esmaspäev, 14. märts 2011
Talvemõnud
pühapäev, 13. veebruar 2011
Varjatud
Alanud on taaskord nii Eesti Laul kui ka superstaari otsingud. Loodame, et ka seekord sulab lume alt välja mõni seni varjatud anne ja märkame vanade tegijate uusi külgi. Siin aga jätkan seni aruvakalt vastukaja toonud muusikakriitikaga ja avaldan Eesti Laulu esimest osa vaadates tekkinud mõtteid.
1. Marilyn Jurman – Veel on aega
No see tibi oli nõrga häälega juba videos, kuid nüüd live... jube! Tantsutüdrukud olid ilusad ja toredad, kuid solistil ei ole ju häält! Kohutav esitus ja ilmselt kivi ka helimeeste kapsaaeda.
2. ELMAYONESA – Kes ei tantsi, on politsei
Karvane metallimaak Lõuna-Ameerikast. Kui poleks paari eestlast abiks, siis oleks raske aru saada, mis keeles lauldakse. Võib ju olla huvitav vaadata kuidas välismaalased eesti keelt väänavad, kuid kui sa pole just eestlane, siis on tegemist mõttetu karjumisega
3. Victoria – Baby Had You
Väga sügava sisuga lugu (taju irooniat). Kõlapildilt tuli kohe meelde kunagine TATU repertuaar. Tantsusaali sobib kui rusikas silmaauku, kuid eurovisioonile? Ilmselt jääb kogu selle eurobiidi keskel märkamatuks.
4. Noorkuu – Be My Saturday Night
Kostüümid sobiks ideaalselt liputajatele. Samas suurepärane lavaline show. See lugu on sel aastal üks minu lemmikuid. Lugu on selline paras Mika ja muud sellist.
5. Jana Kask – Don´t Want Anything
Minu isiklik lemmik, kuid Eurovisioonile see ei sobi. Jana võimas ja sügav hääl, kuigi tulevikus vast soengu ja kleidi kujundajat pimedate ühingust otsida ei tasuks.
6. Kait Tamra – Lubadus
Ainus laul, mida olen ka oma kõrvaga kuulnud. Seda veel kirikus, eriti ehedal kujul. Ilus Kait Tamra lugu, nauditav, kuid veidi valel võistlusel. Samas hõivab eurol ilmselt omamoodi ja hõivamata maitse, mis toob ka kindlasti punkte.
7. Ansambel Andur – Lapsed ja lennukid
Meenus kohe üks Vennaskonna lugu. Aga reaalselt rääkides – no palun ärge tehke nalja. See on midagi jubedat!
8. Meister ja Mari – Unemati
Palun, isa, tule juba koju ja pane oma poiss paika! Pole midagi nii halenaljakat ammu näinud. Aga au selle eest, kui tragikoomiliselt see lugu välja mängida suudeti. Aga palun ärge seda meid esindama valige!
9. Getter Jaani – Rockefeller street
Selle kleidiga võib nii mõnigi aps juhtuda, mis muudaks kogu esinemise ebaseaduslikuks. Muidu lugu, mis võiks peale minna ja Getteril on ka piisavalt häält ja energiat selle loo välja laulmiseks. Sihuke üle keskmise Lõhmuse lugu, millel on potentsiaali võistlus ära võita. Samas Getteri jutt on endiselt sama naiivne ja lapsik kui Superstaari saates. Kui ta Eurovisioonile saata, siis peaks talle kindlasti kõigepealt suhtluskoolituse tegema.
10. Outloudz – I wanna meet
Ma armastan rock muusikat ja seda tahab olla ka see lugu, kuid jättid täiesti külmaks. Lõpus juba nagu oli midagi, kuid siis sai lugu otsa. See küll kahjuks meelde ei jää.
Kogu saate kohta – Avastasin hiljuti, et Triobetis võib teha panuseid, et kes Vanilla Ninja tüdrukutest järgmisena lapse saab (Maarja Kivil juba üks on ju). Kõige suurem võimalus pooldumiseks oli antud Lennale.
Samas selle saate ülesehituse juures on endiselt tunda Purga puudutust. Lisaks ei jätnud see kogemustega teletegijate muljet, kuidagi nõrk oli. Lisaks olid ka pärast esinemist võetud küsimused kuidagi lahjad ja mõttetud. Arenguruumi on ja kõvasti.
reede, 24. detsember 2010
Häid jõule!
pühapäev, 5. detsember 2010
Vaikus
kolmapäev, 1. detsember 2010
Talve algus
esmaspäev, 29. november 2010
mõnusalt jahe :)
reede, 12. märts 2010
Talvetööd on läbi, algamas uus F1 hooaeg

teisipäev, 9. veebruar 2010
murekoorma all
So then it was our fault. We are sorry about this. But I booked the room again for you and everything is fine
laupäev, 6. veebruar 2010
koopasse
neljapäev, 21. jaanuar 2010
teisipäev, 19. jaanuar 2010
Midagi hingele
laupäev, 9. jaanuar 2010
soe tunne

pühapäev, 3. jaanuar 2010
Viimane päev puhkust

ilma vembud

kolmapäev, 18. veebruar 2009
Kraavis
Täna sai selgeks, et kui oled kraavis, siis püsi seal rahulikult edasi. teine võimalus on end ise välja upitada, kuid abile ei maksa loota.Iseenesest mõnusale päevale jättis jälje see, et pidin arsti uksetaga peaaegu 2h ootama, et siis oma 15 minutit tähelepanu kätte saada. Ma olin seal veel ilusti ajaga, mitte mingi erakorralisena. Vähemalt info oli rõõmustav. Nimelt ütles arst kuldsed sõnad: "Kui ma oleks Teie asemel, siis jooks ma kõvasti õlut, hüppaks ühe jala peal ja võtaks sooja vanni" Õde ütles, et tema läheks veel kelgutama kah :P
Mul tuli siis selline idee, et ilmselt ma kelgutama ei lähe, et siis selle arvelt suurendan oma õlle kogust :) Mis teha kui arst käsib.
Tekkis veel küsimus, et kas ma olen tõesti mingi ainus idioot, kes uuesti kandideerib. Eelmisel aastal osalenud inimesed on luanud kõik mulle kampaaniat teha või siis vähemalt oma hääle mulle.
Muusikaks: The Flying Pickets - Under The Bridge (ei ole veel suutnud otsustada, kas see on Noorkuu esitusest parem)
esmaspäev, 16. veebruar 2009
Päike piilub
Päike on hakanud piiludes ka minu peale vaatama. Viimastel päevadel on mu neerukivid mulle rahu andnud ja seega saab vaikselt normaalse elurütmi poole liikuda.Täna sain ka kätte oma järjekordse kuulsusehetke. Nimelt sattusin juhuslikult kuulma Elmari lotokaruselli. kuuldes küsimust, mille vastust ma teadsin haarasin telefoni ja oh seda imet, olingi eetris. Vastus oli õige, kuid kraabitud 2 piletit võitu kahjuks ei toonud. Tuli vähemalt soovilugugi.
Lõpetasin just ühe reklaamklipi monteerimise. Pidin tõdema, et iseenesest lihtne lauseosa "et su tulevik ei lõppeks elu keerdtrepist alla liikudes ja tänavail kerjates!" ei tohiks ju nii raske olla. Pidin selle lõpuks umbes 15 korda sisse lugema. Lõpuks jäi keerdtrepp kõlama ikka kui keeldtrepp, kuid kuna kõik muu oli päris hea, siis jätsin selle nii.
reede, 6. veebruar 2009
vääramatu tee?
Näiliselt sirge tee, võib vahel teha üllatavaid pöördeid. Plaanisin veeta mõnusa nädalakese koos M.R-ga. Algus ju oligi ilus, kuid siis ...Tegelikult oli see väga hea, et ta minu juures oli. Nimel ärkasin hommikul meeletute valudega. Oli meeletu vedamine, et ta minu kõrval oli ja mulle kiirabi kutsus. Ise olin nii pilditu, et poleks seda suutnud. Muidugi suutis veel kiirabi ikka väga mööda sõita ja põhjustada ootamise pikenemise. Nii juhtub kui väiksemates piirkondades kiirabi kaotada. Igastahes sain elu ühe piinarikkaima sõidu Tartusse. Seal selgus, et selle valu põhjuseks oli neerukivi! Mind taoti seal nelja tunniga valuvaigisteid täis. Viimane laks oli mingi narkootiline aine, mis võttis ikka pea väga segamini. Ning nelja tunni pärast pekstigi juba verivärskest haiglast välja, nõuti veel 50 kroonigi visiiditasu. Kondasin siis nagu narkar mööda linna ringi. Suutsin kuidagi omale ravimid välja osta ja üritasin siis sööma minna. Võtsin ruunist oma tavapärase söögi, kuid mul õnnestus võtta vaid üks suutäis ja siis taipasin, et minu magu sööki küll kinni ei pea. Tegelikult hakkas mul seal teenindajast kahju. Viga oli ju minus, mitte toidus. Õhtu poole sain rongi peale ja siis pärast sealt otse autoga koju. Vähemalt on valuvaigistid suutnud mul praeguseni suht normaalselt olla.
Pilt on tehtud päev enne kiirabi, kui kõik veel vääramatu tundus.
teisipäev, 20. jaanuar 2009
Helendav mets
laupäev, 17. jaanuar 2009
allamäge päev
Kui mõnel päeval hakkab asi kiiva kiskuma, siis vahel juhtub nii, et lõpuks läheb untsu kõik mis minna saab. Vot selline oli ka mu eilne päev. Kõik algas juba esimestel tundidel. Kuna oli öise ürituse korraldamisel ja seal tegutsemisel parajalt punase pulli jõujooki manustanud, siis reedese ööpäeva esimestel tundidel oli magama jäämine ikka tõeline eneseületus. Selleks kulus umes 2 tundi. Loogilise jätkuna muutsin hommikul pärast telefoni äratust seda pool tundi hiljemaks ja siis panin veel tunni otsa. Ärkasin lõpuks ikka nii, et nägin unes telefoni helisemist, tegin automaatselt selle vagaseks ja 20 minutit hiljem hakkas telefon minu suureks üllatuseks mind äratama. Edasi tunnetasin, kuidas inimesed ühistranspordis ikka väga julmalt käituvad. Seisin rahulikult bussi seisuplatsi servas ja hoidsin vastavast torust seal akna all kinni. Siis tuli aga üks kange memmeke ja lihtsalt trügis mind jõuga sealt minema. Ei viitsinud vaidlema hakata ja valisin uue koha. Läksin sel aastal esmakordselt laborisse. Seal oleks nagu sõda üle käinud. Lisaks sellele, et kõikvõimalikud lauapinnad ja ka muud tasased alad nagu aknalaud olid hõivatud ühe inimese pikaajalisema katsega, oli kadunud ka mulle vajalikud töövahendid. Leidsin endale siis meetripikkuse jupi ruumi ja seejärel üritasin kadunud vahendite asemele midagi improviserida. Ma loodan tõsiselt, et keegi mu tööd üle ei taha vaadata, sest tulemus ei olnud ilus. Töö kuidagimood valmis, läksin rongi peale. Ei teagi, kas säästuaja tõttu või niisama, kuid rongi soojustus oli väljas ja seda ei lülitatudki sisse. Pärast teatavat lõdisemist oli aeg rongilt maha minna ja bussiga edasi sõita. Oh seda õnnistust. Ma tegelikult soovisin, et buss oleks külmem kui rong, sest see oleks mind säästnud lõhnaelamusest. kõigepealt otsustasid kaks parmu end otse minu taga maandada. Siis tuli peale üks vanatädike, kes lõhnas täpselt nii, et kodus pidi ta väga pruune aluspükse küürima hakkama. Minu ette istus mees, kes oli just lõpetanud suitsu ja lisas seega oma tubaka sellele aroomide segule. Ma ei salli kohe üldse tubakahaisu(eks see ole see tüüpiline mittesuitsetajate probleem). Ja et bussielamus ikka täielik oleks, siis keeras bussijuht ka omal mängiva venekeelse raadiojaama üpris kõvaks. Et "i" oma punkti saaks, siis suutis üks vanatädike oma ülisuured ostukotid panna vahekäiku nii, et ma pidin ikka tõsiselt kahetsema, et pole kunagi balletikoolis käinud. Lihtsalt blokeeris oma kolme suure kotiga meetri pikkuselt niigi kiitsukese vahekäigu. Jutt ei käi siin linnaliini bussist.Lihtsalt jube. Lisaks mõistsin täna, et hiljuti võidetud ärielu pooleastane tellimus sai omale kiire ja vägivaldse lõpu.
muusikaks R.E.M - Bad Day



