Tegelikult oli see pealkiri väikese irooniana mõeldud. Vähemalt minu jaoks on õige talv päeval alla -10 kraadi(vahel võib ju mõni sula lumememme ilm ka olla). Vähemalt annab praegune veidi lootust.
Tänane päev, no ma ei tea, loodan, et selliseid lähiajal rohkem tulemas pole. Hommikul suutsin pool korterit pimedaks teha, sest kui hakkasin oma lauavalgustust põlema panema käis laks ja oligi pime. Selgus, et keegi idioot oli arvanud, et juhtmega ei juhtu midagi kui ta pirni kohalt üle läheb, aga näed, juhtus. Aga ei, nii toredalt alanud päev ei saanud ju igavalt siis mööduda. Järgmisena sain teada, et mu juhendaja on infarktiga haiglas. Ega see just eriti õnnelikuks ei teinud. Siis tuli ette võtta reis arstide poole. Oli vaja korra kõrvaarsti juurest läbi käia. Kuna olen selle aasta jooksul enda kohta liiga palju klubides käinud(kokku 3 korda), siis ajasid kõrvad ilmselt liigselt üht teatud tüüpi haisvat vett välja ;). Oh mind tohmanit, kuigi külastan seda tädikest kord aastas, suutsin unustada, et ta tahab saatekirja. Kuna ajani oli veel 20 minutit aega ja registratuuritädi lubas mulle seni paberid ära teha jooksin siis oma perearsti juurde. Tema võttis aga tittesid vastu ja muudega eriti tegemist teha ei tahtnud. Rääkisin õele ära mis lahti, mida vaja teha ja et perearst vastavaid toiminguid ei tee. Olen käinud varemgi ja et olen enda pandud diagnoosis 100% kindel. Pole vaja muud kui üht paberilehte mis lubaks nina-, kõrva-, kurguarstil asi korda ajada. Õde jäi küll endale kindlaks, et tohter peab ikka vaatama ja nii ikka ei saa, kuid vähemalt viis mu paberid perearstile. Viie minuti pärast oli ta saatekirjaga ooteruumis. Sinna oli veel märgitud, et vastuvõtul ei olnud, nõuab saatekirja :D
Jõudsin siis nii 5 min hilinemisega õige tohtri juurde lõi see pilgu saatekirjale, muigas, vaatas minu varasemaid juhtumeid, mis ühe erandiga olid juba paar aastat samad mis seegikord ja hakkas siis niisama ning ka minu erialast juttu ajama. Kuna olin viimane aeg ja minu jaoks mõeldud 20 minutist oli reaalselt vajalik vaid 10. Mainis veel hiljuti, et talle kurtis üks patsient, et igaarst annab eri diagnoosi, jutu mõtteks oli see, et oma peaga tuleb lõplik otsus teha. Olukord meenutas mulle mu omagi jama näonahaga, kus paari aasta vältel sain eri arstidelt nii ülitugevaid hormoonravimeid kui ka lihtsalt diagnoosi, et tegemist on allergiaga ja enne välja minekut tuleks lihtsalt nägu hoolsalt kreemitada. Lahendus on tänaseni leidmata.
Kõige lõpuks - kuna minu arstid ei asunud Tartus, siis pidin veel pärast tagasi tulema. Muidugi suutsin ma rongist maha jääda, hoolimata sellest, et olin juba enne seda 30 minutit niisama ringi kõmpinud ja aega parajaks teinud.
Muusikaks: Mika - Love Today (hakkas lihtsalt järsku meeldima)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar