Ma ju ütlesin

Mainisin eelmises postituses, et õis võib ju kaduda, kuid ei kao selle mõte. See asendub millegi sisukamaga. Kuigi ma ei taha sellega väita, nagu õids juba närbunud oleks, mitte minu jaoks :)

Ma võtsin kätte kalendri mis mul laua kohal ripub. Täitsin selle lahtrid oma kokkusaamiste, ürituste, õppetöö ja muu sellisega ära. Tegelkult tuli välja, et ega see nüüd väga tark idee polnudki. Esimene ilma igasuguste kohustusteta päev on 20. aprill.
Sellise ajatäitumuse korral tekitab vahel nördimust tõsiasi, et vahel saadetakse mingi tähtsa kokkusaamise info paar päeva enne sündmust. Saata tigupostiga suur uhke kutse, kas sel on mõtet, sest oma osalemiseks tea). Ma oleks olnud õnnelikum, kui sündmusest oleks veidi varem ette teatatud. Nüüd tuli aga terve hommik ettevalmistusteks raisata.
Kuigi mis seal ikka, kõike paar nädalat ette teada oleks ka ebahuvitav.

midagi huvitavat

Selle nädala põhjal võiks öelda, et kevad on siiski saabunud. Väitku kõik mida soovivad, kuid see on kevad, üks tõeline kevad oma mõtetelt ja olemuselt. Loomulikult on see ju vaid positiivne. Ma ei kingi sulle lille, vaid midagi palju põnevamat :) Lill on ilus vaid hetkeks, siis see närtsib ja visatakse minema. Samas antud õis annab hiljem ka hea saagi. Nagu juba arvata võis, siis järjekordne pilt M.R.-le.
Aga üleskütse ka kõigile - on ilusad ilmad, kaunis kevad. Minge välja, veel parem kui loodusesse, nautige ja olge õnnelikud. Sombune ja jube sügis on möödas!