läks veidi metsa

Vahel võib tunduda, et midagi läheb täielikult untsu. Samas kui hakata kõike hiljem vaatama, tundub kõik hoopis parem. Selle tõestuseks pilt päevalilledest. Samas tuli just tuulehoog ja vot täpselt niipalju mulle kaadrisse jäigi. Aga nüüd hakkas see pilt mulle meeldima. Seal on piisavalt salapära ja avastamisrõõmu.

Eelmisel nädalal lõppes ka minu uue masina häälestus. Tuleval nädalal tuleb ette valmistada väike demo. Lisaks sellele tuleb valmistuda üheks välisreisiks. Nimelt sain võimaluse oktoobris Brüsselit külastada. Üldse on viimasel ajal seda organiseerimist nii palju kätte tulnud.

"lilleline" elu

Jõudsin täna koju mõned minutid enne kümmet õhtul. Kõht valutas suurest tühjusest juba viimased 1,5 tundi. Hommikul alustasin tööga 8.30. Vähemalt sain seekord pika lõunapausi, tervelt 2 tundi kestis. Samas läks lõunapaus nii, et ma ei saanudki eriti süüa ja nii läksin juba lõunalt pooltühja kõhuga ära.

Tegelikult on see viimase 3 nädala jooksul peaaegu tavaline tööpäev. Üldiselt olen küll koju saanud kell 6 õhtul, kuid lõuna on lühem olnud. Sams on siin paar päeva lõuna üldse vahele jäänud ja nii sai ühel päeval järjest 10h ilma söömata ja joomata oldud.

Tegelikult peaks ma ju lisaks tööle veel saja muu asjaga tegelema, kuid kahjuks pole muuks aega. Loodan, et ka teised seda mõistavad. Loodan, et see tihe graafik lõppeb homsega, kuid võib juhtuda, et lisandub veel üks nädal.

libikajaht

Käisin väikese seltskonnaga metsas ja aasal liblikaid taga ajamas. Kui selgus, et tuleb putukaid püüdma minna väitil ML, et tema küll looduslapse komber võrguga mööda põlde ringi jooksma ei hakka. Ka teised olid selles osas küllalt skeptilised. Pärast seda, kui võrgud juba paarkümmend minutit käes olid olnud ja esimesed saagidki käes jooksid kõik nagu segased liblikatele järgi :).
Kusjuures ML oli üks aktiivsemaid, kes kisaga üht liblikat jälitas. Rabas suutsid nad kolmekesi üht liblikat jälitades selle käest lasta. Kolmekesi ajasid nad üht taga seepärast, et see võsavaksik suutis nad kõik kolm üles leida ja siis ei soovinud keegi enam loobuda, kuna liblikas ninaalt mööda lendas. Oli tore päev ja tegelikult suurimaks trofeeks oli hoopis üks pirakas kiil.