Lootus

Taevas on tumedais pilvis, kaugel silmapiiri kohal sähvib kujakuulutav äike, mere kohal on veel näha päikese poolt jäätud puna, kuigi päike on juba ammu loojunud. Ometi on kaks südant(küünalt) valgustamas seda süngust ja hoolimata tuulest vilguvad nad lootusrikkalt rännates koos trotsides seda pimedust. Hoolimata vahepealsest tuulehoogudest, mis leegi ohtlikult väikeseks puhuvad vilguvad nad ometi vapralt edasi. Ei mõju ka see, et maailm nende ümber viltu kisub, valguse siht on ikka otsene ja sirge!
See oli maagiline õhtu, sel õhtul oli väike tähtpäev millele mõelda ja mis tõigi lõpuks kaugustest mulle ka selle märgiks teate. Sel hetkel oli tunne, et kunagi aastate pärast tueb tulla tagasi ja siis kahekesi, et meenutada möödunud, nautida seda lummavat pilti ja olla õnnelik.
See pilt, nagu ka sügavad tunded minu seest on sulle, M.R