Vaateid kevadisele Tartule vol1

Alustan täna lühikest seeriat Tartu vaadetega. Pildistatud eelmisel nädalal

Ammu räägitud jutt uuest korralikust töölepingust hakkab lõpuks teoks saama.

Tartu Kevadpäevad - Võim vs Vaim

Täna olin üks neist mitte just eriti paljudest, kes vaatas hoolimata külmast tuulest lõpuni jalgpallilahingu FC Toompea ja FC Fauna vahel. Kui Toompea kui Võimu esindaja näitas esialgu tõelist võimu, siis lõpuks suutis Tartu Vaim siiski end kehtestada.
Oleks vaid soovinud kommentaatori teatavat tähelepanu, sest tegeles ta küll aktiivselt mängude korraldamisega, kuid nende vahel jalgpall teda eriti ei huvitanudki.
Pildil on Erki Nool(valges) näitamas oma võimu.

Tegemist oli minu jaoks kevadpäevade viimase päevaga. Homme sõidan juba minema, et veidi närve puhata ja tervist koguda :)

Muusikaks oleks siin muidugi ideaalne Smilers - Jalgpall on parem kui seks

Tartu Kevadpäevad - Rannaaeroobika

Oli päris tore üritus. Tegelikult olin üllatunud nii suurest osavõtjate arvust. Kohati ajasid vihale vaid autod, mis mööda sõites signaali andsid, kuid mis teha... Eks igaühel on oma tähelepanuvajadus.

Homme lähen M.R. ga teatrisse :)

terav

Homme tuleb üks parajalt terav päev :) On oodata ägedat sõnasõda kahe inimese vahel, kuhu peaks sekkuma veel vähemalt paarkümmend inimest.
Kui keegi pole veel tähele pannud, siis olen oma profiili ka pildi lisanud. Sel pildil peak minuga teatav sarnasus olema, sest algmaterjaliks oli foto minust. Tunnistan, ega sellest fotost just väga palju järgi ei jäänud.

Üks tore uudis kah - tunnen, et vaikselt hakkab taanduma ka minu motivatsioonikriis. Samamoodi hakkab taanduma haigus. Palavik on läinud, kurgu sain terveks ürdilikööriga. Jäänud on vaid nohu. Seda võiks peletama minna laborisse, kus hapetega mässates võiks ka sellest probleemist vabaneda.

muusikaks No Big Silence - On The Hunt

sportlikud päevad

Täna sai läbi minu trepikojale peale surutud tervisesport. Nimelt on lift jälle töökorras. Kaheksandale korrusele vantsimine oli ikka paras koormus küll. Eriti veel hetkel, kus ma veidi haige ja palavikus olen.

meeldiv üllatus

Paar nädalat tagasi üllatas mind dtaakonipuu, mis õitsema hakkas. Tubastes tingimustes see taime üldiselt õitseda ei taha. Siiski väga tore üllatus.
Veelgi toredam üllatus oli täna väike vestlus A.B. -ga. On alati meeldiv rääkida inimesega, eks mõtleb oma ajusagaraid kasutades ning suudab seda teha ka väga edukalt :)

A.B. - pühendan selle pildi sulle! Jätka samas vaimus!

muusikaks: The Flying Pickets - Englishman In New York (see pole juhuslikult valitud lugu;) ikka mõttega)

peidus

Kohati on soov põgeneda siinse maailma eest. Minna kuhugi peitu, jätta maha see ebaõiglus, kahepalgelisus. Vihale ajavad oma mõttemaailmata inimesed. Mingil hetkel tekib tunne, et meil on vähemalt teatud tasanditel täitunud kommunismi üks eesmärkidest - inimene ei mõtle vaid teeb täpseltnii nagu kästakse. Juhul kui ta isegi mõtleb ja suudab enamasti normaalselt käituda, siis mingil hetkel vajutatakse nupule ja ongi liigse mõtlemise probleem lahendatud. Täna nähtud zombide kari tekitas ahastust.
Nii ma siis istungi täna rõdule ja vaatan ülejäänud maailmale kõrgelt alla. Võtan sõbraks ehk ühe toreda õlle ja istun...
Tegelikult peaks võtma hoopis oma lemmik mineraalvee Itaaliast. Samas on põhimõtteliselt vale seda osta, sest koostiselt on antud pudelivesi ülisarnane meie kaevandusveega. Kui kaevandusvesi gaseeriti, siis oli selle maitse pudeliveega identne.

museaalse tolmuga kaetud

Kui täna õhtul koosolekule ilmusin, siis küsiti kohe, misk ma nii tolmune olen. Olin seda muidugi juba varem märganud, et suutsin end eelnevalt korralikult määrida. Mida ma tegin? Puhastasin kive, tolmuimejaga puhastasin nii kive kui ka karpe kus kivid asusid. Uskuge, tolmu oli seal olla väga palju. Vot nii tore on muuseumis käia. Muidugi oli ommoodi hea vaadata, kuidas esmapilgul tuhmjas hall kivike käte vahel äkitselt särama lööb.
Pildil on küll mineraal nimega karneool. Sellega ma täna kokku ei puutunudki, kuid ometi pärineb see sealt samast - geoloogia muuseumist.
Karneool on kaltsedonide rühma kuuluv mineraal. Seega miksroskoopilised kvartsikristallid(SiO2) ja näpuotsaga lisandeid, mis annavad vastava värvi. Kõvadus on sel 7, mistõttu on sellega võimalik isegi klaasi kriimustada.
Tegelikult sai seal ju ka toredamaid asju teha. Nimelt hakkasime skänneriga vääriskive arvutisse skännima. Eri suundadel paistev skänneri lamp suutis küll erinevate kivikeste tahkudel tekitada ohtralt väga puhtaid värve kogu spektri ulatuses, kuid ometi oli tulemus huvitav. Loomulikult on ju alati huivitav hoida käes rohkem kui kahe karaatist safiiri. Selle väärtus oli küll palju madalam, kuna lihvimisel tekkis sinna umbes millimeetrine täke. Samas värv oli iseaalne. Hinnanguline väärtus kogu komplektil oli siiski üle 20 000 krooni. Väga väike oli küll looduslik rubiin(0,25karaati), kuid jällegi, värv oli väga hea. Huvitav on muidugi see, et UVvalguses tunduvad ka halvadrubiinid veripunased. Muidugi UV valguses tundub mõni kivi üldse sinise asemel roheline või kollane jne... Safiirid, rubiinid, smaragdid, tsirkoonid, opaalid, ametüstid ja veel palju muud sellist. Kõike nii sünteetilisis kui ka looduslikke. Vähemalt olen piisavalt korraliku ettevalmistuse saanud, et Tallinna turistilõksudes olevat merevaiku koos "suletistega" ei osta, sest see on tükkidest kokku sulatatud käkk ja puruneb seega vare või hiljem. Samuti suudan vahet teha ka plastil, klaasil, portselanil ja õigel kivil. Kusjuures see polegi alati nii lihtne. Lisaks sellele peaks ära tundma ka kivi korraliku koopia, ega osta seda originaali pähe.

Viimasel ajal on aga üldiselt probleemiks motivatsioonipuudus. Ei teagi mis selle põhjuseks on... Kas nädalavahetus, mis kurbi sõnumeid tõi ja nüüdseks küll aastate tagused traagilised sündmused meelde tuletas. Samas see oleks otsitud vabandus, motivatsiooniprobleemid olid juba varem. Pidevalt on mingi jooksmine ja vaja midagi teha. Kui õhtul arvuti taha istun, on kogu isu töö tegemise jaoks läinud ja nii kõik venibki. Olen isegi oma järjekordse töölepingu vormistamist laiskusest edasi lükanud. Nagu sellest veel vähe oleks, tunnen, et suudan teistele ka iga väiksema asja pärast kõrri karata. Üldiselt olen seda veel tagasi hoida suutnud, kuid on ka kahjuks erandeid sisse lipsanud.

Jäin hiljaks

Eile oli piinav päev. Istuda 6 tundi koosolekul, pidada maha kõne, kuulata teisi, taluda rünnakuid nii enda kui ka teiste pihta. See idiootsus, mis lõpuks läbi läks... On raske kirjeldada seda rusuvat tunnet. Kõige rohkem ärritab mind see, et õhtul sain aru kui vähe jäi puudu sündmuste muutmisest. Teadsin täpselt mida oleksin pidanud tegema ja ütlema. Kas need sõnad oleks midagi muutnud... Seda on raske öelda, kuid ilmselt oleks. Kahjuk olin jäänud hiljaks. Lisaks sellele võttis üks ebastabiilne inimene(minu subjektiivne arvamus) hiljem interneti vahendusel sõna, mistõttu kadus mul ka moraalne õigus julgete avalduste tegemiseks. Aga mis teha, elu on selline.
Soovisime parimat, kuid läks nagu tavaliselt...
Kahjuks osutusid valituks inimesed, kelle juhtimisoskustes julgen ma suuresti kahelda. Tahaks siiski loota, et see kõik ei lõppe täieliku kõrbemisega. Kahjuks mõjutab see ka minu motivatsiooni asjade korraldamise suhtes.

Midagi positiivset:
Täna õnnestus mu loogikavastasesse internetiühendusse lõpuks ühildada ruuter. Seega nüüd saan nautida ka juhtmevabamat elu :)

Aasta!

On möödunud aasta ning kaks õnnelikku tobukest on endiselt koos :)
Head esimest aastapäeva M.R

Tulev nädalavahetus paneb minu lavanärvi proovile. Ei ole lihtne kandideerida aseesimeheks.
Kuna olen leidnud nüüd natuke vaba aega, siis peaks ka pilte ja juttu veidi aktiivsemalt laekuma.