isegi arendusmeeskond on samast firmast. Välimus: ilmselt FireFox-i tulevik. Kuna on tegu sotsiaalse inimese sirvikuga, siis saab ühe klikiga hakata blogisse sissekannet kirjutama, kohe lihtsalt eelnevalt seatud saidile pilte üles laadida jms. Toetab g-maili ja on isegi väike nupuke, mis teavitab postkasti kirjade kohta. Midagi sarnast nagu g-maili nupuke google toolbar-il. Seal saab näha uudiseid erinevate shtluskeskkondades sprade tehtud uuendusi, kuid kahjuks puudus seal Orkut. Sisse on ehitatud ka mugav uudistevoo lugeja. Sirviku avanemisel avaned 2 sakki. Määratud koduleht ja omalt poolt seadistatav leht(uudistevöög, viimati külastatud saidid, mingi twitteri värk jne). Kusjuures kõik toimib sujuvamalt ja säästlikumalt kui tulirebasel endal. Kuid tuli välja, et kinni panemisel tekitas see täpselt sama probleemi nagu FireFox. Seega pole sel sirvikul eriti mtet.

Google Chrome
Tunnistan - pettusin selles. Asi algas juba arvutisse seadmisest. Install käivitus automaatselt, tavapärane nsxt nupu klõpsimine jäi ära. Sams on kõik nii automaatne, et mul ei lubatud isegi ikoonide paiknemise üle otsustada. Otsustada saab vaid oma ajaloo jms ületoomise kohta. Saanud selle google imeleiutise tööla vaatas mulle vastu suur peaaegu servadeta leht. Isegi tavapärane sinine ülaosa on kadunud. Sams ei ole vimalik seadeid eriti palju näppida, sest seadete all saab muuta alglehte, kohta kuhu vailid tiritakse, paroolide salvestamist ja otsingumootorit. Lisaks veel mõned väiksed asjad ja ongi kõik. Seega ise seal pole võimalik eriti midagi muuta. Siin ongi põhjus, misk mulle ei meeldi ja samas soovitaks seda paljudele - seal ei saa seadeid ajaviiteks näppides midagi väga viltu panna, sest lihtsalt ei ole mida muuta. Kiiruse poolest on Chrome FireFoxist ja IEst kaugel ees. Ometi ei sobi see ainsaks sirvikuks, sest paljud eakendused ei toimi läbi selle.

PS!
Seksi asi toimis. Järgnev päev tõi kaasa viimase 30p külastatavuse rekordi.