Oli mõnusa ilmaga lõuna. Plaanisin kodu poole liikuma hakata. Panin just fotoka ära, kui järsku näen - rebane istub otse ees! Vahemaa oli küll päris pikk, nii 60m vähemalt. Fotokas sisse ja pildistama. Otseloomulikult oli mul talviste puude pildistamisest ees vale režiim, kuid tol hetkel ei tulnud muidugi pähe, et peaks seadeid veidi sobivamaks kruttima. Muidugi minu kaamera puhul käib see veel eriti valulikult ja aeglaselt. Lõpuks märkas ka rebane mind. Imestan üldse, et ajal kui ta mind vaatas nii lähedale olin jõudnud. esimese ehmatusega vulpsas ta lähedal asuvasse võsaga kaetud kraavisüvendisse. Roomasin nii 5 meetrit edasi, kui ta jälle välja tuli. Sain veel paar fotot, kuid siis otsustas ta ilmselt, et ma olen ikkagi liiga häiriv ja ta lahkus lõplikult. Siiski oli tegu toreda kohtumisega. Hoolimata sellest, et pildile jäi ta veidi kehvalt. Ka päike oli end puude taha peitnud(ega ta talvel muidugi väga palju kõrgemale kerkigi), mistõttu nappis ka valgust. Aga mis seal ikka, selline ta sai. Olen küll elus väga palju metsloomi kohanud, sest kasvasin ju ikkagi metsa sees, kuid seni pole kordagi pildikasti sel ajal käes olnud.
Muusikaks: Noorkuu - Against all odds (kuulake hoolega, sest publiku seas teen ka mina häält)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
väga armas :)
-t-
mina olen seda lugu väga palju kuulnud ja tean, et sa tegid ka häält ja me kõik tegime.
väga hästi tabatud pilt!
Postita kommentaar