Jälle lumi!Hetkle aknast välja vaadates on kõik valge. Näha on vaid lähedal kõrguv kivihiiglane, ülejäänud Tartu on aga lumme kadunud.
Tegelikult närib hinge üks tunne. Mõte, mis närib mind juba pikemat aega. Samas selle avaldamine võib mulle valusalt kätte maksta. Aga jah... väikesed vihjed, sammud. Lõpuks saabub ikkagi see otsustav hetk, kus on oht langeda sügavasse auku või tõusta pilvedesse.
M kutsus eile poodi. Suutsin selle parajaks tsirkuseks keerata, kuid poodi ei jõudnudki :D
Vähemalt oli piisavalt meelelahutust. Väidan endiselt, et lihtsalt poeskäik pole piisavalt romantiline ;) Samas andis M mõista, et ei tohigi romantiline olla. Vot kui julm, kutsub välja ja samas annab korvi. Ja siis läksime muidugi vaidlema kes kellele korvi andis. Ei saa ju vaidluseta.
Seda viimast lõiku tasub huumoriga võtta, mingit tõsist juttu see endas ei sisalda.
Postitused
