Lahkunud...

Saatuse on varuks omad keerdkäigud.
Kahjuks kipub vahel rännak igaviku teele algama vara, liiga vara.

Mälestades Virgot

muusikaks: Noorkuu - Silmapiir

kuidas me üksteist mõistame...

Vahel on välimus petlik. Püüdes endast jätta hoiatavat muljet, muutume me kellelegi teisele ilmselt hoopis huvitavaks. Küsimus on vaid selles, mis plaanid elul meiega on. Võid ju olla ebahuvitaval objektil mitte nii huvitava, kuid siiski hoiatavalt ilusana, kuid kelle eest see meid ikka kaitseb?


Pea aasta on läinud viimasest postitusest. Võiks ju öelda, et palju on muutunud, segi blogger on ümber tehtud, kuid vahel mõned probleemid jäävad samaks.
Olen enda juures tähendanud üht huvitavat seaduspära - kui ootan ja loodan millegi täitumisse, siis kipuvad asjad liigse ettevalmistuse korral nihu minema. Ei ole kasu viiest unetust ööst, kus peas teksti välja mõtled. Naljakas on olnud pigem isegi asjaolu, et kogu peas mõeldud tekst, leitud sõnad ja käitumisplaanid kipuvad luhtuma minust mitte olenevatel asjaoludel. Nii kipuvad luhtuma ka suured ootused. Enda arvates ülimalt head plaanid on korduvalt purunenud ning enamasti juba varakult.
Hämmastav et, kogutud õhulosside ümberlükkamiseks piisab vaid karmist reaalsusest. Vahel jääbki tunne, et neis elada oleks ilusam ja parem. On parem püüelda mingi kindla, kuigi mitte niireaalse eesmärgi poole, kui jääda sellest üldse ilma. Sellest küll ilma jäädes saab vähemalt rahulikumalt edasi elada, asi seegi. Samas, kas kõik peabki olema rahulik? Kas peaks kohta leiduma ka õnnel? Raske...

rõõmus, "rikas" riik

Üle pika aja on meedias midagi tõsiselt positiivset! Eestlastest ratturite pääsemine on sündmus, mis võiks meie kõigi südant soojendada. Ränduritele pühendaks ka kojutuleku puhul ühe ilusa roosi.

Samal ajal on minuni jõudnud aga mitte nii rõõmustavaid uudiseid. Näiline heaoluühiskond, kus elame ja riik, kus pole muresid mädaneb ju tegelikult igast otsast. Lisaks sellele, et reformiga hakatakse piirama ligipääsu kõrgharidusele, on riikkohati suuremate probleemide küüsis, kui seda tunnistada tahetakse. Tuli välja, et kaitseväel on hetkel probleeme värskelt teenistusse võetud noormeeste söötmisega. Kuna raha pole, siis plaanitakse kutsealuseid nädalavahetusteks koju saatma. Tugevalt kannatab ka kaitseväe meditsiiniline pool. Eriarstid jms maksab ju hunniku raha. Odavam on paar valuvaigistit sisse sööta ja nädalaks füüsilise koormuse vabastus anda.

On tore elada riigis, mis on kriisist juba ammu väljunud ja samuti hea teada, et meil pole ju mingeid probleeme.

Teejuht

Vabandan, et foto on selline nagu ta on. Põlve otsast ikka pikema säriga midagi väga head loota pole. Samas hakkas see foto oma ebatäiuslikkuses mulle hoopis meeldima.

Jah... olen tagasi, minu blogi on tagasi!

Sai siin tehtud päris pikk puhkus. Vahepeal läks kogu aur veidi tähtsamatele tegevustele. Meeletu pinge, närvikulu ja kohati juba lootusetuse tunne. Ometi juhtub vahel väikeseid imesid ja ehk kuidagi läheb realiseerus maksimaalse tulemusena. Selle aja jooksul jõudsin tõdemuseni, et imedesse peab lootma, vahel me lihtsalt vajame väikest imet, et oma tegevuse mõtetastus tagasi saada.

Nüüdseks on siis kõik maha rahunenud, pingelangus üle elatud ja elu on loksunud aeglasemasse rütmi. Seega palju puhkust, veidi töö tegemist ja nii ta rahulikult kulgeb (kui muidugi kõik muud tegevused välja arvata).

Talvemõnud

Kuna saabuma hakkab kevad, siis siin on väike meenutus selle talve ühest heast näitest, et lumi pakkus meelelahutust nii suurtele kui ka väikestele (eriti neile!).

Meenutused lumelinna ehitammisest Taerus Toomemäele.

Kuna seal oli ka poliitilisi võistkondi, siis on need pildid parem avaldada pärast valimisi.

Ilus tal on ju olnud :)

Eesti laul osa 2

Kogu muu osa on küll Eesti laulu kohta, kuid selle foto pühendan Haapsalu põlenguohvrite mälestuseks.

Järgnevad mõtted on siis kirja pandud loo kuulamise ajal ja ei ole mõjutatud hääletuse tulemustest.

1. SÕPRUSE PST – Rahu, ainult rahu

Tüüpiline Sõpruse lugu. Hea, kindlasti läheb teatud seltskonnas peale, kuid seda tabab ilmselt sama saatus nagu Ruffust – keskmine Euroopa hääletaja ei anna neile häält. Lava peal oleks võinud ju ka midagi huvitavat teha. Samas loo poolest antud poolfinaali üks lemmikuid ja see lugu jääb ilmselt mõneks ajaks ka minu muusika valikusse.

2. Shirubi Ikazuchi – St. Cabah

Kui Kerli räägib haldjatest ja on inglike või haldjas, siis keerulise nimega bänd on deemon mustas ja räägib nõidadest. Muusika on samas minu meelest sarnane, vägagi sarnane.

3. Sofia Rubina – My Melody

Elukutseline Eurovisiooni Eesti eelvooru tegija, kes pole kunagi küll edasi saanud. Nagu selle kohta öeldakse... aga järjekindel. Lugu mis ei jää meelde ja mõjub kuidagi häirivalt. Ütleme ausalt, et sel lool pole lootustki.

4. Mimicry – The Storm

Kene ei meeldinud mulle superstaari saates. Minu meelest mõjus ta kuidagi võltsilt. Nüüd on nad teinud mingi ülimalt electro loo ja lavashow, mis oleks olnud publikut vallutav paar aastakümment tagasi. Lisaks peaks mainima, et refrään mõjub kui tõeline kassikontsert, mitte normaalse loona. Ka meeslaulja hääl ei tundunud just eriti hea.

5. Orelipoiss - Valss

Ma tean, see nende loo poolt tehtud tunne jääb, kui jah... Sinna on muidugi igasugu talente ja varasemaid võitjaid kokku pandud ning laval ju show-d tehakse. Kummalisel kombel võiks see lugu ise läbi lüüa. Kui muu ei ole, siis vähemalt lehepillimängija peaks ohtralt tähelepanu saama. Omamoodi mõnusalt naiivne looke.

6. Tiiu Kiik – Second Chance

Kahjuks sai taaskord siia saatesse. Kõlab täpselt sama jubedalt kui eelmisel aastal. Tõsiselt jube!!! Tegelikult eksin, sel aastal on sinna ja juba klubihelides pulvil muusika taha lisatud, seega veelgi jubedam ja veelgi rohkem kõrvu kriipiv kolm minutit. Vot tema on üks neist, kes alati enne eurovisiooni välja ilmuvad ja selle saate ära rikuvad. No ei ole seda vaja, meil toodetakse saasta niigi!

7. MID - Smile

Lugu ise pärineks kui mingist arenguhäiretega inimeste erikoolist, kus lõpuaktuseks üks looke ära õpitakse – seda nii loo kui ka visuaalse pildi osas. Võimalik, et nad üritasid naljakad olla, aga no ei tule ju välja!

8. Ithaka Maria – Hopa’pa-rei!

Selle loo riietusega tekkis mõte, et ta võiks ju üldse ilma riieteta alustada ja siis õmmeldakse loo ajal talle riided selga kinni. Eks see selline peenem Ruslana II ole, kuid vähemalt on kõhu peal peki asemel võimsad lihased. No mingit sisu ju ei olnud sel lool!

9. Rolf Roosalu –All & Now

Mees, kes hoolitseb selle eest, et mahedahäälne ja liberaalne diskobiit meie konkursilt ei kaoks. Samas kipub iga aastaga ta lugudest seda hoogu ja võimu vähemaks jääma. See siin annab ju peaaegu ilusa balladi mõõdu välja, kuid päris lääne boybändide tasemest jääb veel kõvasti puudu. Samas selliseid on minu meelest Eurovisioonil korduvalt kõrbemas nähtud.

Üldkokkuvõtteks võib öelda, et teise saate tase oli ikka palju nõrgem. Samas pole mõtet kurta, sest lõpuks võidab ju ikkagi rahva lemmik, seega ka võimalik võitja saab edasi ükskõik kui tihedas konkurentsis.

1.

Varjatud

Alanud on taaskord nii Eesti Laul kui ka superstaari otsingud. Loodame, et ka seekord sulab lume alt välja mõni seni varjatud anne ja märkame vanade tegijate uusi külgi. Siin aga jätkan seni aruvakalt vastukaja toonud muusikakriitikaga ja avaldan Eesti Laulu esimest osa vaadates tekkinud mõtteid.

1. Marilyn Jurman – Veel on aega

No see tibi oli nõrga häälega juba videos, kuid nüüd live... jube! Tantsutüdrukud olid ilusad ja toredad, kuid solistil ei ole ju häält! Kohutav esitus ja ilmselt kivi ka helimeeste kapsaaeda.

2. ELMAYONESA – Kes ei tantsi, on politsei

Karvane metallimaak Lõuna-Ameerikast. Kui poleks paari eestlast abiks, siis oleks raske aru saada, mis keeles lauldakse. Võib ju olla huvitav vaadata kuidas välismaalased eesti keelt väänavad, kuid kui sa pole just eestlane, siis on tegemist mõttetu karjumisega

3. Victoria – Baby Had You

Väga sügava sisuga lugu (taju irooniat). Kõlapildilt tuli kohe meelde kunagine TATU repertuaar. Tantsusaali sobib kui rusikas silmaauku, kuid eurovisioonile? Ilmselt jääb kogu selle eurobiidi keskel märkamatuks.

4. Noorkuu – Be My Saturday Night

Kostüümid sobiks ideaalselt liputajatele. Samas suurepärane lavaline show. See lugu on sel aastal üks minu lemmikuid. Lugu on selline paras Mika ja muud sellist.

5. Jana Kask – Don´t Want Anything

Minu isiklik lemmik, kuid Eurovisioonile see ei sobi. Jana võimas ja sügav hääl, kuigi tulevikus vast soengu ja kleidi kujundajat pimedate ühingust otsida ei tasuks.

6. Kait Tamra – Lubadus

Ainus laul, mida olen ka oma kõrvaga kuulnud. Seda veel kirikus, eriti ehedal kujul. Ilus Kait Tamra lugu, nauditav, kuid veidi valel võistlusel. Samas hõivab eurol ilmselt omamoodi ja hõivamata maitse, mis toob ka kindlasti punkte.

7. Ansambel Andur – Lapsed ja lennukid

Meenus kohe üks Vennaskonna lugu. Aga reaalselt rääkides – no palun ärge tehke nalja. See on midagi jubedat!

8. Meister ja Mari – Unemati

Palun, isa, tule juba koju ja pane oma poiss paika! Pole midagi nii halenaljakat ammu näinud. Aga au selle eest, kui tragikoomiliselt see lugu välja mängida suudeti. Aga palun ärge seda meid esindama valige!

9. Getter Jaani – Rockefeller street

Selle kleidiga võib nii mõnigi aps juhtuda, mis muudaks kogu esinemise ebaseaduslikuks. Muidu lugu, mis võiks peale minna ja Getteril on ka piisavalt häält ja energiat selle loo välja laulmiseks. Sihuke üle keskmise Lõhmuse lugu, millel on potentsiaali võistlus ära võita. Samas Getteri jutt on endiselt sama naiivne ja lapsik kui Superstaari saates. Kui ta Eurovisioonile saata, siis peaks talle kindlasti kõigepealt suhtluskoolituse tegema.

10. Outloudz – I wanna meet

Ma armastan rock muusikat ja seda tahab olla ka see lugu, kuid jättid täiesti külmaks. Lõpus juba nagu oli midagi, kuid siis sai lugu otsa. See küll kahjuks meelde ei jää.

Kogu saate kohta – Avastasin hiljuti, et Triobetis võib teha panuseid, et kes Vanilla Ninja tüdrukutest järgmisena lapse saab (Maarja Kivil juba üks on ju). Kõige suurem võimalus pooldumiseks oli antud Lennale.

Samas selle saate ülesehituse juures on endiselt tunda Purga puudutust. Lisaks ei jätnud see kogemustega teletegijate muljet, kuidagi nõrk oli. Lisaks olid ka pärast esinemist võetud küsimused kuidagi lahjad ja mõttetud. Arenguruumi on ja kõvasti.

Tõkestatud

Vahel on selline tunne, et tee õnneni on ikka mitmekodselt tarastatud ja tõkestatud. Just sain ühe rahalise probleemi korda ja ühe inimese unustamisest tingitud rahavoo taas jooksma, kui saabus uus laks. Nüüd on uus probleem seotud laboriga ja labori töö on määramata ajaks seiskunud. Tootjapoolne programmeerimisviga kaalul seiskas töö päris pikaks ajaks. Karta on, et paus venib vähemalt kolme kuu peale. Mis aga seni saab?

Üldse on kuidagi tume tunne viimasel ajal. Loodan, et peagi saabuv arvuti vahetus viib enesetunnet veidigi valguse poole. Oma 4 aastat vana, omal ajal odavaimat Ordi läpakat ma siiski pensionile ei lase, vaid ta rändab veidi kergema töö peale. Sellest saab nö internetis käimise masin, millega ta teatud mööndustega isegi hakkama saab. Kohati küll ViaChrome9 videokaart on see, mis arvukate flash reklaamide ja rakenduste korral hätta jääb, kuid muidu pole häda suurt midagi. Uuel masinal alustasingi kõigepealt parameetrite vaatamist videokaardist. Olen viimasel ajal päris palju kujunduse jms sellisega tegelenud ja seega on vaja mingit kaarti, mis suudaks ka tööd teha. Leidsin küllaltki hea pakkumise ja nii saabki minu omaks masin, millel i3-370 protsessor ja ATI HD5470 videokaart. Sellega peaks asjad juba hoopis teise hooge liikuma :)

Vasardab

Taaskord pidin tunnistama, et minu kaamera automaatne (eba)teravustamine suudab mind olulistes olukordades maha jätta. Manuaalne teravustamine on aga tehtud nii toredaks, et muudab võimatuks kaamera teise oluliste faktorite (ava, säri) sättimise. Lisaks paksu lume tõttu oli ka mu liikumine nii aeglane, et ei jõudnud selle rähniga kohe kuidagi sammu pidada. Arvestage, et see pilt on tehtud lumepaksuse maksimumi ajal :)

Pärast pingelist perioodi olen sattunud tõelise vaimse väsimuse poole. Pinge langus on olnud sedavõrd karm, et ilma nähtava põhjuseta viis see tuju. Kuidagi tuim olemine, mida on ennegi suure pingelanguse järgselt ette tulnud. Seekord tabas see aga veidi halval ajal. Samas mingil hetkel peab ju vaimu ka vabaks laskma. Peas vasardavad aga endiselt tähtajad ja erinevad küsimused.

Head uut aastat!

Jätkan siis traditsiooni ja lisan mõned pildid selle aasta ilutulestikust. Peab küll tunnistama, et minu kodukohas oli üks nõrgemaid tulevärke mida mäletan. Ilmselt on inimesed saanud aru, et raha ei ole mõtet niisama taevasse lasta.

Häid jõule!

Tavaliselt pannakse jõulude puhul üles ikka küünlaid ja muud sellist. Sel aastal teeks siis vahelduseks midagi muud.

Nautida naeratusi ja naeru,

pakkuda väiksele varsale kaeru,

käia metsas ja tuua kuusk,

proovida, kas ka libiseb suusk.

See on mu jõulurahu ja -mõnu.

Joon kuuma glögi, toas on õdus.

Kurgus küll kipitab, ninaski nohu,

jõulud on siiski ja tohuvabohu.

Punased põsed ja punane nina -

on need nüüd gripist või lumevinast?

Ei oska öelda. Kust mina tean?

Nii mina lihtsalt jõule pean.

Jõulujõhvika blogist

Vaikus

Teise advendi puhul midagi rahulikku...

Isegi tuult ei olnud, lihtsalt vaikus, ilu ja kaunis talveilm.

KT-le sünnipäevaks :)

Talve algus

Talv algas üldiselt ilusalt. Kahjuks jääb see Türil paljudele viimaseks talveks.

See pilt on pühendatud kõigile, kes Türilt Tartusse küüditatakse.

mõnusalt jahe :)

Tänane hommik tõi mu näole väga suure naeratuse - väljas on mõnusalt jahe :)

Väljas on koguni 20 kraadi külma! Kas see pole mitte tore?

Meeleavaldus Türi kolledži kaitseks järg

Need vaprad Türi noored ei kartnud halba ilma ning ei lasknud ennast sisse meelitada. Nad seisid ja lootsid, et neid märgataks. Lootsid, et õiglus jalule seataks...

Lisaks kõnele tooks ära ka meeleavaldusel jaotatud lendlehtedel olnud teksti. Peaks mainima, et otseselt neid punkte arutelul ei puudutatud.

Lisaks on siin väike helilõik meeleavaldusest (link) ja ERR-i tartu stuudio uudist saab kuulata siit (link).

11 väidet, mis on esitatud Türi kolledži kinni panemise õigustamiseks

Vastused neile väidetele on andnud Türi kolledži direktor Timo Kikas

1. Kolledžil on 9 miljoni kroonine võlg, mis pidevalt kasvab.

Türi kolledži (TC) võlg koosneb kolmest osast: 3,8 milj. on sisevõlg, mis võeti selleks, et TC maja lõplikult välja ehitada, 0,8 on seotud ühe konkreetse Interregi projektiga ja see raha tuleb kõik lõpuks tagasi (lihtsalt europrojektidel läheb aruandlusega aega ja seega jõuab raha kohale alles ca aasta hiljem), 1,8 on võlg haridusallika pealt. See tekkis alles 2008-2009 õppeaastal. Enne seda ei ole miinust kunagi olnud. Enamuses oli see seotud eelarve kärbetega ja negatiivsete lisaeelarvetega riiklikul tasandil. Hetkel miinuse lisandumine peatunud. Meie arvestuste järgi peaks sellel aastal eelarve olema tasakaalus. Kui ei ole, siis just selle tõttu, et paljud avatud ülikooli tudengid on otsustanud mitte maksta, sest "kool pannakse niikuinii kinni". Seega võla juurdekasv on peatunud. Ja kokku on miinust hetkel 6,4 milj. millest 0,8 tuleb kindlasti tagasi ja 3,8 on tegelikult läinud kinnisvarasse. See on ka ainuke TÜ poolne abi maja ülesehitamisel.

2. Türi kolledž ei ole jätkusuutlik, kuna nad tegelevad vaid ühe õppekavaga.

TC on püüdnud endale saada teisi õppekavasid juba alates aastast 1999. Tegelikkuses on isegi kolm õppekava välja töötatud. Kaks neist on ka õppekomisjoni ette jõudnud, aga sealt ei ole edasi pääsenud. Viimasele pandi veto juba eeljutuajamistes õppeprorektoriga. Aga Türi kolledž on olnud jätkusuutlik juba 15 aastat ka selle ühe õppekavaga ja arenenud tasapisi kogu aeg edasi.

3. Türi kolledži hariduse kvaliteet on madal ja tunduvalt nõrgem Tartus pakutavaga.

Kvaliteet ei ole madalam sugugi, sest õpetavad ju parimad nii TÜst, EMÜst kui ka praktikutest. Meie lõpetajad lähevad veerandi osas edasi magistriõppesse ja saavad seal väga hästi hakkama. Võiks ka enam minna, aga kuna meil on rakenduskõrgharidus, siis paljud lähevadki otse tööle, sest neil on olemas kutse.

4. Türi kolledži laboripraktikumid toimuvad Tartus, mistõttu peavad õpilased Tartu ja Türi vahet sõitma.

TC-l on oma laborid juba mitu aastat. Laborid on sisustatud konkreetselt meie vajadustele vastavalt ilma kompromisse tegemata ja seega on praktikumide õppejõud ise väitnud, et meie laborid on õppelaboritena isegi paremini sisustatud kui vastavad laborid Tartus.

5. Türi kolledžis puudub "Ülikooli Vaim".

Näidake mulle seda "Vaimu" ja siis ma vastan. Minu arust on/oli Türi kolledži tudengitel palju tugevam ühtekuuluvustunne ja uhkustunne selle üle et nad on TÜ tudengid.

6. Türi kolledžis pole piisavalt pädevaid õppejõude.

Ühest küljest TC-s ei ole mitte ühtegi ebapädevat õppejõudu. Seda näitab ka see, et õppekava on mitu korda saanud nii rahvusvahelise kui ka kohaliku akrediteeringu ilma igasuguste piiranguteta. Teisest küljest on arusaadav, et ühe õppekavaga ei ole võimalik pakkuda koorumust väga paljudele inimestele. Selle "puudujäägi" lahendaks samuti teise õppekava õpetamine TC-s. Tegelikult on TC-s inimesi, kes loenguid annavad, palju rohkem, kui ametlikult töökohtadest nähtub. Loenguid annavad osalise koormusega ka kaks projektijuhti, õppedirektor ja mina ise. Kolmel esimesel on magistrikraad ja minul PhD. Meil on olnud osakoormusega varem tööl ka enam inimesi, aga just majanduslik seis sundis meid nendega lepinguid üle vaatama ja kolm neist töötavad nüüd töövõtulepinguga. Meie jaoks andis see lihtsalt kokkuhoidu. Aga töötavad nad endiselt. Lisaks on ju kohapealt või regioonist ka enamus praktikuid. Muusea, igal pool mujal maailmas peetakse õppejõudude liikumist ja mobiilsust väga positiivseks, sest siis saab nende kompetentsist kasu palju enam inimesi.

7. Türi kolledžisse ei astu sisse piisavalt üliõpilasi ja seetõttu pole mõtet pidada kolledžit, kuhu keegi õppima ei tule.

Kolledžisse astus sel aastal 43 päevasesse ja 15 avatud ülikooli. Kui oleks teine õppekava, siis see arv kahekordistuks. Seni on tehtud lihtsalt vähem turundustööd ja eelmisel aastal olid sisseastumisnõuded lihtsalt keerulised ja paljud jäid sellepärast tulemata.

8. Türi kolledžil on nõrk maine.

TC maine on väga hea. Meie lõpetajaid töötab avalikõigulikus sektoris üle terve Eesti. Selle aasta vastuvõtust on ca veerand tagasisides öelnud, et nad tulid konkreetselt siia just meie õppekava ja kolledži maine tõttu.

9. Türi kolledži õpilased ise soovivad Tartusse õppima tulla.

Kogu meie tudengkonnast on vabatahtlikult nõus Tartusse minema umbes viis üliõpilast. See on väga väike protsent.

10. Türi kolledži juhtkond oli kolledži sulgemisest teadlik palju varem kui see otsus meediale teatavaks tehti.

TC juhtkond ei olnud sulgemisest teadlik. Oli viidatud mõningatele probleemidele. Esmajoones rahalistele. Me olime need teadmiseks võtnud ja alustanud kulude vähendamisega. Otsisime ka võimalusi lisarahastuseks.

11. Türi kolledži õppehooned jäävad täiendkoolitusteks alles.

Õppehoonet ei ole võimalik ülal pidada kui seal toimub ainult täiendkoolitus. Hetkel ei ole Eesti turg valmis ise maksma koolituste eest, sest projektipõhist koolitust on tasuta nii palju saadaval. Projektidesse aga ei ole võimalik sisse kirjutada üldkulusid. Seega maja kütteks, elektriks ja projektide omaosaluseks ei ole raha mitte kuskilt võtta. Pealegi tähendaks see ka maja selget alakasutust. Ei ole võimalik teha täiendkoolitusi iga päev hommikust õhtuni. Isegi niisugusel turul nagu
Tallinn on see võimatu. Inimesed eelistavad täiendkoolitust pigem nädalavahetustel ja õhtuti.

Meeleavaldus Türi kolledži kaitseks

Teisipäeval toimus Tartu Ülikooli peahoone eest meeleavaldus Türi Kolledži kaitseks. Nimelt kuulutas TÜ rektoraat juba septembris välja, et TÜ Türi kolledž pannakse kinni. Ometi ei olnud selle teate taga tegelikku otsust! Otsuse mõne üksuse sulgemise kohta saab vastu võtta vaid TÜ nõukogu. Nõukogu arutab aga antud otsust sel reedel. Just sel põhjusel tulid ka Türi kolledži üliõpilased Tartusse meelt avaldama ja oma kolledžit kaitsma. Ülikooli poolne reaktsioon oli muidugi kaval, sest nad suutsid meeleavalduse lihtsalt lämmatada. Türilt tulnud noored kutsuti hoonesse läbirääkimistele. Seal kostus aga ammu kuuldud demagoogia. Antud teemast on rääkinud ka EPL (link). Sees räägitud jutu kohta ütleks üks ajakirjanik, kelle nime küll hetkel enda teada jätaks, ühe vägagi julge ja terava lause. Ajakirjanik: "Isegi Savisaar ei aja nii lolli juttu kui need seal sees". See oli otsene kommentaar jutule, mida Türilt tulnud noortele rääkima hakati. Kuna kahjuks on meie meedia selline nagu ta on, siis ei avaldanud keegi kõnet, mis väljas ette kanti. See on olemas vaid osalise klipina Tartu Postimehes, kuid seal on puudu nii algus kui ka lõpp. Just seepärast toongi selle ära siin blogis:

---

Kallid siinviibijad, tartlased, tudengid, õppejõud ja meedia esindajad

Oleme kogunenud siia, et seista oma kalli kooli eest. Kooli eest, mis on armsaks saanud nii selles õppivatele tudengitele, kui õpetamas käivatele õppejõududele. Kooli eest, kus pakutakse tipptasemel rakenduslikku kõrgharidust. See kool on meie armas Türi kolledž.

Septembris õppeprorektorilt laekunud teate kohaselt lõpeb õppetöö Türi Kolledžis 2011. aasta kevadel ja alates sügisest on tudengid oodatud õpinguid jätkama Tartus. Samas pole veel tänase päevani ametlikku otsust kolledži sulgemise kohta tehtud. Otsuse langetab alles sel reedel kogunev ülikooli nõukogu. Palume kõigile nõukogu liikmetel põhjalikult mõelda ja mitte kuulujuttude põhjal otsuseid langetada. Lisaks kutsume üles ka kõiki nõukogus olevaid tudengeid kokku hoidma. Näidakem koos meie ühist „Ülikooli Vaimu“, mis levib nii Tartus kui ka kõigis kolledžilinnades ja palun jätke Türi kolledž meile alles!

Tahame ühtlasi ka Türi Kolledži tudengite nimel välja tuua järgmised asjaolud. Nimelt olukord ei ole niivõrd traagiline ja lootusetu nagu senistest pressiteadetest on üldsusele mulje jäänud. Pahatihti tundub, et enamus kolledži sulgemise pooldajatest ei ole meie kooliga ega seal oleva olukorraga tegelikult tutvunud. Ei ole olemas 9 miljonilist hiigelvõlga ega ka tudengite rahulolematust pakutava hariduse tasemega. Samuti on koolimajas alles hiljuti rajatud labor, mis vastab kõikidele nõuetele ning ideaalselt meie vajadustele sobivad õpperuumid. Meil ei ole kooli kümneid või sadu õppejõudusid, kelle vajadusi arvestades õppekava koostatakse. Türi õppekava koostades mõeldakse kõigepealt tudengitele ja vaja minevatele teadmistele ja siis kutsutakse vastavalt sellele rääkima oma ala parimad spetsialistid ja õppejõud. Lisaks eristub Türi kolledž massiülikoolist, kuna õppejõududel on aega meiega tegeleda ja nii arvestatakse meie kõigi individuaalsete vajadustega. Just nii oleme kindlad, et haridus, mille omandame on üks kõrgematasemelisi ja konkurentsivõimeline nii Eestis kui ka kaugemal. Seega tekkis paratamatult küsimus, miks ei võiks jääda Türil pakutav haridus ka edasipidi kolledži haldusesse?

Praegused tudengid kardavad ka seda, et Tartusse ülekolimisel ei pruugi säilida rakenduslik õppekava, mis muudab pakutava hariduse praktiliseks ja meelitab õppima teotahtelisi inimesi! Ühtlasi mõjutab Türi Kolledži sulgemine negatiivselt ka regionaalset arengut!!! Lõpetuseks tahaksin kõigi Türi kolledži üliõpilaste nimel tänada kõiki meie sõpru ja toetajaid, kes meid raskel ajal aidanud on. Eraldi mainiks ära härra Arvo Sarapuu kes on olnud meie kooli sünni juures ja täna meid lahkelt bussiga Tartusse tõi. Suur tänu ka Jensile ja Holarile kes meie abipalvet kuulsid ning tänu neile on meil täna võimalik seda meeleavaldust siin Tartus pidada.

Udu

Pilt on täielikult töötlemata. Just nii udune oligi ja selles oli isegi teatav võlu. Huvitava faktina jäi silma asjaolu, et veest vastu vaatav peegelpilt oli tunduvalt selgem kui kaldalt paistev puu ise.

Selle nädala algus oli külm ja udune ja mitte just eriti sõbralik. Seega lausa ideaalne endises karjääris ringi müttamiseks. Seda tegelikult täiesti tõsiselt, sest tavalise ja ilusa ilmaga oleks ju igav olnud. Suverehvid, külm tuuline ilm, küllaltki tundmatu seltskond ja kahtlane tööülesanne täita. Tõsiselt põnev ju :)

Oli tegu mõnusa nädala algusega, sest õnnestus pääseda igapäevastest muredest. Lisaks muidugi Skandinaavia kapitali najal korralikke kahekäigulisi lõunaid süüa ja nii mõnegi õlle toidu kõrvale libistada. Lisaks tuli ka mõnus täiendus minu pildipanka.

varsti läheb pimedaks

On tore õhtu. Kui jälgida sündmuseid distantsilt, siis oleks kõik justkui kõige paremas korras. Tegelikult pole aga enamikel inimestel õrna aimugi tegelikkusest. Puudub diskussioon, vaid hoolikam lehelugeja märkab mõnd nupukest, mõnd teadja inimese ütlust, et meedias põhirõhu saanud sõnavõtud on olnud alatu laim, täis valefakte ja moonutatud tegelikkust. Tundub, et lihtsalt ei tahetagi omale tunnistada, et varsti pimedaks läheb.

Millegi pärast kipub olema nii, et headel aegadel jääb blogi soiku. Samas kui mõelda, et milleks ja millal ma antud blogi tegin, siis eks see mingil määral mu tunnete välja elamise kohaks ongi saanud. Viimase paari nädalaga on neid tundeid tekkinud kahjuks liigagi palju.

Lausa raevu ajab eestlaste soontes seisev veri, ei see ei voola, see seisab. Ma ei suuda vaadata pealt, kuidas väike kildkond ajab oma huve või ma ei teagi mida taga ajades peldikust alla mitmete inimeste aastate pikkuse töö ja vaeva. Kasutakse pidevalt vääraid argumente, fakte, mis ei vasta tõele ja tohutut manipuleerimist ning otse näkku valetamist (sülitamist). Samas tundub, et need, kes antud muudatusele jalgu jäävad see asi nagu ei puudutakski. Istutakse vaikselt rusikas taskus. Vaadates kui kergelt on Prantsusmaal inimesed tänavatele läinud, siis meil peaks küll juba mitmendat kuud vist kodusõda kestma. Viimase lausega mõtlesin küll riigi tasandil toimuvat, kuid eelnev jutt käis veidi teisest asutusest. Tundub tõesti, et eestlane on niivõrd lammas, et laseb endaga teha absoluutselt kõike. Suudetakse vaid lamba kombel kaasa määgida ja oma ajuraasukest ei hakata parem üldse kasutama. Las tõmmatakse aga üks liistule, peamine, et nad minu õuele kaklema ei tuleks. Eriti häbiväärne on see, et taoline poliitiline ja ebapädev lammastumine käib ka meie riigi teadmiste hällis ja suurimas varakeskuses. Lihtne on ajade eliidi ja kvaliteedi juttu, kuid kuidas reaalselt seda toota, sellest küsimusest minnakse suure kaarega mööda. Ei ole ju raske teha eliitkooli, kui sinna parimad pead kokku kuhjatakse. Isegi, kui nende parimate peade arendamise taset piisavalt arendada ei suudata, tagab näiliselt hea konkurentsivõime illusiooni kõrgest tasemest. Nüüd aga soovitakse lõpetada asutus, mis tootis piltlikult öeldes sitast saia. Sisend oli küll oluliselt "ebakvaliteetsem" kui mujal, kuid väljund on pidevalt olnud palju parem. Pigem siis jämedast terast ja aganatega kui esimese klassi nisujahust tehtud pooltoores plönn.

Endiselt jääb mul tunne, et on (poliit) ambitsioonidega noori, kes on valmis minetama kogu oma senise elu ja astuma vastu neile, keda nad tegelikult peaksid esindama. Lihtsalt hämmastav kui jubedat teksti sellised genereerida suudavad.

Taaskord olen mina see paha, kes ohverdab oma pea teiste eest. Paha just seepärast, et mul on julgust oma arvamus välja öelda. Kas see avab omas mullis elavate, "esimese klassi" inimeste silmad. Nemad on ju targad ja rikkad, seepärast on ka neil alati õigus. Nad ei suuda laskuda tavalise inimese tasemele. Näha, et kõigil pole raha taksoga ringi sõitmiseks, kalliteks firmarõivasteks ning ei tule hoopiski selle peale, et mõni inimene peab isegi söögi pealt kokku hoidma. Vot just sellised inimesed arvavad, et nende otsused viivad meie elu siin pisikeses Eestis kõige rohkem edasi. Räägitakse kvaliteedist, kuid mõeldakse just omasugustest, kuigi sellisel juhul on asi kvaliteedist ikka väga kaugel.

Märka (olulisi) inimesi!

Kahjuks on võimalik liikuda ringi MINA maailmas ja mitte märgata teisi meie ümber liikumas. Palju olulisem on aga olla siiras ja märgata inimesi südamega.

Üldjuhul me ei märka enda ümber olevaid inimesi. Tavaliselt on esiplaanil MINA ja alles siis jõuavad kohale teised, kui üldse jõuavad. Kui midagi läks hästi, siis kindlasti seepärast, et MINA! Kui midagi läks halvasti, siis mina selles ju küll süüdi ei ole, halvasti läks seepärast, et MINA ei teinud!

Samas vahel on oluline öelda midagi ilusat ka teistele. Öelda tuleb südamega, sest lihtsalt viisakusest öeldu on võlts ja need sõnad kaotavad väärtuse. Öelda lihtsalt seepärast, et oleks öeldud - nii muutuvad ju sõnad tühiseks ja devalveeruvad täielikult. Lisaks on võltsid ütlused vestluses ka äratuntavad, kuna tavaliselt ei kaasne nendega seda õiget soojust ja tunnet, mille tõelised sõnad kaasa toovad. Kahju vaid sellest, et läbi interneti pole võimalik kanda siiruse, austuse ja südame sooja tunnet. Palun seda südame asja mitte meelevaldselt tõlgendada. Lihtsalt minu arvates tuleb ka head sõnad sõpradele öelda südamega, sest muidu jäävad need meie südametunnistusele piinama. Viimase väite kohta peaks mainima, et kahjuks on see tänapäeva maailmas pigem erand kui reegel... kahjuks...

Siia lõppu lisaks ühed sõnad, mis mulle täna öeldi... Tegelikult sooviks panna lausa pikemat vestlust, kuid kuna vestluses osaleb üldiselt kaks inimest, siis las see jääb siiski privaatseks.

Rikun vaid niipalju vestluskaaslase autoriõiguseid, et lisan ta ühe viimastest lausetest.

...ma pole sulle kunagi öelnud - sa oled ikka väga tore inimene, aitäh, et saan sind enda sõbraks pidada, hindan seda väga.

See oli midagi, mis muutis täielikult ebaõnnestunud päeva siiski kordaläinuks ja läks mulle vägagi hinge. Vot just sellised hetked annavadki meie elule sügavama mõtte. Mitte ainult see, et keegi ütleb midagi head, vaid pigem isegi teadmine, et oled ka kellegi teise jaoks oluline, mis tähendab ju väga palju.

Abitult serval...

Ta seisab seal... Tühi, kasutu ja lagunenud, kuid ometi ei ole nõus murduma. Kuid siiski... loodusjõudude vastu ei saa ja varsti kaob pind ta jalgade alt.

Päevad täis jooksmist, sehkendamist, ebameeldivaid ootamatuseid, väikeseid õnnestumisi ja lootusetult ebaloogilise mõtlemismaneeriga inimesi. Siia peaks lisama ka enda ülemõtlemised, toredad ja abivalmis inimesed ja halli massi. Tohutult halli massi. Eks selline olegi elu mingit üritust korraldades. Kulutad aega, närve, tervist ja mis on tulemus...

Kuna tegelen praegu väga aktiivselt just paari kindla asjaga, siis on ka paar huvigruppi ja organisatsiooni jäänud tagaplaanile. Selt kostub ka juba suuresti nurinat, et olen liiga laisaks muutunud. Kas laskus on see, kui pole üldiselt ühtki vaba hingetõmbehetke?

Kunagi tõestas Võsareporter, et tilk tõrva tõepoolest rikub meepoti. Mina aga tõestasin nädala alguses, et põdravorst külmkapis rikub arbuusi! Nimelt oli külmkapis Talutoodete poest ostetud eestimaine põdravorst ja ka poolik arbuus. Külmkapp lõhnab küll hästi, kuid arbuusi maitse kohta seda kahjuks ena öelda ei saa...