5000 korda...

... on leidnud inimesed aega minu blogisse astuda :)

Eile pettusin ühes inimeses täielikult. Muidugi on lihtne vastutuskoorem enda õlgadelt maha veeretada. Eks siis tuleb ise rohkem tööd teha...

nii nagu alati

Kahjuks kehtib seadus, et parimatel hetkedel pole fotokat kaasas. Täpselt nii juhtus ka täna. Kõigepealt nägin rattaga sõites umbes viitteist sookurge, kes väga rahulikult põllul ringi uitasid ega lasknud end häirida mingist imelikust, kes neid ratta seljast vaatles. Hiljem jälgisin põnevusega oravapere tegutsemist. Vana orav koos kolme väga lõbusa pojaga. Kõigepealt ragistasid nad kõvasti okstes ja suutsid end mängides korralikult ära väsitada. Siis tuli juba lõunapaus, mis rahulikult suure kuuse alumistel okstel peeti. Minu ja oravate vahele jäi umbes 5 meetrit.

Selle lillega sooviksin ma õnne M.R-le, kes värskelt vanaemaks sai :) Tegelikult on ta väärt tuhandeid õisi ja veel rohkemgi!

muusikaks: Noorkuu - Sweet Kisses

ilus õhtu

Paar päeva tagasi saatis M.R mulle sõnumi, et ilus loojang on. Oli tõesti, kuid olin seda tegelikult juba enne teda märganud. Ma ei hakanud seda fotot lõikama ja jätsin hetkel selle katuse peale. Nii punast taevast pole juba mõnda aega näinud.

Avastasin täna, et mul võttis Tartus koju jõudmine rohkem aega kui Tartust pealinna minek. Ometi elan umbes 65 kilomeetri kaugusel(teed mööda). Ootan sügist rongigraafikut, see oli palju mõnusam.

PS!
September tõotab kujuneda nii kiireks, et siis jääb blogi suure tõenäosusega unarusse. Aga eks siis näis, ehk suudan veel õhtu ennast üleval hoida ja midagi kirjutada ning mõnel päeval aega ka pildistada.

Paradiis

Praegu valitseb vaikus. Kuulda on vaid kella tiksumist. Üritan seda nautida, seni kuni veel saan. Algav Jõgevatreff andis täna päeval end juba tunda. Pidev mootorrataste müdisemine on järgnevatel päevadel paratamatu.
Panin seekord sellise pildi, sest kui liikuda pikki Põltsamaa jõge tundub taoline maabumiskoht samuti paradiisina. Parim ligipääs sinna on mööda vett. Kui oled kohalik, siis tead ka muidugi teed mööda kuiva maad. Kes soovib seda paika väisata, siis soovitan alustada teekonda jõeküla silla juurest. Küll siis näete isegi, sest külmalt mööda sõita sellest ei saa.

Kirsimoos

Tegelikult pole see kirss moosiks saanudki, ma sõin selle pärast pildi tegemist ära. Aga samas on saanud ka kõvasti kirsse moosi jaoks korjata. Kirsimoosi tegemisele eelneb üks tüütu protsess - kivi tuleb kirsist eemaldada. Samas lõpptulemiks saab suure koguse siirupit joogi valmistamiseks ja veidi moosi kah :D Kirsimoos on parim mida tean. Kui eelmisel aastal noortele sugulastele seda söömiseks andsin, jäi saia väga palju järgi. Suur purk moosi oli aga kadunud.

Fune konnablogi

Mis seal siis ikka, lisaks veel ühe konna! Seekord oli konn üliaktiivne, õnnestus vaid 2 fotot saada ja läinud ta oligi. Ilmselt ei olnud talle ka eriti meeldiv madalas rohus end praadida, sest täna oli ikka tõsiselt palav ja kõrvetav päev.

Plaanin teha nüüd ühe korraliku puhkepausi. Selleks on mul varutud pudel Itaalia mineraalvett, mida õnnestus kunagi Prantsusmaal olles saada. Eestis on see tõeline haruldus ja arvestades hinda, ega seda vist eriti ei ostetaks kah.
See puhkus kindlustab nüüd mõned päevad igapäevase pildivoo :)

töörügaja

Täna tundsin, et nüüd peaks vist pideva ringisebimise asemel veidi puhkama kah. Pidevalt olen kuskil käinud, midagi teinud, pole praktiliselt olnud päevagi rahu. Tegelikult mulle see mõnes mõttes meeldibki. Näiteks täna saabusin M.R juurest. Iseenesest tore, selle nädala tipphetk ja kõik on hea, kuid tema juurest tulles tundsin, et vajan puhkust. Tulin rattaga, tee pole pikk, kõigest 20 km. Minu jaoks tavaline vahemaa rattaseljas läbimiseks. Samas viimased 8 kilomeetrit oli piin. Nõrk vastutuul, vesi lõppes otsa, jalgadest kadus täielikult jõud. Väsimus on tunda andnud terve ülejäänud päeva. Kõik oleks korras, kui ei peaks homme jälle sadulasse hüppama ja siis veel hiljem kõvasti tööd rabama. Samas on mul viimasel ajal tnne, et ajutööd on jälle liiga vähe.

Leidsin täna elu24-st ühe huvitava loo, kuidas lennuki kerre oli tekkinud auk. Seda saate lugeda siit. Toon välja mõne huvitavama lause. Lennuki pardal olnud 346 reisijat ja 19 meeskonnaliiget pääsesid vigastusteta ning jäid ellu. Õnneks ei juhtunud sedasi, et kõik pääsesid vigastustega, kuid enamik ellu ei jäänud. Hongkongist Melbourne`i teel olnud lennuki kere uurimisel leiti sellest 2,5 meetrit lai ja kolm meetrit pikk auk. Asjatundjate hinnangul oli auk umbes auto suurune.Seega auk oli nii suur nagu ta oli, kuid kui asjatundjad selle üle vaatasid, siis teatati ametlikult, et auk on auto suurune. Palun näidake mulle normaalset autot mõõtmetega 2,5x3
Tegelikult oli vigu veel, kuid minu meelest on need parimad killud sellest uudisest.

Tagasi

Peale väikest vaikust olen jälle tagasi ja seekord ei olegi konna pilt! Tegelikult liikusin mõtetes eile tagasi Kihnu. Sellepärast lisan veel ühe pildi kihnust.
Paar päeva looduse keskel närve puhata, see on suve üks suuremaid võlusid. Nüüd ka käed korralikult kirsse korjates ka suhteliselt kriibitud, kuid eks talvel kirsimoosi süües jõuab kohale, et see oli täiesti tühine hind.

Tänud H-le, kes sellel pildil poseeris, kui ta sel päeval veidi läbipaistev oli.

Jätk konnateemale

Seekord siis üks kärnkonn. Oli teine palju rahutum ja kannatamatum kui eelmine, kuid eks ta sai muru niitmise tõttu ka kõvasti häiritud. M.R. proovis isegi suudelda, et äkki saab ta minu asemele mõne printsi või siis vähemalt normaalse inimesegi. Mina end normaalseks ei pea :)
Vot seekordne konn on tõeliselt konna näeoga.

Tark kihnlane

Kohalik Kihnu koer. Praegu on ta suundumas söögikoha poole, kuhu suundusime varsti ka meie. Ta teab väga hästi millal turistid sööma lähevad, et siis ka omale üks korralik kõhutäis välja nuruda. Turistid pidid teda vorstikestega premeerima, kuid millehipärast meie suitsukalast ta just väga suures vaimustuses ei olnud.

kunagi järgneb...

Lasin omale trepikoja ukse varuvõtme teha. Loomulikult tuli välja, et see ei keera. Üritasin siis täna õiendama minna. Kuna pidin linnast kell 9.13 rongiga edasi minema, siis hommikul see ei õnnestunud(avab kell 9.00 ja 13 minutit on liiga lühike aeg). Õhtul saabudes leidsin sildi "Sulgen 15.00, olen Tartus kauba järel. Vabandage." Ehk täna see mees siis veel pääses.

tuletorn

Kihnu "Manhatten", paik, kus võib leida ilmselt Kihnu 2 kõige kõrgemat ehitist. Vana malmist tuletorn, mis on kõrgunud üle sare juba 19. sajandist ja 2003. aastal ehitatud radaritorn, mis valvab meie vett. Vanasti oli iga majaka juures ka elu. Majakavaht pidi pidevalt toimetama ja tule eest hoolitsema. Tänapäeva elektroonika on kahjuks selle omapärase ameti rikkunud.
Isegi tuul oli vaibnud, et seal oleks parem seda ilu nautida.

Kastis

Kihnu teedevõrk on esialgu parajalt segadusseajav. Palju imelikke ristmikke, kitsaid teid. Ilma kaardita võib seal esialgu liiklemine küllalt keeruline olla. Lohutuseks on aga see, et vähemalt eksimise korral tuleb lihtsalt suvalises suunas veidi jalutada ja oledki rannas. sealt on juba soovitud punkti lihtsam leida. Hämmastav on aga riigiteede ideaalne seisukord. Ilmselt riigi kvaliteetsemaid kõvakattega teede võrgustikke. Kruusateedest ei ole mõtet rääkidagi. Tavaautoga võib seal lihtsalt hätta jääda.
Pilt on tehtud liikuva veoauto kastist, seega palun seda mitte tugevalt kritiseerida. See raputas päris tugevalt. Samas oli pildistamie lihtsam kui bussiaknast, kus klaasi peegeldus kõik ära rikuks.

Kihnu seiklused jätkuvad juba homme...

Midagi suvist

Vestlesin eile A-ga. Olen alati hinnanud teda selle poolest, et ta julgeb kriitikat ka otse öelda. Nu ja kunata väitis, et sellist halli ja külma olma näev väljas niigi võiks ma vahelduseks ka midagi soojemat panna. Palun, see pilt siis sinu tellimusel :) Sinu soovil kasutan ka suuremat kirja. Täieliku üllatusena kuulsin, et loed huviga neid tekste. Olin seni arvamusel, et ega neid tekste keegi lugeda ei viitsi.
Muidugi kui soojusest rääkda, siis mainiks ära, et mul on põrandal hetkel 11,8 kraadi sooja.

Kuna siin on see blogi jälle kuidagi sügavale masendusse langenud, siis lisaks sellisele suvisele ja positiivsele pildile veel midagi head. Vahel on mul tunne, et vähemalt erinevates loosides mul veab kuidagi ahtlaselt hästi. Käisin ju enne jõule Tallinnas tasuta kontserdil, sest võitsin raadiost ühe e-maili eest 2 piletit. Ma pole nüüd kindel, kas kuulsin õigesti, kuid tundus, et võitsin R2-e Aastahitist mingi plaadi.