5000 korda...

... on leidnud inimesed aega minu blogisse astuda :)

Eile pettusin ühes inimeses täielikult. Muidugi on lihtne vastutuskoorem enda õlgadelt maha veeretada. Eks siis tuleb ise rohkem tööd teha...

Vaade

Veidi sellest millele olen viimasel ajal mõelnud.

Olen viimastel aastatel hoidnud pidevalt pilgu kuskil kauguses. Pidevalt keskendunud tulevikule, jättes kõrvale oleviku. Nüüd ongi tulemus, kuid mitte päris selline, nagu oleks soovinud. Jah, mõeldes ette näiteks 5 aastat, siis on seal näha valgust. Aga pigem oleks probleem olevikus. Igapäevastest toimetustest on kuhugi hakanud kaduma sära ja ilu. Jah... muidugi on ilusaid hetki ja päevi, kus ka mina saan päikese kombel särada. Ometi on mul tunne, et midagi oleks justkui puudu.

Olen alati öelnud, et minu jaoks on tähtsad minu põhimõtted. Jah, need on seni väljendunud ka reaalsuses, kuid mis sellest kasu on? Võtab lihtsalt tuju ära, kui annad välja nii palju, kuid inimesed, kes neid pingutusi ja põhimõtteid tarbivad ei paista seda ise tajuvat. Nad ei mõista kui paljust olen ma tihti loobunud, mida kõike ohverdanud. Isegi kui nad seda mõistavad, jääbki see ainult mõistmiseks. Lõpuks on ikka nii nagu tavaliselt, et jooksen end kasvõi nahast välja või ei löö käega olukordades kus teised seda teeks. Vastu ei tule aga mitte midagi.

Nii olengi mõelnud et midagi peaks muutma. Lõpetama selle idioodi mängimise ja elama ka kasvõi mõne päeva ainult iseendale. Üldse on tunne, et selle sära tagasitoomiseks oleks vaja mingit suuremat muutust.

Pilt tehtud Haapsalu lossitornist mõned minutid enne südaööd.

unistada tuleb suurelt

Istusin eile lõkke ääres ja tekkis meeletu suve ja jaanipäeva tunne. See kestab praeguseni... Jagaks seda ka teiega.

Ärkasin täna hommikul ja tundsin end kuidagi tühjana...

Ma ei teagi kuidas seda täpselt kirjeldada. Põhimõtteliselt tekkis tunne et nüüd oleks vaja üht nädalast puhkust.

Olen paar aastat tegelenud ühe kindla sihiga. Meeletu pinge, töö ja lugematud hävitatud närvirakud. Ja mingil hetkel saabub nirvana. Sellele kõigele mõeldes tunnen, et olen seadnud liiga madalaid sihte, nõrku eesmärke ja kahjuks või õnneks teostatavaid.

Eks siin tuleb lihtsalt paariks päevaks tempot alla lasta ja siis oma mõtted sihid ning prioriteedid veidi ümber korraldada ja seada. Kahjuks puhkepäevadega on küll probleeme, aga vähemalt emotsionaalselt ja vaimselt ma selle siiski võtta loodan.

Muusikaks: Syste Of A Down - Sad Statue

Sõber Võru linnas

Lõuna-Eesti reisi aeg sattus juhuslikult just Võrus toimunud folgipäevadele, kuid kahjuks ei olnud mahti seal seda jägida. Sain vaid korra laadalt läbi hüpata ja topsi koduõlut rüübata.

Samas leidsin ma linnast omale kodulooma :D

Lesis ta lasteaed Päkapikk hoovis. Seal lesib ta ka ilmselt praegugi, sest kajuks ei tahtnud ta kaasa tulla.

Tuli välja, et töölepingu jõustumiseks oli vaja veel üht allkirja. Ilmselt oli üks minu poolt täidetud paberitest kaotsi läinud. Probleem oli aga selles, et kiri saadeti postkasti, mida vaatan heal juhul kord kuus. Nii ma siis käisin eile, veidi rohkem kui kuuse hilinemisega, Tartus allkirja andmas.

muusikaks: Black Velver - Tähesõjad

Lilleline puhkus

Nii ta seal ristikuõiel oma jalgu puhkas.
Ka mine olen nüüd mõnda aega saanud kodus redutada.
Homme lähen väiksele reisile Lõuna-Eestisse. Seal tõotab tulla tiheda kultuuriprogrammiga üritus. Seega sealt tagasitulles loodetavasti ikka on millest kitjutada.

Proovisin eile enda jaoks uusi sirvikuid(ehk siis veebilehitsejaid). Varem oli mul olemas uusim FireFox, IE7 ja lisaks neile olen kasutanud ka Operat, mis mulle siiski eriti südamelähedaseks ei saanud. Seekordseteks avastusteks olid siis Google Chrome ja Flock. Kuna praegu on tulirebasega mingi jama ja see ei lähe korralikult kinni, siis soovisin leida mõne käepärase alternatiivi.
Alustasin Flock-ist.
Kuna ta on ehitatud FireFox-i põhjale, siis menüüsüsteem on sama, ühildub enamike FireFox-i lisadega, isegi arendusmeeskond on samast firmast. Välimus: ilmselt FireFox-i tulevik. Kuna on tegu sotsiaalse inimese sirvikuga, siis saab ühe klikiga hakata blogisse sissekannet kirjutama, kohe lihtsalt eelnevalt seatud saidile pilte üles laadida jms. Toetab g-maili ja on isegi väike nupuke, mis teavitab postkasti kirjade kohta. Midagi sarnast nagu g-maili nupuke google toolbar-il. Seal saab näha uudiseid erinevate shtluskeskkondades sprade tehtud uuendusi, kuid kahjuks puudus seal Orkut. Sisse on ehitatud ka mugav uudistevoo lugeja. Sirviku avanemisel avaned 2 sakki. Määratud koduleht ja omalt poolt seadistatav leht(uudistevöög, viimati külastatud saidid, mingi twitteri värk jne). Kusjuures kõik toimib sujuvamalt ja säästlikumalt kui tulirebasel endal. Kuid tuli välja, et kinni panemisel tekitas see täpselt sama probleemi nagu FireFox. Seega pole sel sirvikul eriti mtet.

Google Chrome
Tunnistan - pettusin selles. Asi algas juba arvutisse seadmisest. Install käivitus automaatselt, tavapärane nsxt nupu klõpsimine jäi ära. Sams on kõik nii automaatne, et mul ei lubatud isegi ikoonide paiknemise üle otsustada. Otsustada saab vaid oma ajaloo jms ületoomise kohta. Saanud selle google imeleiutise tööla vaatas mulle vastu suur peaaegu servadeta leht. Isegi tavapärane sinine ülaosa on kadunud. Sams ei ole vimalik seadeid eriti palju näppida, sest seadete all saab muuta alglehte, kohta kuhu vailid tiritakse, paroolide salvestamist ja otsingumootorit. Lisaks veel mõned väiksed asjad ja ongi kõik. Seega ise seal pole võimalik eriti midagi muuta. Siin ongi põhjus, misk mulle ei meeldi ja samas soovitaks seda paljudele - seal ei saa seadeid ajaviiteks näppides midagi väga viltu panna, sest lihtsalt ei ole mida muuta. Kiiruse poolest on Chrome FireFoxist ja IEst kaugel ees. Ometi ei sobi see ainsaks sirvikuks, sest paljud eakendused ei toimi läbi selle.

PS!
Seksi asi toimis. Järgnev päev tõi kaasa viimase 30p külastatavuse rekordi.

rahu ja vaikus

Viimasel ajal on kogu aeg vaja midagi teha. Polekski nagu aega iseendale.
Pärast jaanipäeva lootsin, et saan ka normaalselt kodus puhata. Mitte, et jaanipäev poleks meeldiv olnud, lihtsalt üks asi on viibida külas ja teine olla oma kodus. Olla oma kodus nii, et ei pea mitte midagi teistele tegema, kogu aeg saja erineva asjaga arvestama ja kalkuleerima. Tõsiselt igatsen olla kohas kus poleks mitte kedagi. Lihtsalt olla mina ise, olla iseendale. Fakt on see, et järgmise nädala sooviks teha sellise, kus ma lihtsalt ei rageeri peaaegu mitte millelegi. Olenevalt helistajast ei vasta isegi telefonile. Seda läheb vaja, et saaks jälle järgnevad kuud nagu lollakas edasi tormata, pidevalt asju ajada ja kuhugi joosta.

PS!
Loodetavasti olete märganud, et blogi värvilahendus on uuenenud. Rohkem kokku minu pildiga ja üldse tundus kuidagi mõnusam. Lisaks sellele on uue järjekorra saanud parem pool ning sinna on lisandunud sudoku!!! Head lahendamist kõigile ;)

nii nagu alati

Kahjuks kehtib seadus, et parimatel hetkedel pole fotokat kaasas. Täpselt nii juhtus ka täna. Kõigepealt nägin rattaga sõites umbes viitteist sookurge, kes väga rahulikult põllul ringi uitasid ega lasknud end häirida mingist imelikust, kes neid ratta seljast vaatles. Hiljem jälgisin põnevusega oravapere tegutsemist. Vana orav koos kolme väga lõbusa pojaga. Kõigepealt ragistasid nad kõvasti okstes ja suutsid end mängides korralikult ära väsitada. Siis tuli juba lõunapaus, mis rahulikult suure kuuse alumistel okstel peeti. Minu ja oravate vahele jäi umbes 5 meetrit.

Selle lillega sooviksin ma õnne M.R-le, kes värskelt vanaemaks sai :) Tegelikult on ta väärt tuhandeid õisi ja veel rohkemgi!

muusikaks: Noorkuu - Sweet Kisses

ilus õhtu

Paar päeva tagasi saatis M.R mulle sõnumi, et ilus loojang on. Oli tõesti, kuid olin seda tegelikult juba enne teda märganud. Ma ei hakanud seda fotot lõikama ja jätsin hetkel selle katuse peale. Nii punast taevast pole juba mõnda aega näinud.

Avastasin täna, et mul võttis Tartus koju jõudmine rohkem aega kui Tartust pealinna minek. Ometi elan umbes 65 kilomeetri kaugusel(teed mööda). Ootan sügist rongigraafikut, see oli palju mõnusam.

PS!
September tõotab kujuneda nii kiireks, et siis jääb blogi suure tõenäosusega unarusse. Aga eks siis näis, ehk suudan veel õhtu ennast üleval hoida ja midagi kirjutada ning mõnel päeval aega ka pildistada.

Paradiis

Praegu valitseb vaikus. Kuulda on vaid kella tiksumist. Üritan seda nautida, seni kuni veel saan. Algav Jõgevatreff andis täna päeval end juba tunda. Pidev mootorrataste müdisemine on järgnevatel päevadel paratamatu.
Panin seekord sellise pildi, sest kui liikuda pikki Põltsamaa jõge tundub taoline maabumiskoht samuti paradiisina. Parim ligipääs sinna on mööda vett. Kui oled kohalik, siis tead ka muidugi teed mööda kuiva maad. Kes soovib seda paika väisata, siis soovitan alustada teekonda jõeküla silla juurest. Küll siis näete isegi, sest külmalt mööda sõita sellest ei saa.

Kirsimoos

Tegelikult pole see kirss moosiks saanudki, ma sõin selle pärast pildi tegemist ära. Aga samas on saanud ka kõvasti kirsse moosi jaoks korjata. Kirsimoosi tegemisele eelneb üks tüütu protsess - kivi tuleb kirsist eemaldada. Samas lõpptulemiks saab suure koguse siirupit joogi valmistamiseks ja veidi moosi kah :D Kirsimoos on parim mida tean. Kui eelmisel aastal noortele sugulastele seda söömiseks andsin, jäi saia väga palju järgi. Suur purk moosi oli aga kadunud.

Fune konnablogi

Mis seal siis ikka, lisaks veel ühe konna! Seekord oli konn üliaktiivne, õnnestus vaid 2 fotot saada ja läinud ta oligi. Ilmselt ei olnud talle ka eriti meeldiv madalas rohus end praadida, sest täna oli ikka tõsiselt palav ja kõrvetav päev.

Plaanin teha nüüd ühe korraliku puhkepausi. Selleks on mul varutud pudel Itaalia mineraalvett, mida õnnestus kunagi Prantsusmaal olles saada. Eestis on see tõeline haruldus ja arvestades hinda, ega seda vist eriti ei ostetaks kah.
See puhkus kindlustab nüüd mõned päevad igapäevase pildivoo :)

töörügaja

Täna tundsin, et nüüd peaks vist pideva ringisebimise asemel veidi puhkama kah. Pidevalt olen kuskil käinud, midagi teinud, pole praktiliselt olnud päevagi rahu. Tegelikult mulle see mõnes mõttes meeldibki. Näiteks täna saabusin M.R juurest. Iseenesest tore, selle nädala tipphetk ja kõik on hea, kuid tema juurest tulles tundsin, et vajan puhkust. Tulin rattaga, tee pole pikk, kõigest 20 km. Minu jaoks tavaline vahemaa rattaseljas läbimiseks. Samas viimased 8 kilomeetrit oli piin. Nõrk vastutuul, vesi lõppes otsa, jalgadest kadus täielikult jõud. Väsimus on tunda andnud terve ülejäänud päeva. Kõik oleks korras, kui ei peaks homme jälle sadulasse hüppama ja siis veel hiljem kõvasti tööd rabama. Samas on mul viimasel ajal tnne, et ajutööd on jälle liiga vähe.

Leidsin täna elu24-st ühe huvitava loo, kuidas lennuki kerre oli tekkinud auk. Seda saate lugeda siit. Toon välja mõne huvitavama lause. Lennuki pardal olnud 346 reisijat ja 19 meeskonnaliiget pääsesid vigastusteta ning jäid ellu. Õnneks ei juhtunud sedasi, et kõik pääsesid vigastustega, kuid enamik ellu ei jäänud. Hongkongist Melbourne`i teel olnud lennuki kere uurimisel leiti sellest 2,5 meetrit lai ja kolm meetrit pikk auk. Asjatundjate hinnangul oli auk umbes auto suurune.Seega auk oli nii suur nagu ta oli, kuid kui asjatundjad selle üle vaatasid, siis teatati ametlikult, et auk on auto suurune. Palun näidake mulle normaalset autot mõõtmetega 2,5x3
Tegelikult oli vigu veel, kuid minu meelest on need parimad killud sellest uudisest.

Tagasi

Peale väikest vaikust olen jälle tagasi ja seekord ei olegi konna pilt! Tegelikult liikusin mõtetes eile tagasi Kihnu. Sellepärast lisan veel ühe pildi kihnust.
Paar päeva looduse keskel närve puhata, see on suve üks suuremaid võlusid. Nüüd ka käed korralikult kirsse korjates ka suhteliselt kriibitud, kuid eks talvel kirsimoosi süües jõuab kohale, et see oli täiesti tühine hind.

Tänud H-le, kes sellel pildil poseeris, kui ta sel päeval veidi läbipaistev oli.

Jätk konnateemale

Seekord siis üks kärnkonn. Oli teine palju rahutum ja kannatamatum kui eelmine, kuid eks ta sai muru niitmise tõttu ka kõvasti häiritud. M.R. proovis isegi suudelda, et äkki saab ta minu asemele mõne printsi või siis vähemalt normaalse inimesegi. Mina end normaalseks ei pea :)
Vot seekordne konn on tõeliselt konna näeoga.

Tark kihnlane

Kohalik Kihnu koer. Praegu on ta suundumas söögikoha poole, kuhu suundusime varsti ka meie. Ta teab väga hästi millal turistid sööma lähevad, et siis ka omale üks korralik kõhutäis välja nuruda. Turistid pidid teda vorstikestega premeerima, kuid millehipärast meie suitsukalast ta just väga suures vaimustuses ei olnud.

kunagi järgneb...

Lasin omale trepikoja ukse varuvõtme teha. Loomulikult tuli välja, et see ei keera. Üritasin siis täna õiendama minna. Kuna pidin linnast kell 9.13 rongiga edasi minema, siis hommikul see ei õnnestunud(avab kell 9.00 ja 13 minutit on liiga lühike aeg). Õhtul saabudes leidsin sildi "Sulgen 15.00, olen Tartus kauba järel. Vabandage." Ehk täna see mees siis veel pääses.

tuletorn

Kihnu "Manhatten", paik, kus võib leida ilmselt Kihnu 2 kõige kõrgemat ehitist. Vana malmist tuletorn, mis on kõrgunud üle sare juba 19. sajandist ja 2003. aastal ehitatud radaritorn, mis valvab meie vett. Vanasti oli iga majaka juures ka elu. Majakavaht pidi pidevalt toimetama ja tule eest hoolitsema. Tänapäeva elektroonika on kahjuks selle omapärase ameti rikkunud.
Isegi tuul oli vaibnud, et seal oleks parem seda ilu nautida.

Kastis

Kihnu teedevõrk on esialgu parajalt segadusseajav. Palju imelikke ristmikke, kitsaid teid. Ilma kaardita võib seal esialgu liiklemine küllalt keeruline olla. Lohutuseks on aga see, et vähemalt eksimise korral tuleb lihtsalt suvalises suunas veidi jalutada ja oledki rannas. sealt on juba soovitud punkti lihtsam leida. Hämmastav on aga riigiteede ideaalne seisukord. Ilmselt riigi kvaliteetsemaid kõvakattega teede võrgustikke. Kruusateedest ei ole mõtet rääkidagi. Tavaautoga võib seal lihtsalt hätta jääda.
Pilt on tehtud liikuva veoauto kastist, seega palun seda mitte tugevalt kritiseerida. See raputas päris tugevalt. Samas oli pildistamie lihtsam kui bussiaknast, kus klaasi peegeldus kõik ära rikuks.

Kihnu seiklused jätkuvad juba homme...