kolmapäev, 18. veebruar 2009

Kraavis

Täna sai selgeks, et kui oled kraavis, siis püsi seal rahulikult edasi. teine võimalus on end ise välja upitada, kuid abile ei maksa loota.
Iseenesest mõnusale päevale jättis jälje see, et pidin arsti uksetaga peaaegu 2h ootama, et siis oma 15 minutit tähelepanu kätte saada. Ma olin seal veel ilusti ajaga, mitte mingi erakorralisena. Vähemalt info oli rõõmustav. Nimelt ütles arst kuldsed sõnad: "Kui ma oleks Teie asemel, siis jooks ma kõvasti õlut, hüppaks ühe jala peal ja võtaks sooja vanni" Õde ütles, et tema läheks veel kelgutama kah :P
Mul tuli siis selline idee, et ilmselt ma kelgutama ei lähe, et siis selle arvelt suurendan oma õlle kogust :) Mis teha kui arst käsib.
Tekkis veel küsimus, et kas ma olen tõesti mingi ainus idioot, kes uuesti kandideerib. Eelmisel aastal osalenud inimesed on luanud kõik mulle kampaaniat teha või siis vähemalt oma hääle mulle.

Muusikaks: The Flying Pickets - Under The Bridge (ei ole veel suutnud otsustada, kas see on Noorkuu esitusest parem)

esmaspäev, 16. veebruar 2009

Päike piilub

Päike on hakanud piiludes ka minu peale vaatama. Viimastel päevadel on mu neerukivid mulle rahu andnud ja seega saab vaikselt normaalse elurütmi poole liikuda.
Täna sain ka kätte oma järjekordse kuulsusehetke. Nimelt sattusin juhuslikult kuulma Elmari lotokaruselli. kuuldes küsimust, mille vastust ma teadsin haarasin telefoni ja oh seda imet, olingi eetris. Vastus oli õige, kuid kraabitud 2 piletit võitu kahjuks ei toonud. Tuli vähemalt soovilugugi.
Lõpetasin just ühe reklaamklipi monteerimise. Pidin tõdema, et iseenesest lihtne lauseosa "et su tulevik ei lõppeks elu keerdtrepist alla liikudes ja tänavail kerjates!" ei tohiks ju nii raske olla. Pidin selle lõpuks umbes 15 korda sisse lugema. Lõpuks jäi keerdtrepp kõlama ikka kui keeldtrepp, kuid kuna kõik muu oli päris hea, siis jätsin selle nii.

teisipäev, 10. veebruar 2009

(S)uttu mattunud

Täna õhtul oli kogu Annelinn just kui (s)udu poolt alla neelatud ja nähtavus oli minimaalne. Kuna mul praegusel momendil millegiga pilti pole teha, siis tuleb leppida ühe suvise kaadriga. Ei hakanud Tartusse seda vedama, sest eesmärk oli kandam võimalikult kerge teha. Pean ma ju oma neerudega niigi kive lohistama. Õnneks oli tänane päev niipalju helgem, et valusid pidin taluma vaid õhtul. Ka eilne oli tegelikult päris kobe, seepärast ka Tartu tulla julgesingi.
Homme tuleb hirmuäratavalt pikk päev, eks ole näha, kas ma selle ka välja kannatan...

reede, 6. veebruar 2009

vääramatu tee?

Näiliselt sirge tee, võib vahel teha üllatavaid pöördeid. Plaanisin veeta mõnusa nädalakese koos M.R-ga. Algus ju oligi ilus, kuid siis ...
Tegelikult oli see väga hea, et ta minu juures oli. Nimel ärkasin hommikul meeletute valudega. Oli meeletu vedamine, et ta minu kõrval oli ja mulle kiirabi kutsus. Ise olin nii pilditu, et poleks seda suutnud. Muidugi suutis veel kiirabi ikka väga mööda sõita ja põhjustada ootamise pikenemise. Nii juhtub kui väiksemates piirkondades kiirabi kaotada. Igastahes sain elu ühe piinarikkaima sõidu Tartusse. Seal selgus, et selle valu põhjuseks oli neerukivi! Mind taoti seal nelja tunniga valuvaigisteid täis. Viimane laks oli mingi narkootiline aine, mis võttis ikka pea väga segamini. Ning nelja tunni pärast pekstigi juba verivärskest haiglast välja, nõuti veel 50 kroonigi visiiditasu. Kondasin siis nagu narkar mööda linna ringi. Suutsin kuidagi omale ravimid välja osta ja üritasin siis sööma minna. Võtsin ruunist oma tavapärase söögi, kuid mul õnnestus võtta vaid üks suutäis ja siis taipasin, et minu magu sööki küll kinni ei pea. Tegelikult hakkas mul seal teenindajast kahju. Viga oli ju minus, mitte toidus. Õhtu poole sain rongi peale ja siis pärast sealt otse autoga koju. Vähemalt on valuvaigistid suutnud mul praeguseni suht normaalselt olla.
Pilt on tehtud päev enne kiirabi, kui kõik veel vääramatu tundus.