peidus

Kohati on soov põgeneda siinse maailma eest. Minna kuhugi peitu, jätta maha see ebaõiglus, kahepalgelisus. Vihale ajavad oma mõttemaailmata inimesed. Mingil hetkel tekib tunne, et meil on vähemalt teatud tasanditel täitunud kommunismi üks eesmärkidest - inimene ei mõtle vaid teeb täpseltnii nagu kästakse. Juhul kui ta isegi mõtleb ja suudab enamasti normaalselt käituda, siis mingil hetkel vajutatakse nupule ja ongi liigse mõtlemise probleem lahendatud. Täna nähtud zombide kari tekitas ahastust.
Nii ma siis istungi täna rõdule ja vaatan ülejäänud maailmale kõrgelt alla. Võtan sõbraks ehk ühe toreda õlle ja istun...
Tegelikult peaks võtma hoopis oma lemmik mineraalvee Itaaliast. Samas on põhimõtteliselt vale seda osta, sest koostiselt on antud pudelivesi ülisarnane meie kaevandusveega. Kui kaevandusvesi gaseeriti, siis oli selle maitse pudeliveega identne.

Jäin hiljaks

Eile oli piinav päev. Istuda 6 tundi koosolekul, pidada maha kõne, kuulata teisi, taluda rünnakuid nii enda kui ka teiste pihta. See idiootsus, mis lõpuks läbi läks... On raske kirjeldada seda rusuvat tunnet. Kõige rohkem ärritab mind see, et õhtul sain aru kui vähe jäi puudu sündmuste muutmisest. Teadsin täpselt mida oleksin pidanud tegema ja ütlema. Kas need sõnad oleks midagi muutnud... Seda on raske öelda, kuid ilmselt oleks. Kahjuk olin jäänud hiljaks. Lisaks sellele võttis üks ebastabiilne inimene(minu subjektiivne arvamus) hiljem interneti vahendusel sõna, mistõttu kadus mul ka moraalne õigus julgete avalduste tegemiseks. Aga mis teha, elu on selline.
Soovisime parimat, kuid läks nagu tavaliselt...
Kahjuks osutusid valituks inimesed, kelle juhtimisoskustes julgen ma suuresti kahelda. Tahaks siiski loota, et see kõik ei lõppe täieliku kõrbemisega. Kahjuks mõjutab see ka minu motivatsiooni asjade korraldamise suhtes.

Midagi positiivset:
Täna õnnestus mu loogikavastasesse internetiühendusse lõpuks ühildada ruuter. Seega nüüd saan nautida ka juhtmevabamat elu :)

Kõigepealt pildist:
Tegu on sama kiisuga, kes ka paaril eelmisel pildil poseeris. Lihtsalt avaldan ühe lugeja soovil ka nö korraliku pildi. Eks tõesti, see juba neljas pilt sellest kassist, kuid alles esimene korralik portree.

Sain paar päeva huvitava diagnoosi, kus tuli välja, et mind pikemalt vaevanud tervisehäda lööb välja organismi nõrgenedes(magamatus, stress, külmetus jne). Vot see pani mind muigama. Nimelt praegu, kus ma ametlikult puhkan jääb ka kohati uneajast puudu. Ei taha mõeldagi, et mis veel siis saabkui ma "puhkamise" lõpetan. Muidugi eriti tragikoomiliseks muudab selle fakt, et ega see rabelemine endaga eriti tulemusi kaasa ei toogi. Nüüd kui "puhkamise" lõpetan, siis lisandub mul koheselt üks väike lisatöö, mis on ka õnneks tasuline. Minu viga ju tavaliselt selles, et teen tasuta töid. Seepärast ka viimasel ajal blogigi veidi kannatanud. Pole olnud aega ka fotokat kätte võtta.
Selle kõige peale võiks naljaga pooleks öelda, et kui nüüd meditsiin kiiresti ei aita, siis peaks vist kirstu valima hakkama.
Siin sobiks taustalooks Sõprse Puiestee - Validool, mis näiteks minul ka hetkel mängib.

In the shadows

Mõtlesin, et võiks selle kassi veidrustest veel pajatada.
Ta armastab "viisakalt" süüa. Selle asemel, et parajalt tahket toitu kausist süüa võtab ta selle käpa otsa ja sööb nii. Näiteks lihatükk jääb ideaalselt käpa külge ja siis on seda sealt hea närida(ja jäägid pärast kuhugi vaibale poetada). Öösel on ta suurmaks rõõmuks minu voodi all pudelitega mängida. Lisaks on tal veel täielik nõrkus kinniste uste vastu. Ta lihtsalt peab saama äbi iga ukse. Ta üritab kõigepealt ise kõiki uksi lahti saada, kui see ei õnnestu istub ta natuke aega lihtsalt ukse taga(nagu ka antud pildil). Kui kannatus otsa saab, siis annab ühe korraliku kontserdi. Teed talle ukse lahti, vaatab korra üle ukse, üldiselt ei astu isegi sisse ja jaltab rahulikult minema. Vot selline kass on.

Uudishimu

Eile pakkisin paarist kilekotist toitu välja. Kilekotid jätsin muidugi voodile ja kui külmkapi juurest tagasi jõudsin, tuli välja, et üks kilekott oli omale uue sisu saanud :D
Ilmselt oli liha lõhn nii vastupandamatu...

ka tema ootab jõule :)

See on minu küla tuntuim kass :)
Ta armastab tavaliselt autode peal magada, kuid antu momendil ta ühtegi sobivat ei avastanud, seega tuli leppida maapinnaga. Õnneks nõustus ta ka veidi poseerima.