Sünnipäev!

Täna on meie kõigi jaoks sünnipäev! Siinkohal peaks meenutama, et iseseisvuse saavutamiseks läksid sõtta paljud noored. Hoolimata viletsast relvastusest, olematust väljaõppest ja võitmatuna näivast vastasest sooviti võidelda. Tegelikult oli ju ka vabadus väga abstraktne mõiste, sest omariiklust poldud kogetud juba sajandeid. Olen tihti mõelnud, et kas tänasel päeval leiduks vastuhakkajaid ja kui palju neid oleks. On palju neid, kes praegust riiki kiruvad, kuid kahjuks ei soovi nad selles osas midagi ette võtta. Ise midagi teha ei viitsita ja valimistel antakse hääl selle poolt, kes teleekraanilt tuttav või muidu tore mees paistab.
Kallid eestlased, veidi rohkem sallivust oma kaaskodanike, riigi ja kogu maailma vatu! Selle asemel, et vaid endale mõelda võiks vahe ka mõne teise peale mõelda. Palju litsam ja parem on teha head kui teistele vaid ära panna.
Lisaks on täna minu jaosk väga eriline päev. Täna on sünniaastapäev inimesel, kellele oli suur roll minu elus.

Olge õnnelikud, et elame vabal maal, vabas riigis. Riigis kus saame olla just need, kes me soovime.
Palju õnne sünnipäevaks!

midagi helgemat

Tekkis soov midagi suvisemat lisada. Pühendaksin selle pildi H-le, õiele selles sombusel aastaajal, mida talveks nüüd küll nimetada ei saa.
Järgnevad paar nädalat tõotavad tulla metsikult kiired. Kuna nüüd veel selgus, et pean kõigega üksi hakkama saama. Muidu poleks midagi, kuid viimaste nädalate tempo on vaikselt tervist räsima hakanud.
Ega siin midagi muud üle jää kui hambad ristis edasi murda. Äkki õnnestub isegi midagi saavutada, kuigi viimased päevad on vaid takistusi kaasa toonud. Igastahes alla ma kohe kindlasti ei anna. Nii harva kui seda juhtub, et sooviks teiste heaolu nimel midagi ära teha...

Which way now???

Kohtusin eile ühe huvitava seltskonnaga. Ma arvan, et mina ei olnud küll seltskonnale väga atraktiivne, kuid mis teha. Tegelikult on nii, et on raske suhelda, kui mingis seltskonnas mõni inimene väga vastumeelsena tundub. Vähemalt minu võib see täielikult halvata.
Nüüd jääb vaid valida tulevane tee, kas nendega veel kohtuda või jätta nii nagu on.

Täiendus kell 21.55!!!
Njah, selle postituse vastukajana on tulnud tegelikult päris õigustatud kriitika. Kuid siiski rõhuks esimesele lausele, et seltskond oli huvitav. Eriti 3 inimest kes mulle eriti sümpaatsena tundusid ja kellega sooviks kindlasti ka tulevikus suhelda. Lisaks muidugi minu kutsuja, kes on samuti väga tore inimene. Väljendasin end veidi liiga negatiivselt. Vabandan kui keegi end puudutatuna tundis.

Endiselt on kiire, seepärast pole jõudnud isegi mailboxis olevatele kirjadele vastata.

Kõigile Tiinadele!

Kas teadsite, et täna on Tiina- ehk neitsipäev!
Sel põhjusel see pilt ka kõigile Tiinadele!

käänuline tee

Miimasel ajal olen justkui teel, kust ei saa enam ära, sest teest eemal on vaid äärmus. Samas olen endale teadlikult hunniku kohustusi kaela tõmmanud. Kui on kiire, siis jääb vähem aega enese haletsemiseks ja masetsemiseks. Nu vähemalt parem kui murede pudelisse uputamine. Saab vähemalt midagi kasulikku tehtud.

Vabandan, et postitusi kuidagi aeglasemalt lisandub, kuid mul on lihtsalt täielik ajapuudus.
Siima midagi ikka kirjutada jõuaks, kuid pildistamiseks aega lihtsalt ei jagu. Hetkel kui mõni tuttav või sõber tahaks kokku saada, siis peaks ta aja järgmisse nädalasse broneerima. Ka järgmisest nädalast on juba kolm päeva täielikult kinni.

Lihtsad asjad

Eelmisel nädalal tegin midagi erakordset - käisin poodlemas. Olen tavaliselt selline, kes jookseb poodis sisse, krabab paar vajalikku asja ja siis kiirustab kassa poole. Samas suutis seekod see poodlemine mind õnnelikuks teha. Suure teefriigina krabasin kohe mitu pakki Tetly teed, mis soodushinnaga kõigest 11.90 maksis. Tavaline hind on üldiselt 17 ja 20 krooni vahel. Avastasin ka toreda sidruni. Sellest sidrunist ka pilt. Panin kõrvale ka kaks tavalist sidrunit, et saaks aimu selle suurusest ja väga ebaharilikust kujust.

Lume ootuses

Avastasin täna veel ühe mõjuva põhjuse miks lumi võiks maha tulla. Isegi õhuke lumekord peidaks selle meeletu mustuse, mida inimeste laiskus produtseerib. Täna bussi oodates lugesin kokku oma kduküla bussipeatuse juures maas oleva rämpsu.
Tulemused on siin:
2 purukspekstud lauaviina pudelit
1 puruks pekstud Saaremma õlle pudel
6 Malboro pakki
1 Camel
3 LM-i
2 Bond-i
1 Corner
1 Bonaqua 0,5 pudel
1 ALeCoq Premium plekkpurk
2 ilma sildita plastpudelit
Kokkuvõtteks: lihtsalt masendav

Talv???

Soe talv on vähemalt muttidele aktiseerivalt mõjunud. Aga vot mida pole, on lumi ja korralik külm talv. On naljakas kuulda, kuidas praegu kurdavad inimesed kliima soojenemise üle, kuid kui nüüd tuleks paar päeva -30 kraadi külma, siis on paljud vihased, et kus see kliima soojenemine nüüd on. Hämmastav kui lühike on inimeste mälu.

Teistest erinev

Järjest rohkem ja rohkem räägitakse, et kõiki tuleb võrdselt kohelda, kõiki ühtemoodi suhtuda. Naisõiguslased on oma nõudmistes juba naeruväärsustesse laskunud. Kui nii edasi läheb, siis varsti nõuavad nad äkki seda, et spordialadel võistleks mehed ja naised koos. Samas, siis teeks nad suure vea, nad saavutaks vaid selle, et kõik saaksid aru, et mees ja naine ei ole siiski võrdsed. Ma ei taha väita, et üks oleks teisest parem, pigem tuleks öelda, et on erinevad. Aga erinevus tähendab, et paratamatult tuleb ka väikese erinevusega suhtuda.
Sama on ka meie haridussüsteemis. Peaaegu kõigile lähenetakse sarnaselt, arvestamata omapärasid. On teada, et mõnel on hästi arenenud kuulmismälu, teisel lugemismälu ja kolmandalt hoopis kirjutamismälu. Aga õpetaja tambib ikka kõigile üht moodi tarkust pähe. Sama on ka hindamisega, enamik õpilasi ei suuda võrdselt hästi kõiki aineid omandada. Ta võib pingutada palju tahab, kuid lihtsalt ei suud. Kui asi oleks vaid tahtmises, siis võiks igaüks tulla näiteks sprindis olümpiavõitjaks või maailmameistriks males. Muidugi oleks vale nüüd haridussüsteemi järjekordselt reformima hakata. On asju, millega tuleb lihtsalt leppida. Seega on ka hindeid, millega tuleb vahel leppida, võtta teadmiseks, et selline on just minu tase ja üritada paremini. Samas ei tohi sellepärast pead norgu lasta, kõike ei saagi alati osata. Sellele ei tohiks alistuda, kuid sellega tuleks arvestada.

Praegune tekst on kirjutatud mõeldes ühele inimesele, kes on ilmselt veidi õnnetu.
Kuid ütlen sulle uuesti, see pole piisav põhjus, miks tujul võiks langeda lasta.

Kõigepealt pildist:
Tegu on sama kiisuga, kes ka paaril eelmisel pildil poseeris. Lihtsalt avaldan ühe lugeja soovil ka nö korraliku pildi. Eks tõesti, see juba neljas pilt sellest kassist, kuid alles esimene korralik portree.

Sain paar päeva huvitava diagnoosi, kus tuli välja, et mind pikemalt vaevanud tervisehäda lööb välja organismi nõrgenedes(magamatus, stress, külmetus jne). Vot see pani mind muigama. Nimelt praegu, kus ma ametlikult puhkan jääb ka kohati uneajast puudu. Ei taha mõeldagi, et mis veel siis saabkui ma "puhkamise" lõpetan. Muidugi eriti tragikoomiliseks muudab selle fakt, et ega see rabelemine endaga eriti tulemusi kaasa ei toogi. Nüüd kui "puhkamise" lõpetan, siis lisandub mul koheselt üks väike lisatöö, mis on ka õnneks tasuline. Minu viga ju tavaliselt selles, et teen tasuta töid. Seepärast ka viimasel ajal blogigi veidi kannatanud. Pole olnud aega ka fotokat kätte võtta.
Selle kõige peale võiks naljaga pooleks öelda, et kui nüüd meditsiin kiiresti ei aita, siis peaks vist kirstu valima hakkama.
Siin sobiks taustalooks Sõprse Puiestee - Validool, mis näiteks minul ka hetkel mängib.

Kas me sellist politseid tahtsimegi!

Jalutasin täna mööda Riia tänavat kesklinnast Lõunakeskuseni välja. Ilm oli väga ilus ja päike paistis, seega otsustasin oma närve ühistranspordis trügimisest säästa. Kõik oli ilus kuni jõudsin Lõuna Politseiprefektuuri majani (Riia 132). Selle maja juures oli kogu tänava kõige libedam kõnnitee, mis ei olnud kunagi ühtegi liiva ega muud sellist näinudki. Ja et asi veel korralikuma punkti saaks, kuulsin ma maja servast kahtlast rögistamist, mis esmalt tekitas mõtte, et ka siia on mõni parm ära eksinud. Kui sain aga visuaalse kontakti, siis nägin, et suur sülgaja oli hoopis mendionu, kes maja nurgal suitsu tegi.
Igastahes minu silmis kaotas politsei tugevalt oma mainet.

100 postitust!!!

Ja ongi juba 100. postitus. Mõtlesin pikalt, et võiks midagi huvitavat teha. Lõpuks jõudsin otsusele teha väike video. Seal videos on siis väike kokkuvõte tehtud piltidest.
Ütlen vee niipalju, et seal pole midagi juhuslikku. Pildid pole küll muusika järgi ajastuses, kuid tegelikult on nende järjekord vastavalt loole. Ka lugu pole juhuslik.

Muusikaks siis Linkin Park - No Roads Left(seekord küll solistiks Mike Shinoda)

PS!
Täna, 5. veebruaril kell 00:27 sai üles uus ja veidi ajastatud versioon. Ajastus pole küll perfektne, kuid siiski annab paremini edasi seda, mida mõtlesin.

Oma riik

Täna on eesti jaoks väga oluline päev. Aastal 1920 hoidsid noored sõdurid veelgi noorema Eesti Vabariigi iseseisvust oma kätes, pidades kinni pealetungivat punaväge. Olen alati imetlenud seda vaprust, millega omal ajal sõditi. Kahjuksjäid tol ajal kätte võideldud piirid pidama vaid lühikeseks ajaks. Vaatasin paar päeva tagasi filmi Flags of Our Fathers. Filmivalik oli juhuslik. Tekitas mõtteid teemal, kes on tõeline kangelane või mõtleme need tihti endale ise välja.

Järgmine postitus kannab järjekorranumbrit 100, ootan pakkumisi mida võiks selle puhul teha :)