Lahkunud...

Saatuse on varuks omad keerdkäigud.
Kahjuks kipub vahel rännak igaviku teele algama vara, liiga vara.

Mälestades Virgot

muusikaks: Noorkuu - Silmapiir

kuidas me üksteist mõistame...

Vahel on välimus petlik. Püüdes endast jätta hoiatavat muljet, muutume me kellelegi teisele ilmselt hoopis huvitavaks. Küsimus on vaid selles, mis plaanid elul meiega on. Võid ju olla ebahuvitaval objektil mitte nii huvitava, kuid siiski hoiatavalt ilusana, kuid kelle eest see meid ikka kaitseb?


Pea aasta on läinud viimasest postitusest. Võiks ju öelda, et palju on muutunud, segi blogger on ümber tehtud, kuid vahel mõned probleemid jäävad samaks.
Olen enda juures tähendanud üht huvitavat seaduspära - kui ootan ja loodan millegi täitumisse, siis kipuvad asjad liigse ettevalmistuse korral nihu minema. Ei ole kasu viiest unetust ööst, kus peas teksti välja mõtled. Naljakas on olnud pigem isegi asjaolu, et kogu peas mõeldud tekst, leitud sõnad ja käitumisplaanid kipuvad luhtuma minust mitte olenevatel asjaoludel. Nii kipuvad luhtuma ka suured ootused. Enda arvates ülimalt head plaanid on korduvalt purunenud ning enamasti juba varakult.
Hämmastav et, kogutud õhulosside ümberlükkamiseks piisab vaid karmist reaalsusest. Vahel jääbki tunne, et neis elada oleks ilusam ja parem. On parem püüelda mingi kindla, kuigi mitte niireaalse eesmärgi poole, kui jääda sellest üldse ilma. Sellest küll ilma jäädes saab vähemalt rahulikumalt edasi elada, asi seegi. Samas, kas kõik peabki olema rahulik? Kas peaks kohta leiduma ka õnnel? Raske...

rõõmus, "rikas" riik

Üle pika aja on meedias midagi tõsiselt positiivset! Eestlastest ratturite pääsemine on sündmus, mis võiks meie kõigi südant soojendada. Ränduritele pühendaks ka kojutuleku puhul ühe ilusa roosi.

Samal ajal on minuni jõudnud aga mitte nii rõõmustavaid uudiseid. Näiline heaoluühiskond, kus elame ja riik, kus pole muresid mädaneb ju tegelikult igast otsast. Lisaks sellele, et reformiga hakatakse piirama ligipääsu kõrgharidusele, on riikkohati suuremate probleemide küüsis, kui seda tunnistada tahetakse. Tuli välja, et kaitseväel on hetkel probleeme värskelt teenistusse võetud noormeeste söötmisega. Kuna raha pole, siis plaanitakse kutsealuseid nädalavahetusteks koju saatma. Tugevalt kannatab ka kaitseväe meditsiiniline pool. Eriarstid jms maksab ju hunniku raha. Odavam on paar valuvaigistit sisse sööta ja nädalaks füüsilise koormuse vabastus anda.

On tore elada riigis, mis on kriisist juba ammu väljunud ja samuti hea teada, et meil pole ju mingeid probleeme.

Teejuht

Vabandan, et foto on selline nagu ta on. Põlve otsast ikka pikema säriga midagi väga head loota pole. Samas hakkas see foto oma ebatäiuslikkuses mulle hoopis meeldima.

Jah... olen tagasi, minu blogi on tagasi!

Sai siin tehtud päris pikk puhkus. Vahepeal läks kogu aur veidi tähtsamatele tegevustele. Meeletu pinge, närvikulu ja kohati juba lootusetuse tunne. Ometi juhtub vahel väikeseid imesid ja ehk kuidagi läheb realiseerus maksimaalse tulemusena. Selle aja jooksul jõudsin tõdemuseni, et imedesse peab lootma, vahel me lihtsalt vajame väikest imet, et oma tegevuse mõtetastus tagasi saada.

Nüüdseks on siis kõik maha rahunenud, pingelangus üle elatud ja elu on loksunud aeglasemasse rütmi. Seega palju puhkust, veidi töö tegemist ja nii ta rahulikult kulgeb (kui muidugi kõik muud tegevused välja arvata).

Talvemõnud

Kuna saabuma hakkab kevad, siis siin on väike meenutus selle talve ühest heast näitest, et lumi pakkus meelelahutust nii suurtele kui ka väikestele (eriti neile!).

Meenutused lumelinna ehitammisest Taerus Toomemäele.

Kuna seal oli ka poliitilisi võistkondi, siis on need pildid parem avaldada pärast valimisi.

Ilus tal on ju olnud :)

Eesti laul osa 2

Kogu muu osa on küll Eesti laulu kohta, kuid selle foto pühendan Haapsalu põlenguohvrite mälestuseks.

Järgnevad mõtted on siis kirja pandud loo kuulamise ajal ja ei ole mõjutatud hääletuse tulemustest.

1. SÕPRUSE PST – Rahu, ainult rahu

Tüüpiline Sõpruse lugu. Hea, kindlasti läheb teatud seltskonnas peale, kuid seda tabab ilmselt sama saatus nagu Ruffust – keskmine Euroopa hääletaja ei anna neile häält. Lava peal oleks võinud ju ka midagi huvitavat teha. Samas loo poolest antud poolfinaali üks lemmikuid ja see lugu jääb ilmselt mõneks ajaks ka minu muusika valikusse.

2. Shirubi Ikazuchi – St. Cabah

Kui Kerli räägib haldjatest ja on inglike või haldjas, siis keerulise nimega bänd on deemon mustas ja räägib nõidadest. Muusika on samas minu meelest sarnane, vägagi sarnane.

3. Sofia Rubina – My Melody

Elukutseline Eurovisiooni Eesti eelvooru tegija, kes pole kunagi küll edasi saanud. Nagu selle kohta öeldakse... aga järjekindel. Lugu mis ei jää meelde ja mõjub kuidagi häirivalt. Ütleme ausalt, et sel lool pole lootustki.

4. Mimicry – The Storm

Kene ei meeldinud mulle superstaari saates. Minu meelest mõjus ta kuidagi võltsilt. Nüüd on nad teinud mingi ülimalt electro loo ja lavashow, mis oleks olnud publikut vallutav paar aastakümment tagasi. Lisaks peaks mainima, et refrään mõjub kui tõeline kassikontsert, mitte normaalse loona. Ka meeslaulja hääl ei tundunud just eriti hea.

5. Orelipoiss - Valss

Ma tean, see nende loo poolt tehtud tunne jääb, kui jah... Sinna on muidugi igasugu talente ja varasemaid võitjaid kokku pandud ning laval ju show-d tehakse. Kummalisel kombel võiks see lugu ise läbi lüüa. Kui muu ei ole, siis vähemalt lehepillimängija peaks ohtralt tähelepanu saama. Omamoodi mõnusalt naiivne looke.

6. Tiiu Kiik – Second Chance

Kahjuks sai taaskord siia saatesse. Kõlab täpselt sama jubedalt kui eelmisel aastal. Tõsiselt jube!!! Tegelikult eksin, sel aastal on sinna ja juba klubihelides pulvil muusika taha lisatud, seega veelgi jubedam ja veelgi rohkem kõrvu kriipiv kolm minutit. Vot tema on üks neist, kes alati enne eurovisiooni välja ilmuvad ja selle saate ära rikuvad. No ei ole seda vaja, meil toodetakse saasta niigi!

7. MID - Smile

Lugu ise pärineks kui mingist arenguhäiretega inimeste erikoolist, kus lõpuaktuseks üks looke ära õpitakse – seda nii loo kui ka visuaalse pildi osas. Võimalik, et nad üritasid naljakad olla, aga no ei tule ju välja!

8. Ithaka Maria – Hopa’pa-rei!

Selle loo riietusega tekkis mõte, et ta võiks ju üldse ilma riieteta alustada ja siis õmmeldakse loo ajal talle riided selga kinni. Eks see selline peenem Ruslana II ole, kuid vähemalt on kõhu peal peki asemel võimsad lihased. No mingit sisu ju ei olnud sel lool!

9. Rolf Roosalu –All & Now

Mees, kes hoolitseb selle eest, et mahedahäälne ja liberaalne diskobiit meie konkursilt ei kaoks. Samas kipub iga aastaga ta lugudest seda hoogu ja võimu vähemaks jääma. See siin annab ju peaaegu ilusa balladi mõõdu välja, kuid päris lääne boybändide tasemest jääb veel kõvasti puudu. Samas selliseid on minu meelest Eurovisioonil korduvalt kõrbemas nähtud.

Üldkokkuvõtteks võib öelda, et teise saate tase oli ikka palju nõrgem. Samas pole mõtet kurta, sest lõpuks võidab ju ikkagi rahva lemmik, seega ka võimalik võitja saab edasi ükskõik kui tihedas konkurentsis.

1.

Varjatud

Alanud on taaskord nii Eesti Laul kui ka superstaari otsingud. Loodame, et ka seekord sulab lume alt välja mõni seni varjatud anne ja märkame vanade tegijate uusi külgi. Siin aga jätkan seni aruvakalt vastukaja toonud muusikakriitikaga ja avaldan Eesti Laulu esimest osa vaadates tekkinud mõtteid.

1. Marilyn Jurman – Veel on aega

No see tibi oli nõrga häälega juba videos, kuid nüüd live... jube! Tantsutüdrukud olid ilusad ja toredad, kuid solistil ei ole ju häält! Kohutav esitus ja ilmselt kivi ka helimeeste kapsaaeda.

2. ELMAYONESA – Kes ei tantsi, on politsei

Karvane metallimaak Lõuna-Ameerikast. Kui poleks paari eestlast abiks, siis oleks raske aru saada, mis keeles lauldakse. Võib ju olla huvitav vaadata kuidas välismaalased eesti keelt väänavad, kuid kui sa pole just eestlane, siis on tegemist mõttetu karjumisega

3. Victoria – Baby Had You

Väga sügava sisuga lugu (taju irooniat). Kõlapildilt tuli kohe meelde kunagine TATU repertuaar. Tantsusaali sobib kui rusikas silmaauku, kuid eurovisioonile? Ilmselt jääb kogu selle eurobiidi keskel märkamatuks.

4. Noorkuu – Be My Saturday Night

Kostüümid sobiks ideaalselt liputajatele. Samas suurepärane lavaline show. See lugu on sel aastal üks minu lemmikuid. Lugu on selline paras Mika ja muud sellist.

5. Jana Kask – Don´t Want Anything

Minu isiklik lemmik, kuid Eurovisioonile see ei sobi. Jana võimas ja sügav hääl, kuigi tulevikus vast soengu ja kleidi kujundajat pimedate ühingust otsida ei tasuks.

6. Kait Tamra – Lubadus

Ainus laul, mida olen ka oma kõrvaga kuulnud. Seda veel kirikus, eriti ehedal kujul. Ilus Kait Tamra lugu, nauditav, kuid veidi valel võistlusel. Samas hõivab eurol ilmselt omamoodi ja hõivamata maitse, mis toob ka kindlasti punkte.

7. Ansambel Andur – Lapsed ja lennukid

Meenus kohe üks Vennaskonna lugu. Aga reaalselt rääkides – no palun ärge tehke nalja. See on midagi jubedat!

8. Meister ja Mari – Unemati

Palun, isa, tule juba koju ja pane oma poiss paika! Pole midagi nii halenaljakat ammu näinud. Aga au selle eest, kui tragikoomiliselt see lugu välja mängida suudeti. Aga palun ärge seda meid esindama valige!

9. Getter Jaani – Rockefeller street

Selle kleidiga võib nii mõnigi aps juhtuda, mis muudaks kogu esinemise ebaseaduslikuks. Muidu lugu, mis võiks peale minna ja Getteril on ka piisavalt häält ja energiat selle loo välja laulmiseks. Sihuke üle keskmise Lõhmuse lugu, millel on potentsiaali võistlus ära võita. Samas Getteri jutt on endiselt sama naiivne ja lapsik kui Superstaari saates. Kui ta Eurovisioonile saata, siis peaks talle kindlasti kõigepealt suhtluskoolituse tegema.

10. Outloudz – I wanna meet

Ma armastan rock muusikat ja seda tahab olla ka see lugu, kuid jättid täiesti külmaks. Lõpus juba nagu oli midagi, kuid siis sai lugu otsa. See küll kahjuks meelde ei jää.

Kogu saate kohta – Avastasin hiljuti, et Triobetis võib teha panuseid, et kes Vanilla Ninja tüdrukutest järgmisena lapse saab (Maarja Kivil juba üks on ju). Kõige suurem võimalus pooldumiseks oli antud Lennale.

Samas selle saate ülesehituse juures on endiselt tunda Purga puudutust. Lisaks ei jätnud see kogemustega teletegijate muljet, kuidagi nõrk oli. Lisaks olid ka pärast esinemist võetud küsimused kuidagi lahjad ja mõttetud. Arenguruumi on ja kõvasti.

Tõkestatud

Vahel on selline tunne, et tee õnneni on ikka mitmekodselt tarastatud ja tõkestatud. Just sain ühe rahalise probleemi korda ja ühe inimese unustamisest tingitud rahavoo taas jooksma, kui saabus uus laks. Nüüd on uus probleem seotud laboriga ja labori töö on määramata ajaks seiskunud. Tootjapoolne programmeerimisviga kaalul seiskas töö päris pikaks ajaks. Karta on, et paus venib vähemalt kolme kuu peale. Mis aga seni saab?

Üldse on kuidagi tume tunne viimasel ajal. Loodan, et peagi saabuv arvuti vahetus viib enesetunnet veidigi valguse poole. Oma 4 aastat vana, omal ajal odavaimat Ordi läpakat ma siiski pensionile ei lase, vaid ta rändab veidi kergema töö peale. Sellest saab nö internetis käimise masin, millega ta teatud mööndustega isegi hakkama saab. Kohati küll ViaChrome9 videokaart on see, mis arvukate flash reklaamide ja rakenduste korral hätta jääb, kuid muidu pole häda suurt midagi. Uuel masinal alustasingi kõigepealt parameetrite vaatamist videokaardist. Olen viimasel ajal päris palju kujunduse jms sellisega tegelenud ja seega on vaja mingit kaarti, mis suudaks ka tööd teha. Leidsin küllaltki hea pakkumise ja nii saabki minu omaks masin, millel i3-370 protsessor ja ATI HD5470 videokaart. Sellega peaks asjad juba hoopis teise hooge liikuma :)

Vasardab

Taaskord pidin tunnistama, et minu kaamera automaatne (eba)teravustamine suudab mind olulistes olukordades maha jätta. Manuaalne teravustamine on aga tehtud nii toredaks, et muudab võimatuks kaamera teise oluliste faktorite (ava, säri) sättimise. Lisaks paksu lume tõttu oli ka mu liikumine nii aeglane, et ei jõudnud selle rähniga kohe kuidagi sammu pidada. Arvestage, et see pilt on tehtud lumepaksuse maksimumi ajal :)

Pärast pingelist perioodi olen sattunud tõelise vaimse väsimuse poole. Pinge langus on olnud sedavõrd karm, et ilma nähtava põhjuseta viis see tuju. Kuidagi tuim olemine, mida on ennegi suure pingelanguse järgselt ette tulnud. Seekord tabas see aga veidi halval ajal. Samas mingil hetkel peab ju vaimu ka vabaks laskma. Peas vasardavad aga endiselt tähtajad ja erinevad küsimused.

Head uut aastat!

Jätkan siis traditsiooni ja lisan mõned pildid selle aasta ilutulestikust. Peab küll tunnistama, et minu kodukohas oli üks nõrgemaid tulevärke mida mäletan. Ilmselt on inimesed saanud aru, et raha ei ole mõtet niisama taevasse lasta.