Maetud

Viimasel ajal tundub tõesti nii, et olen maetud erinevate kohustuste ja murede alla.
Tegelikult ei tohiks ju õppimist kohustuseks nimetada, kuid kui tuleb kohati pähe ajada mõttetut jura mis polegi veel valitud eriala jaoks otseselt vajalik, siis see on tüütu kohustus. Lisaks sellele veel muidugi hulk muid kohustusi...
Mured, nu tegelikult on hetkel põhiliseks masenduse allikaks peatselt saabuv sünnipäev. Iseenesest peaks see ju lõbus, tore ja rõõmus sündmus olema, kuid kuna viimased aastad on sel ajal kaasa toonud vaid valu, traagikat ja üksildust. Ei ole lõbus teada, et väga tähtsal sünnipäeval on sind unustanud nii inimesed, keda oled sõpradeks pidanud kui ka isegi lähedased sugulased, kaugematest rääkimata.
Pealt vaadates on see seen nähtamatu, sest seda katab paks lumi. Vahel tundub ka mulle, et oleks justkui katte all, mistõttu lihtsalt kipun enamike mälust ununema või jään märkamatuks. Aga vahest see ongi hea, sest ega neil midagi väga meeldivat märgata olegi.

Väike lisamärkus: selle postituse ajal kõlas Ozzy laul Dreamer