Talv

Ei hakka pikka juttu kirjutama. Väljas on endiselt ilus ja talvine - nautige seda!

Veebruari kuulutan lennunduskuuks

Veebruar tuleb mul tõeline lennunduskuu. Täitub minu soov, saan lennata väikese Fokkeriga Tartus Riiga. Samas tundub, et Air Baltic on mu soovist aisu ninna saanud ja nad veavad mind Riiast Hamburgi samuti selle pisikese Fokker50-ga.

Tagasitleks on iseenesest isegi ekstreemsem, sest koju saamiseks tuleb mul lennata Hambutgist Frankfurti. Seal on mul 1,5h aega, et leida üles oma värav ja edasi Riia poole suunduda. Arvestades et tegemist on meeletult suure lennujaamaga, siis sooviks, et aega oleks pigem 2,5 tundi. Sealt siis juba Riiga ja lõpuks siis Lätist Tartusse.

Samas teiseks suureks katsumuseks saab ilmselt Hamburgist Bremeni rongi üles leidmine...

Viimased 2 päeva olengi ma selle reisi korraldamisega tegelenud. Hotell oli vaja ära moosida, et nad nõustuks maksmisega läbi panga jne. Ausalt öeldes on jamamist nii palju olnud, et mul on kadunud igasugune isu kuhugi reisida.

Viimane päev puhkust

Tänasega lõppes mul puhkus. Nüüd tuleb pähe taguda jälle maisemad ja argisemad mõtted. Veebruariks peab lennukipileteid ja hotelli broneerima hakkama, kõvasti teoreetilist tööd tuleb teha jne. Lisaks olen järgmised paar nädalat hõivatud vabatahtliku tööga.

Tegelikult tegin ka täna ühe suure heateo. Käisin just oma koduküla abikeskuses Soomest tulnud kaupa sorteerimas ja paigutamas. Olen varemgi tähele pannud et soomlased on ikka kavalad küll. Nemad, kuid head inimesed annavad kõik oma poodides vanaks läinud kauba heategevusse. Sealjuures on nad veel ise õnnelikud, et näed, ma olen nii hea inimene. Mul tõusid täna kõik ihukarvad püsti, sest nägin seal külmkapis eelmise "abipaki" kaupu seismas. Kaks ja kolm kuud vana jogurt on minu arvamust mööda pigem bioloogiline massihävitusrelv kui toit! Ometi inimesed seal söövad seda ning toidumürgitusse pole veel keegi surnud.

Põhikaubaks oli küll leib ja sai(parim enne 01.01.10) ja igasugu kakukesi ning koorikleibasid. Kuna last jõudis veidi varem kui ootasin ja oli poole suurem kui arvasin, siis lükkus selle paigutamisega mu õhtusöök paar tundi edasi. Nii ma siis olin seal toidu keskel, endal kõht tühi nagu Pärnu linna rahakassa.

ilma vembud

Plaanisin juba mitu päeva tagasi 2. jaanuari hommikul väikesele pildistamisretkele minna. Hommikul ärgates olid tunded veidi segased. Osalt olin rõõmus, et temperatuur väljas on -27 kandis. Samas olin mures, sest pole oma kaamerat kunagi nii külmas kasutanud.

Ootasin vaikselt päikesetõusu ja uurisin EMHI-st ilma kohta. Oh seda imet, poole tunni jooksul jõudis temperatuur -17 kraadi peale tõusta ja lisaks sellele hakkas veel lendlema kauneid lumehelbeid.

Samas väljas olles sain aru, et madalam temperatuur oleks minu pildistamised nurjanud. Ollev kaameraga mitu tundi väljas ning kogu selle aja vilkus punane aku märk. Kui kaamerat piisavalt kaua käes olin hoidnud, siis märk kadus, kuid iga kord, kui kaamera tagasi kotti varjule panin algas kõik jälle otsast peale. Nägin soojendamisega päris tugevalt vaeva.

Vähemalt jäin tulemusega rahule. Üks mõnus hommik metsaservas. Mitte ühtegi inimest, stressi ega segajat. Lumi oli kohati mõnusalt põlvini ja ilm ilus.

Loodan, et uus blogi kujundus on vastuvõetav. Olin algusest peale kasutanud ju sama põhja. Vahepeal olin muutnud vaid värve ja külgmisele ribale asju seadnud. Nüüd siis võtsin aluseks täiesti uue põhja. Ilmselt väiksema resolutsiooniga masinate omanikele see uus venitatud stiil ei istu, kuid veidi laiema ekraaniga arvutitel, kes kasutavat 1280x800 resolutsiooni peaks uus palju parajam olema. Viimane on ka külastajate seas kõige levinum (tuginen oma varjatud, kuid arenenud counterile).

Ootan vastukaja ja seda saab avaldada ka postitusi hinnates :)

õnnelik kuuvarjutus

Eile õhtul oli veel 2009 aasta viimane kuuvarjutus. Tundus, et Kuu ise oli selle peituse üle väga õnnelik. Tundus, et läbi akna tehtud foto läks lootusetult metsa, kuid siis... Vaadake seda pilti veidi kaugemalt. Vägagi mõnusalt joonistub välja naerul suu, 2 silma ja isegi veidi nina.

Head uut!

Head uut maruliselt masuvaba aastat :)

Sel aastal panen ilutulestikust vaid ühe pildi. Aeg on selline, et tuleb rõhuda pigem kvaliteedi peale ja kvantiteet kõrvale jätta.

sõltumatu meedia?

Olles ka ise tunda saanud "sõltumatu meedia" maitset, siis ajab mind igasugune kallutatud surkimine ikka väga vihaseks.

http://www.gerdtarand.eu/arhiiv/4774 - Soovitan lugeda, mille noor blogistaar Daniel Sepp avaldas.

Leidsin, et siia lehele on hakanud inimesed tulema läbi paari blogi. Iseenesest on üllatav ka suur külastajate aktiivsus ja rohkus. Olen ju ise viimasel ajal väga vaikne olnud.

Saan aru, et igakuise külaliste arvu suurendab läbi otsingumootorite märksõnad nagu Kihnu Virve, tuvi, päike, kirsimoos, superstaar ja eravaldus. Need toovad sõna kohta vähemalt viis külastajat kuus.

Statistikast rääkides, siis olen saanud ka 20 külastajat Win7 arvutitelt.

PS!

Pildil olevad kirjutised on täiesti sõltumatud, pole poliitiliselt mõjutatud ja kirjutatud puhtast südamest.

Jõulud

Vot täna hakkas lõpuks ka mulle jõulutunne pärale jõudma. Esimesed kingid, PUHKUS ja kodu, päris kodu. Kuu aega järjest Tartus ringi joosta - see ei ole just väga meeldiv.

Puhkus on küll tegelikult osaline. Saatsin täna näiteks aatomienergia agentuurile uue tellimuse ära.

Täna sai nalja ka hommikul. Nimelt on mul tööasjus helistavate inimeste helinaks telefonis Gray Daze lugu Sometimes. Sama lugu olen kasutanud ka äratusena, kuna see algab mõnusalt pehmelt. Hommikul helistati mulle tegelikult töölt, kuid unesegane nagu ma olin panin ma esimesel korral äratuse kinni. Teadsin, et polnud ju vaja tõusta. Varsti hakkas telefonis jälle see armsaks saanud lugu mängima, siis tahtsin uuesti äratust kinni panema hakata, kuid seekord vaatasin enne ka ekraani, kus ilutses nimi Jaan. See äratas koha pauguga üles. Ta lootis, et olen veel Tartus, nimelt EAS käis oma investeeringuid üle vaatamas.

Muusikaks minu praeguselt lemmikplaadilt: Dead by Sunrise - In The Darkness

jõulumeeleolu(tu)

Käisin jõulumeeleolu otsimas, kuid mida ei ole, seda lihtsalt ei ole. Kas näed siin jõulumeeleolu?

Viimasel ajal on tempo ja pinge jälle nii laes olnud. Vaikselt hakkab juba tülpimus tekkima.

Lisaks sellele on mul hetkel parem silm paistes ja valus. Oleks nagu peksa saanud. Käisin silmakliinikus, kus rööviti 50 krooni selleks, et ma seal üle 20 minuti ootaks ja siis 2 minutit arsti silme all saaks viibida. Pärast pidin ikka ise netist infot otsima hakkama.

Lisaks on endiselt kõigil midagi vaja. Kes tahab kokku saada, kellele on vaja mingi jama paberil esitada, kes niisama lobiseda. Ei jõua lihtsalt kõike.

Mõttepaus

Kiire, pidevalt on kõigil kiire. See toob kaasa olukorra, kus ka minul on kiire... Kõik vaid nõuavad pidevalt midagi ja neil on oma nõudmistega kiire. Sellest olen juba väga ammu aru saanud, et tegelikult mõtleb inimene suuresti vaid enda peale ja teiste aeg, toimetulek ja mured ei huvita kedagi. Kui leidubki mõni selline loll, kes millegi pärast mõtleb teistest, siis tõmmatakse ta ribadeks. Samas ei suuda ma ainult endale mõelda. Kuigi vahel on tunne, et olen siin maailmas üksi. Ei lähe kellelegi korda, et ka mul võiks kiire olla. Tegelikult ei mäletagi, et viimase aasta jooksul oleks keegi mõne minu kohustuse suhtes mulle abi pakkunud vms. Pigem üritatakse mulle veel lisakohustusi anda.

Vähemalt nüüd tundub kindel, et saan veebruaris nädalase reisi Saksamaale. Samas pole see puhkus, vaid pingeline koolitus ja õpe. Ometi väike põgenemine kodusest rutiinist.

Tänud M-le et ta sellel fotol nii lahkelt nuuskas :)