Vabandan, et foto on selline nagu ta on. Põlve otsast ikka pikema säriga midagi väga head loota pole. Samas hakkas see foto oma ebatäiuslikkuses mulle hoopis meeldima.
Jah... olen tagasi, minu blogi on tagasi!
Sai siin tehtud päris pikk puhkus. Vahepeal läks kogu aur veidi tähtsamatele tegevustele. Meeletu pinge, närvikulu ja kohati juba lootusetuse tunne. Ometi juhtub vahel väikeseid imesid ja ehk kuidagi läheb realiseerus maksimaalse tulemusena. Selle aja jooksul jõudsin tõdemuseni, et imedesse peab lootma, vahel me lihtsalt vajame väikest imet, et oma tegevuse mõtetastus tagasi saada.
Nüüdseks on siis kõik maha rahunenud, pingelangus üle elatud ja elu on loksunud aeglasemasse rütmi. Seega palju puhkust, veidi töö tegemist ja nii ta rahulikult kulgeb (kui muidugi kõik muud tegevused välja arvata).
Postitused
