Tänasega lõppes mul puhkus. Nüüd tuleb pähe taguda jälle maisemad ja argisemad mõtted. Veebruariks peab lennukipileteid ja hotelli broneerima hakkama, kõvasti teoreetilist tööd tuleb teha jne. Lisaks olen järgmised paar nädalat hõivatud vabatahtliku tööga.
Tegelikult tegin ka täna ühe suure heateo. Käisin just oma koduküla abikeskuses Soomest tulnud kaupa sorteerimas ja paigutamas. Olen varemgi tähele pannud et soomlased on ikka kavalad küll. Nemad, kuid head inimesed annavad kõik oma poodides vanaks läinud kauba heategevusse. Sealjuures on nad veel ise õnnelikud, et näed, ma olen nii hea inimene. Mul tõusid täna kõik ihukarvad püsti, sest nägin seal külmkapis eelmise "abipaki" kaupu seismas. Kaks ja kolm kuud vana jogurt on minu arvamust mööda pigem bioloogiline massihävitusrelv kui toit! Ometi inimesed seal söövad seda ning toidumürgitusse pole veel keegi surnud.
Põhikaubaks oli küll leib ja sai(parim enne 01.01.10) ja igasugu kakukesi ning koorikleibasid. Kuna last jõudis veidi varem kui ootasin ja oli poole suurem kui arvasin, siis lükkus selle paigutamisega mu õhtusöök paar tundi edasi. Nii ma siis olin seal toidu keskel, endal kõht tühi nagu Pärnu linna rahakassa.
1 kommentaar:
Robin Hood oli ka vaeseid aidates ise vaene. :)
See on hea. Vabatahtlik abi. Tänapäeval ei abistaks paljud isegi mitte sunniviisiliselt.
Au. Ja paljude abisaanute suur tänu saavad Sulle ilmselt osaks...
Postita kommentaar