
Vähemalt läks mai alguse tähistamine ülimalt positiivselt.
Olen endiselt kahtleval seisukohal, kas peaksin ühele kohale kandideerima või mitte. Mul on ilma selletagi pidevalt kiire. Samuti võiks see tunduda kui lohutusauhind, sest esialgset soovitud kohta mul saada ei õnnestunud. Tegelikult oleks see siiski suur võimalus enda arendada ja proovile panna. Tean ka seda, et paar inimest seda ootavad, kuigi see pole tegelikult mingi põhjus. Kui midagi teha, siis mitte selle pärast, et keegi teine seda ootab. ilmselt teen oma otsuse viimsel minutil, siis pole ka võimalust, et keegi mind ümber üritaks veenda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar