Olen viimastel aastatel tegelenud väga aktiivselt ühiskondlike ettevõtmistega, matnud oma vaba aja tasuta töödele ja teiste aitamisele. Mitte, et ma seda nüüd nii väga kahetseksin, kuid nüüd on küll tunne, et iga heategu saab kord karistatud. Tagantjärgi mõeldes, oleks ma selle asemel teinud tööd raha eest, poleks praegusel momendil ka nii teravat majanduslikku probleemi. Siin läks ühe pildi kommentaarides väikeseks vaidluseks. Lisaks sellele veel niipalju, et eks kõik tuleb millegi arvelt ja seekord on mu otsus veidi teistsugune. Seni olen ohverdanud alati oma vaba aja. Strass tapab - olen täiesti nõus. Olen viimase kahe aasta jooksul olnu 4 korda raskemalt või kergemalt haige. Pea igakord võiks nimetada põhjusteks liigset stressi, ülepingutust ja magamatust. Olen viimastel päevadel oma elu üle tõsiselt vaaginud ja otsustanud teha paar väga põhimõttelist muudatus ja ka nüüdsest veidi endale mõelda.
Tänan kõiki, kes minu pärast siin muretsenud on. Ütlen vaid seda, et plaanin ikkagi endale selle töökoha saada. Praegusel hetkel on mul küll kallal kohustused, millest loobuda ei saa, sest see tähendaks, et ma peaks oma haridustee pooleli jätma. Pärast neid on aga vaid nirvaana (ja loodetavasti ka töö).
Sellega olen ma teinud ühe suure avalduse. Kui on viitsimist, siis soovitan kõigepealt vaadata pilti. Esimene peidetud on peidus seal. Seejärel lugeda ka paar korda läbi tekst, sest see sisaldab endas väga radikaalset ja ootamatut avaldust.
Muusikaks Tanel Padar - Võta aega
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Ükski heategu ei jää karistuseta!
See, et peaks ikka endale ka elama tuleb elukogemusega.
Postita kommentaar