Häid jõule!

Tavaliselt pannakse jõulude puhul üles ikka küünlaid ja muud sellist. Sel aastal teeks siis vahelduseks midagi muud.

Nautida naeratusi ja naeru,

pakkuda väiksele varsale kaeru,

käia metsas ja tuua kuusk,

proovida, kas ka libiseb suusk.

See on mu jõulurahu ja -mõnu.

Joon kuuma glögi, toas on õdus.

Kurgus küll kipitab, ninaski nohu,

jõulud on siiski ja tohuvabohu.

Punased põsed ja punane nina -

on need nüüd gripist või lumevinast?

Ei oska öelda. Kust mina tean?

Nii mina lihtsalt jõule pean.

Jõulujõhvika blogist

Vaikus

Teise advendi puhul midagi rahulikku...

Isegi tuult ei olnud, lihtsalt vaikus, ilu ja kaunis talveilm.

KT-le sünnipäevaks :)

Talve algus

Talv algas üldiselt ilusalt. Kahjuks jääb see Türil paljudele viimaseks talveks.

See pilt on pühendatud kõigile, kes Türilt Tartusse küüditatakse.

mõnusalt jahe :)

Tänane hommik tõi mu näole väga suure naeratuse - väljas on mõnusalt jahe :)

Väljas on koguni 20 kraadi külma! Kas see pole mitte tore?

Meeleavaldus Türi kolledži kaitseks järg

Need vaprad Türi noored ei kartnud halba ilma ning ei lasknud ennast sisse meelitada. Nad seisid ja lootsid, et neid märgataks. Lootsid, et õiglus jalule seataks...

Lisaks kõnele tooks ära ka meeleavaldusel jaotatud lendlehtedel olnud teksti. Peaks mainima, et otseselt neid punkte arutelul ei puudutatud.

Lisaks on siin väike helilõik meeleavaldusest (link) ja ERR-i tartu stuudio uudist saab kuulata siit (link).

11 väidet, mis on esitatud Türi kolledži kinni panemise õigustamiseks

Vastused neile väidetele on andnud Türi kolledži direktor Timo Kikas

1. Kolledžil on 9 miljoni kroonine võlg, mis pidevalt kasvab.

Türi kolledži (TC) võlg koosneb kolmest osast: 3,8 milj. on sisevõlg, mis võeti selleks, et TC maja lõplikult välja ehitada, 0,8 on seotud ühe konkreetse Interregi projektiga ja see raha tuleb kõik lõpuks tagasi (lihtsalt europrojektidel läheb aruandlusega aega ja seega jõuab raha kohale alles ca aasta hiljem), 1,8 on võlg haridusallika pealt. See tekkis alles 2008-2009 õppeaastal. Enne seda ei ole miinust kunagi olnud. Enamuses oli see seotud eelarve kärbetega ja negatiivsete lisaeelarvetega riiklikul tasandil. Hetkel miinuse lisandumine peatunud. Meie arvestuste järgi peaks sellel aastal eelarve olema tasakaalus. Kui ei ole, siis just selle tõttu, et paljud avatud ülikooli tudengid on otsustanud mitte maksta, sest "kool pannakse niikuinii kinni". Seega võla juurdekasv on peatunud. Ja kokku on miinust hetkel 6,4 milj. millest 0,8 tuleb kindlasti tagasi ja 3,8 on tegelikult läinud kinnisvarasse. See on ka ainuke TÜ poolne abi maja ülesehitamisel.

2. Türi kolledž ei ole jätkusuutlik, kuna nad tegelevad vaid ühe õppekavaga.

TC on püüdnud endale saada teisi õppekavasid juba alates aastast 1999. Tegelikkuses on isegi kolm õppekava välja töötatud. Kaks neist on ka õppekomisjoni ette jõudnud, aga sealt ei ole edasi pääsenud. Viimasele pandi veto juba eeljutuajamistes õppeprorektoriga. Aga Türi kolledž on olnud jätkusuutlik juba 15 aastat ka selle ühe õppekavaga ja arenenud tasapisi kogu aeg edasi.

3. Türi kolledži hariduse kvaliteet on madal ja tunduvalt nõrgem Tartus pakutavaga.

Kvaliteet ei ole madalam sugugi, sest õpetavad ju parimad nii TÜst, EMÜst kui ka praktikutest. Meie lõpetajad lähevad veerandi osas edasi magistriõppesse ja saavad seal väga hästi hakkama. Võiks ka enam minna, aga kuna meil on rakenduskõrgharidus, siis paljud lähevadki otse tööle, sest neil on olemas kutse.

4. Türi kolledži laboripraktikumid toimuvad Tartus, mistõttu peavad õpilased Tartu ja Türi vahet sõitma.

TC-l on oma laborid juba mitu aastat. Laborid on sisustatud konkreetselt meie vajadustele vastavalt ilma kompromisse tegemata ja seega on praktikumide õppejõud ise väitnud, et meie laborid on õppelaboritena isegi paremini sisustatud kui vastavad laborid Tartus.

5. Türi kolledžis puudub "Ülikooli Vaim".

Näidake mulle seda "Vaimu" ja siis ma vastan. Minu arust on/oli Türi kolledži tudengitel palju tugevam ühtekuuluvustunne ja uhkustunne selle üle et nad on TÜ tudengid.

6. Türi kolledžis pole piisavalt pädevaid õppejõude.

Ühest küljest TC-s ei ole mitte ühtegi ebapädevat õppejõudu. Seda näitab ka see, et õppekava on mitu korda saanud nii rahvusvahelise kui ka kohaliku akrediteeringu ilma igasuguste piiranguteta. Teisest küljest on arusaadav, et ühe õppekavaga ei ole võimalik pakkuda koorumust väga paljudele inimestele. Selle "puudujäägi" lahendaks samuti teise õppekava õpetamine TC-s. Tegelikult on TC-s inimesi, kes loenguid annavad, palju rohkem, kui ametlikult töökohtadest nähtub. Loenguid annavad osalise koormusega ka kaks projektijuhti, õppedirektor ja mina ise. Kolmel esimesel on magistrikraad ja minul PhD. Meil on olnud osakoormusega varem tööl ka enam inimesi, aga just majanduslik seis sundis meid nendega lepinguid üle vaatama ja kolm neist töötavad nüüd töövõtulepinguga. Meie jaoks andis see lihtsalt kokkuhoidu. Aga töötavad nad endiselt. Lisaks on ju kohapealt või regioonist ka enamus praktikuid. Muusea, igal pool mujal maailmas peetakse õppejõudude liikumist ja mobiilsust väga positiivseks, sest siis saab nende kompetentsist kasu palju enam inimesi.

7. Türi kolledžisse ei astu sisse piisavalt üliõpilasi ja seetõttu pole mõtet pidada kolledžit, kuhu keegi õppima ei tule.

Kolledžisse astus sel aastal 43 päevasesse ja 15 avatud ülikooli. Kui oleks teine õppekava, siis see arv kahekordistuks. Seni on tehtud lihtsalt vähem turundustööd ja eelmisel aastal olid sisseastumisnõuded lihtsalt keerulised ja paljud jäid sellepärast tulemata.

8. Türi kolledžil on nõrk maine.

TC maine on väga hea. Meie lõpetajaid töötab avalikõigulikus sektoris üle terve Eesti. Selle aasta vastuvõtust on ca veerand tagasisides öelnud, et nad tulid konkreetselt siia just meie õppekava ja kolledži maine tõttu.

9. Türi kolledži õpilased ise soovivad Tartusse õppima tulla.

Kogu meie tudengkonnast on vabatahtlikult nõus Tartusse minema umbes viis üliõpilast. See on väga väike protsent.

10. Türi kolledži juhtkond oli kolledži sulgemisest teadlik palju varem kui see otsus meediale teatavaks tehti.

TC juhtkond ei olnud sulgemisest teadlik. Oli viidatud mõningatele probleemidele. Esmajoones rahalistele. Me olime need teadmiseks võtnud ja alustanud kulude vähendamisega. Otsisime ka võimalusi lisarahastuseks.

11. Türi kolledži õppehooned jäävad täiendkoolitusteks alles.

Õppehoonet ei ole võimalik ülal pidada kui seal toimub ainult täiendkoolitus. Hetkel ei ole Eesti turg valmis ise maksma koolituste eest, sest projektipõhist koolitust on tasuta nii palju saadaval. Projektidesse aga ei ole võimalik sisse kirjutada üldkulusid. Seega maja kütteks, elektriks ja projektide omaosaluseks ei ole raha mitte kuskilt võtta. Pealegi tähendaks see ka maja selget alakasutust. Ei ole võimalik teha täiendkoolitusi iga päev hommikust õhtuni. Isegi niisugusel turul nagu
Tallinn on see võimatu. Inimesed eelistavad täiendkoolitust pigem nädalavahetustel ja õhtuti.

Meeleavaldus Türi kolledži kaitseks

Teisipäeval toimus Tartu Ülikooli peahoone eest meeleavaldus Türi Kolledži kaitseks. Nimelt kuulutas TÜ rektoraat juba septembris välja, et TÜ Türi kolledž pannakse kinni. Ometi ei olnud selle teate taga tegelikku otsust! Otsuse mõne üksuse sulgemise kohta saab vastu võtta vaid TÜ nõukogu. Nõukogu arutab aga antud otsust sel reedel. Just sel põhjusel tulid ka Türi kolledži üliõpilased Tartusse meelt avaldama ja oma kolledžit kaitsma. Ülikooli poolne reaktsioon oli muidugi kaval, sest nad suutsid meeleavalduse lihtsalt lämmatada. Türilt tulnud noored kutsuti hoonesse läbirääkimistele. Seal kostus aga ammu kuuldud demagoogia. Antud teemast on rääkinud ka EPL (link). Sees räägitud jutu kohta ütleks üks ajakirjanik, kelle nime küll hetkel enda teada jätaks, ühe vägagi julge ja terava lause. Ajakirjanik: "Isegi Savisaar ei aja nii lolli juttu kui need seal sees". See oli otsene kommentaar jutule, mida Türilt tulnud noortele rääkima hakati. Kuna kahjuks on meie meedia selline nagu ta on, siis ei avaldanud keegi kõnet, mis väljas ette kanti. See on olemas vaid osalise klipina Tartu Postimehes, kuid seal on puudu nii algus kui ka lõpp. Just seepärast toongi selle ära siin blogis:

---

Kallid siinviibijad, tartlased, tudengid, õppejõud ja meedia esindajad

Oleme kogunenud siia, et seista oma kalli kooli eest. Kooli eest, mis on armsaks saanud nii selles õppivatele tudengitele, kui õpetamas käivatele õppejõududele. Kooli eest, kus pakutakse tipptasemel rakenduslikku kõrgharidust. See kool on meie armas Türi kolledž.

Septembris õppeprorektorilt laekunud teate kohaselt lõpeb õppetöö Türi Kolledžis 2011. aasta kevadel ja alates sügisest on tudengid oodatud õpinguid jätkama Tartus. Samas pole veel tänase päevani ametlikku otsust kolledži sulgemise kohta tehtud. Otsuse langetab alles sel reedel kogunev ülikooli nõukogu. Palume kõigile nõukogu liikmetel põhjalikult mõelda ja mitte kuulujuttude põhjal otsuseid langetada. Lisaks kutsume üles ka kõiki nõukogus olevaid tudengeid kokku hoidma. Näidakem koos meie ühist „Ülikooli Vaimu“, mis levib nii Tartus kui ka kõigis kolledžilinnades ja palun jätke Türi kolledž meile alles!

Tahame ühtlasi ka Türi Kolledži tudengite nimel välja tuua järgmised asjaolud. Nimelt olukord ei ole niivõrd traagiline ja lootusetu nagu senistest pressiteadetest on üldsusele mulje jäänud. Pahatihti tundub, et enamus kolledži sulgemise pooldajatest ei ole meie kooliga ega seal oleva olukorraga tegelikult tutvunud. Ei ole olemas 9 miljonilist hiigelvõlga ega ka tudengite rahulolematust pakutava hariduse tasemega. Samuti on koolimajas alles hiljuti rajatud labor, mis vastab kõikidele nõuetele ning ideaalselt meie vajadustele sobivad õpperuumid. Meil ei ole kooli kümneid või sadu õppejõudusid, kelle vajadusi arvestades õppekava koostatakse. Türi õppekava koostades mõeldakse kõigepealt tudengitele ja vaja minevatele teadmistele ja siis kutsutakse vastavalt sellele rääkima oma ala parimad spetsialistid ja õppejõud. Lisaks eristub Türi kolledž massiülikoolist, kuna õppejõududel on aega meiega tegeleda ja nii arvestatakse meie kõigi individuaalsete vajadustega. Just nii oleme kindlad, et haridus, mille omandame on üks kõrgematasemelisi ja konkurentsivõimeline nii Eestis kui ka kaugemal. Seega tekkis paratamatult küsimus, miks ei võiks jääda Türil pakutav haridus ka edasipidi kolledži haldusesse?

Praegused tudengid kardavad ka seda, et Tartusse ülekolimisel ei pruugi säilida rakenduslik õppekava, mis muudab pakutava hariduse praktiliseks ja meelitab õppima teotahtelisi inimesi! Ühtlasi mõjutab Türi Kolledži sulgemine negatiivselt ka regionaalset arengut!!! Lõpetuseks tahaksin kõigi Türi kolledži üliõpilaste nimel tänada kõiki meie sõpru ja toetajaid, kes meid raskel ajal aidanud on. Eraldi mainiks ära härra Arvo Sarapuu kes on olnud meie kooli sünni juures ja täna meid lahkelt bussiga Tartusse tõi. Suur tänu ka Jensile ja Holarile kes meie abipalvet kuulsid ning tänu neile on meil täna võimalik seda meeleavaldust siin Tartus pidada.

Udu

Pilt on täielikult töötlemata. Just nii udune oligi ja selles oli isegi teatav võlu. Huvitava faktina jäi silma asjaolu, et veest vastu vaatav peegelpilt oli tunduvalt selgem kui kaldalt paistev puu ise.

Selle nädala algus oli külm ja udune ja mitte just eriti sõbralik. Seega lausa ideaalne endises karjääris ringi müttamiseks. Seda tegelikult täiesti tõsiselt, sest tavalise ja ilusa ilmaga oleks ju igav olnud. Suverehvid, külm tuuline ilm, küllaltki tundmatu seltskond ja kahtlane tööülesanne täita. Tõsiselt põnev ju :)

Oli tegu mõnusa nädala algusega, sest õnnestus pääseda igapäevastest muredest. Lisaks muidugi Skandinaavia kapitali najal korralikke kahekäigulisi lõunaid süüa ja nii mõnegi õlle toidu kõrvale libistada. Lisaks tuli ka mõnus täiendus minu pildipanka.

varsti läheb pimedaks

On tore õhtu. Kui jälgida sündmuseid distantsilt, siis oleks kõik justkui kõige paremas korras. Tegelikult pole aga enamikel inimestel õrna aimugi tegelikkusest. Puudub diskussioon, vaid hoolikam lehelugeja märkab mõnd nupukest, mõnd teadja inimese ütlust, et meedias põhirõhu saanud sõnavõtud on olnud alatu laim, täis valefakte ja moonutatud tegelikkust. Tundub, et lihtsalt ei tahetagi omale tunnistada, et varsti pimedaks läheb.

Millegi pärast kipub olema nii, et headel aegadel jääb blogi soiku. Samas kui mõelda, et milleks ja millal ma antud blogi tegin, siis eks see mingil määral mu tunnete välja elamise kohaks ongi saanud. Viimase paari nädalaga on neid tundeid tekkinud kahjuks liigagi palju.

Lausa raevu ajab eestlaste soontes seisev veri, ei see ei voola, see seisab. Ma ei suuda vaadata pealt, kuidas väike kildkond ajab oma huve või ma ei teagi mida taga ajades peldikust alla mitmete inimeste aastate pikkuse töö ja vaeva. Kasutakse pidevalt vääraid argumente, fakte, mis ei vasta tõele ja tohutut manipuleerimist ning otse näkku valetamist (sülitamist). Samas tundub, et need, kes antud muudatusele jalgu jäävad see asi nagu ei puudutakski. Istutakse vaikselt rusikas taskus. Vaadates kui kergelt on Prantsusmaal inimesed tänavatele läinud, siis meil peaks küll juba mitmendat kuud vist kodusõda kestma. Viimase lausega mõtlesin küll riigi tasandil toimuvat, kuid eelnev jutt käis veidi teisest asutusest. Tundub tõesti, et eestlane on niivõrd lammas, et laseb endaga teha absoluutselt kõike. Suudetakse vaid lamba kombel kaasa määgida ja oma ajuraasukest ei hakata parem üldse kasutama. Las tõmmatakse aga üks liistule, peamine, et nad minu õuele kaklema ei tuleks. Eriti häbiväärne on see, et taoline poliitiline ja ebapädev lammastumine käib ka meie riigi teadmiste hällis ja suurimas varakeskuses. Lihtne on ajade eliidi ja kvaliteedi juttu, kuid kuidas reaalselt seda toota, sellest küsimusest minnakse suure kaarega mööda. Ei ole ju raske teha eliitkooli, kui sinna parimad pead kokku kuhjatakse. Isegi, kui nende parimate peade arendamise taset piisavalt arendada ei suudata, tagab näiliselt hea konkurentsivõime illusiooni kõrgest tasemest. Nüüd aga soovitakse lõpetada asutus, mis tootis piltlikult öeldes sitast saia. Sisend oli küll oluliselt "ebakvaliteetsem" kui mujal, kuid väljund on pidevalt olnud palju parem. Pigem siis jämedast terast ja aganatega kui esimese klassi nisujahust tehtud pooltoores plönn.

Endiselt jääb mul tunne, et on (poliit) ambitsioonidega noori, kes on valmis minetama kogu oma senise elu ja astuma vastu neile, keda nad tegelikult peaksid esindama. Lihtsalt hämmastav kui jubedat teksti sellised genereerida suudavad.

Taaskord olen mina see paha, kes ohverdab oma pea teiste eest. Paha just seepärast, et mul on julgust oma arvamus välja öelda. Kas see avab omas mullis elavate, "esimese klassi" inimeste silmad. Nemad on ju targad ja rikkad, seepärast on ka neil alati õigus. Nad ei suuda laskuda tavalise inimese tasemele. Näha, et kõigil pole raha taksoga ringi sõitmiseks, kalliteks firmarõivasteks ning ei tule hoopiski selle peale, et mõni inimene peab isegi söögi pealt kokku hoidma. Vot just sellised inimesed arvavad, et nende otsused viivad meie elu siin pisikeses Eestis kõige rohkem edasi. Räägitakse kvaliteedist, kuid mõeldakse just omasugustest, kuigi sellisel juhul on asi kvaliteedist ikka väga kaugel.

Märka (olulisi) inimesi!

Kahjuks on võimalik liikuda ringi MINA maailmas ja mitte märgata teisi meie ümber liikumas. Palju olulisem on aga olla siiras ja märgata inimesi südamega.

Üldjuhul me ei märka enda ümber olevaid inimesi. Tavaliselt on esiplaanil MINA ja alles siis jõuavad kohale teised, kui üldse jõuavad. Kui midagi läks hästi, siis kindlasti seepärast, et MINA! Kui midagi läks halvasti, siis mina selles ju küll süüdi ei ole, halvasti läks seepärast, et MINA ei teinud!

Samas vahel on oluline öelda midagi ilusat ka teistele. Öelda tuleb südamega, sest lihtsalt viisakusest öeldu on võlts ja need sõnad kaotavad väärtuse. Öelda lihtsalt seepärast, et oleks öeldud - nii muutuvad ju sõnad tühiseks ja devalveeruvad täielikult. Lisaks on võltsid ütlused vestluses ka äratuntavad, kuna tavaliselt ei kaasne nendega seda õiget soojust ja tunnet, mille tõelised sõnad kaasa toovad. Kahju vaid sellest, et läbi interneti pole võimalik kanda siiruse, austuse ja südame sooja tunnet. Palun seda südame asja mitte meelevaldselt tõlgendada. Lihtsalt minu arvates tuleb ka head sõnad sõpradele öelda südamega, sest muidu jäävad need meie südametunnistusele piinama. Viimase väite kohta peaks mainima, et kahjuks on see tänapäeva maailmas pigem erand kui reegel... kahjuks...

Siia lõppu lisaks ühed sõnad, mis mulle täna öeldi... Tegelikult sooviks panna lausa pikemat vestlust, kuid kuna vestluses osaleb üldiselt kaks inimest, siis las see jääb siiski privaatseks.

Rikun vaid niipalju vestluskaaslase autoriõiguseid, et lisan ta ühe viimastest lausetest.

...ma pole sulle kunagi öelnud - sa oled ikka väga tore inimene, aitäh, et saan sind enda sõbraks pidada, hindan seda väga.

See oli midagi, mis muutis täielikult ebaõnnestunud päeva siiski kordaläinuks ja läks mulle vägagi hinge. Vot just sellised hetked annavadki meie elule sügavama mõtte. Mitte ainult see, et keegi ütleb midagi head, vaid pigem isegi teadmine, et oled ka kellegi teise jaoks oluline, mis tähendab ju väga palju.

Abitult serval...

Ta seisab seal... Tühi, kasutu ja lagunenud, kuid ometi ei ole nõus murduma. Kuid siiski... loodusjõudude vastu ei saa ja varsti kaob pind ta jalgade alt.

Päevad täis jooksmist, sehkendamist, ebameeldivaid ootamatuseid, väikeseid õnnestumisi ja lootusetult ebaloogilise mõtlemismaneeriga inimesi. Siia peaks lisama ka enda ülemõtlemised, toredad ja abivalmis inimesed ja halli massi. Tohutult halli massi. Eks selline olegi elu mingit üritust korraldades. Kulutad aega, närve, tervist ja mis on tulemus...

Kuna tegelen praegu väga aktiivselt just paari kindla asjaga, siis on ka paar huvigruppi ja organisatsiooni jäänud tagaplaanile. Selt kostub ka juba suuresti nurinat, et olen liiga laisaks muutunud. Kas laskus on see, kui pole üldiselt ühtki vaba hingetõmbehetke?

Kunagi tõestas Võsareporter, et tilk tõrva tõepoolest rikub meepoti. Mina aga tõestasin nädala alguses, et põdravorst külmkapis rikub arbuusi! Nimelt oli külmkapis Talutoodete poest ostetud eestimaine põdravorst ja ka poolik arbuus. Külmkapp lõhnab küll hästi, kuid arbuusi maitse kohta seda kahjuks ena öelda ei saa...

Jätkuv kohustuste vool

Hetkel tundub, nagu langeks mulle kohustusi ja pakkumisi lausa kosena kaela.

Olen korraga kahel erineval puhkusel, kuid ikka on kuidagi kiire.

Hetkel ootab kodus mitu erinevat ülesannet, pole pea üldse koristada jõudnud ning põhimõtteliselt käin kodus vaid magamas. Lisaks sellele kutsuvad väga palju tuttavaid kas kuhugi peale või niisama olengule. Ei jõua päris igal õhtul ka kuskil käia.

5000 korda...

... on leidnud inimesed aega minu blogisse astuda :)

Eile pettusin ühes inimeses täielikult. Muidugi on lihtne vastutuskoorem enda õlgadelt maha veeretada. Eks siis tuleb ise rohkem tööd teha...

võrgustik

Viimasel ajal on sotsiaalne surve niivõrd suur, et mul ei jäänud muud valikut, kui ka endale näoraamat ära teha. Vähem kui esimese 12 tunniga pettusin ma selles niivõrd, et tekkis soov see ära kustutada. Eks näis mis saab... Näiteks suutis see süsteem mu esimesed (ei tea kui palju) sõbrakutsed lihtsalt ära kaotada.

Aga see võrgustik pildil oli palju loogilisem, meeldivam ja toredam. Elab ta Haapsalu kõige kõrgemas kohas :)

Vahel on elu tore

Palun pildi üle mitte nuriseda, oli tegemist tõelise reaktsiooniklõpsuga.

Vahel on elu tõesti tore. Seda igas mõttes ja nii jutumärkides tore kui ka ilma jutumärkideta. Kõik on super kui mõni lähedane inimene saab taas tööd. Veel toredam on see, et antud töö on ülipaindliku graafiku ja väga rohkete vabade päevade(rohkem kui tööpäevi) arvuga, kuid endiselt normaalse palgaga.

Samas "tore" on see, et mul jäi laboris aastane suurpuhastus saamata. Just siis kui minul proovid käivad ja seetõttu uksel sisenemist keelav silt, on kellelgi vaja laborisse minna. Ega mul muidu seal eriti iniesi ei käigi. Teadsin, et täna on vaba päev ja saan hommikul magada. Nii tähistasingi seda ülemist uudist ja jõudsin magama küllaltki hilja. Hommikul telefon. Tõmbasin sügavalt hinge, tegin võimalikult reibast häält ja kuulasin mida tundmatu number mulle räägib. Lihtsalt laborites tehti suurpuhastust ja tahetu mu põrand ja aknad puhtaks küürida. Aknedest on mul kama - läbi veel näeb ja vaateks on igal juhul sama maja teise osa sein. Samas põrand on mul illa päris must ja vajaks hädasti puhastust. Kahjuks seda sel aastal siiski ei toimu...

Vabast päevast sai vaid niipalju asja, et jõudsin poes käia ja ülejäänud aja röövis KM. Samas on mul hetkel plaan järgmise nädala algusest omale paar lisapuhkepäeva juurde hammustada.

Gängiga metsas pildid vol2

Vaade Kaiu järvele vaadatuna Pedassaarelt.

Suurem telk, kus ka mina oma öö mööda saatsin(ilma magamiskotita!).

Lõpuks meie ise... Pildil on kahjuks pimedusse jäänud M.

Gängiga metsas pildid vol1

Sellest sinisest golfist sai meie kangelane! Meid kandes tegi ta tõelise eneseületuse. Selle auto vedrustuse jaoks oli meid ilmselgelt liiga palju.

Männimets, kus mustikal käisime. Tõeliselt ilus koht...

Siina ka siis mustikas. Tunnistan, et pärast pildi tegemist sõin ma selle mustika ära :)

Tee Pedassaarele. See laudtee oli täis sisalikke, kes meie ees vilkalt ringi siblasid ja saabuvate suurte kahejalgsete eest varju otsisid.

Gängiga metsas - ehk viie naisega Kaiu järve ääres

Pildist:

Öö... Taevas paistis täiskuu ja puud jätsid maha pikki varje. Istusin koos viie toreda tütarlapsega õues ja nautisime imelist õhtut järve ääres...

Algne plaan oli minna nädala alguses Endla raba peale. Koht mida mina tunnen ja armastan. Kuumarekordit ennustav temperatuur seda aga ei lubanud ja nii saigi veel eelmisel õhtul plaanid ümber seatud. Valik osutus Kaiu järve kasuks.

Telgid olid minu poolt, auto K poolt ja seltskond kõigi teiste poolt. Tegin veel selle sõidu pärast pühapäeva õhtul poole kümneni laboris palgatööd.

Startisime alles lõuna paku, mis oli kuum, väga kuum. Otsustasime ka poest läbi minna, mis osutus omamoodi komöödiaks. K suutis auto parkimisega veidi mööda panna ja tegi mitmel inimesel tuju väga lõbusaks :) ...vaatajaskonda jagus. Väike paanika õige tee otsimisel käis asja juurde, kuid õnnestus esimesel katsel kõik vajalik siiski üles leida. T ja M jäid vaid tee äärde päris naljakate nägudega vaatama, kui neist mööda kihutasime. Nad olid juba varem bussiga saabunud. Kuus inimest ikka Golfi ära ei mahu. Leidsime suurema vaevata (ja täpse kaardita) kohe hea lõkke ja telkimispaiga. Laadisime paar asja maha ja saatsime siis K teisi matkalisi ära tooma. Nii jõudiski gäng rõõmsalt järve äärde.

Meie peatuspaik asus järveäärse künka otsas, kust avanes vähemalt kümne miljoni kroonine (639 141.41 €) vaade. Lähemal kaardi uurimisel oli tegu küll Jõemõisa järvega. Lisaks oli seal veidi tuult, mis tõi päevasele kuumale kosutavat leevendust. Miinuseks oli aga väga tolmune pind, mis telkide omanikule (juhuslikult mina) just meelt mööda ei olnud. Oli ka kaks lõkkekohta (kuiva tõttu kasutud) ja katusega kaetud laudagi.

Kiire varustuse ümbersättimine ja otsustasime jalutama minna. Leidsime kolme järve vahel oleva saare juurest minule meeldiva telkimiskoha, mis kahjuks teistele eriti ei meeldinud. Mis teha... naiste vastu ei saa. Saarele sai kiire ring peale tehtud ja oleks ilmselt rohkemgi ringi vaadanud, kuid kuumus võttis suure osa energiast ja tahtmisest.

Kahe lõkkeplatsi vahelise raja äärest leidsime mustikaid - lihtne järeldus, õhtu poole tuleks mustikaid korjama ja sööma minna. Enne rännakule minemist oli samasse peatuspaika saabunud ka üks teine seltskond. Tagasitulles avastasin, et meie "naabrid" on ikka paraja portsu lahjat alkot sisse ajanud. Nendega me lõpuks ei suhelnudki.

Kuna polnud ammu üksteist näinud, siis otseselt mingeid tegevusi polnudki vaja. Polnud juba mõnda aega kokku saanud ja nii oli kõigil millest rääkida.

Õhtul sai minu taskulambi valgel tiba kaarti mängida. M, kes polnud juba päris pikalt kaarti mänginud suutis esimese mängu võita ja selleks talle järgmiseks viieks aastaks ilmselt piisas. Tegin veel pärast kaardimängu ettepaneku jalutama minna, mis õnneks ka heaks kiideti. Kuu valgustas teed ja vajadusel oli ka minu taskulambist abi.

Magamamineku juures oli mul üks pisike probleem. Kõik muu oli kaasas, kuid magamiskott ununes koju. Samas oli öö soe ja K nii lahke, et andis mulle oma rätiku, mida sain tekina kasutada.

Hommikul oli suure telgi rahvas esimesena üleval. T ja R nautisid väikese telgi hapnikurikast keskkonda. Seal oli tõsiselt rohkem õhku kui suures... Väike hommikusöök ja iga söögikorra kohustusliku osana järgnes veel mustikalkäik :) Väike imago (on üks selline lauamäng), kus jõuti taaskord selgusele, et minu kohta võiks kasutada ka sõna nilbeim ning M üritas mind nabatantsu tantsima panna. R lubas isegi oma seelikut mulle laenata. Õnneks peatus meie lõkkekohas üks perekond ja ma arvan, et minusugune karvane elukas nabatantsu naistele etendamas - see oleks saabunud pere lastele liiga traumeeriv olnud.

Muidugi minu jaoks oli traumeeriv see, et kui mustikalt tagasi tulles K mind nõgesega taga ajas. Oleks siis selleks mingi sügav põhjus olnud...

Pakkisime telgid, ajasime veel veidi niisama juttu ja varsti oligi käes lahkumise aeg. K viis kõigepealt M-i bussile ja siis võttis meid peale. Selgus, et meid oli liiga massiliselt. Auto tagaosa oli maale ikka liiga lähedal. Samas tuli sellega leppida. Võtsin esiistmel paar raskemat asja sülle, et kaalujaotust veidikenegi ühtlustada, kuid ega see vist erilist efekti ei andnud. Isegi maanteel oli mõnest kühmust üle sõites kuulda kuidas rattad vastu rattakoopaid käisid. See ei tekitanud just liiga meeldivat tunnet. Lisaks see jube kuumus... tõsiselt palav oli keskpäeval sõita tumedas autos. Samas oli matk siiski tore ja lõbus. Sai ka üle pika aja olla koos gängiga ja lihtsalt koos rääkida.

Homme plaanin sellest veel mõned pildid ka lisada ;)

Lapsed

Tõdesin eile, et mul oleks laboris justkui väike laps. Pidevalt nõuab ta tähelepanu, vaja teda igapäevaselt poputada, vajaminevad asjad on väga kallid ja lõpuks jonnib ta ka pidevalt. Olen viimased kaks päeva teinud10h tööpäevi, kuid vähemalt sain tänase päeva vabaks :)

Eks lastega ongi palju tööd. Usun, et midagi sarnast mõtles ka lapsed puhkama toonud luigepere. Eks sa puhka, kui kari turiste paari meetri kaugusel pilte teha klõpsib. Pidevalt peab valvel olema.

Paistab, et alustan taas ühe fotokonkurssi organiseerimist. Seekord algas asi vähemalt sponsorist, kes omalt poolt selle ideega välja tuli. Peaauhind on ilmselt 10 000 krooni kanti :)

Mõnes mõttes on mul lausa kahju et ise osaleda ei saa.

Pärast äikest...

Pärast äikest on õhk värskem ja vaade selgem.

Pärast äikest on tubagi jahedam ja janune maapind kastetud.

Pärast äikest on oodata lummavat värvide ja pilvedemängu.

Pärast äikest on maailm ilusam.

Eriti siis, kui see äike käis meie sees.

Katlas hautamine

Seal katlas Iloni Imedemaal hetkel küll tuld all pole, kuid seeeest on hetkel väljas nii soe, et supi keetmiseks pole vaja tuld tehagi. Kui praegu teha videoülekanne minu juurest, siis liigituks see ilmselt xxx katekooriasse, sest riiete kandmine on hetkel minu jaoks liiga suur katsumus. Täna tuli ka minu korteri kuumarekord. Ja see on just praegu temperatuuriga 30,4 kraadi.

Samas on sel kuumusel ka positiivne pool. Praegu on hea tänaval ringi käia. Silmailu jagub ohtralt :D

Eile õhtul käisin ühe hea sõbraga linna peal. Peaks mainima et suvises Tartus pole õhtuti ikka mitte midagi teha. Kuna klubi inimene ei ole, siis sinna küll ei läinud, kuid tuli välja, et ka see oli tühi olnud. Ainsaks ülerahvastatud kohaks oli müstilisel kombel suudlevad tudengid. isegi Zavood oli pooltühi.

Meelelahutusliku poolt muidugi jagus. Kenad noored vene näitsikud pidasid enne pulmi tüdrukute õhtut. Müüsid 25 krooniga maasikaid, illele ka lahkelt vahukoort peale pakkusid. Musi eest küsiti esialgu 100 krooni. Kauplesin sportlikust huvist 50 peale. Pärast neid veel nähes pakuti juba musi pruudile 50 ja teistele 25 krooni. Uurisin ka neilt, et kas maasika vahukoorega saab ära ampsata kellegi kõhu pealt. Oli näha, et nad ise ei olnudki selle peale tulnud. Hinnaks pakuti ka kohe soolased 100 krooni. Samas oli näha, et oma esimese tunniga ei suutnud nad ühtki maasikat maha müüa. Oli vaid paar pilditegijat. Nende napid ja väga huvitavad kostüümid oleks muidugi väärt olnud seda kümmet krooni, mis koos nendega pildi tegemise eest oleks tulnud välja käia. Samas jäi ka see kaup pooleli. Mul ei olnud lihtsalt kaamerat kaasas. Vähemalt oli meelelahutust.

Vaade

Veidi sellest millele olen viimasel ajal mõelnud.

Olen viimastel aastatel hoidnud pidevalt pilgu kuskil kauguses. Pidevalt keskendunud tulevikule, jättes kõrvale oleviku. Nüüd ongi tulemus, kuid mitte päris selline, nagu oleks soovinud. Jah, mõeldes ette näiteks 5 aastat, siis on seal näha valgust. Aga pigem oleks probleem olevikus. Igapäevastest toimetustest on kuhugi hakanud kaduma sära ja ilu. Jah... muidugi on ilusaid hetki ja päevi, kus ka mina saan päikese kombel särada. Ometi on mul tunne, et midagi oleks justkui puudu.

Olen alati öelnud, et minu jaoks on tähtsad minu põhimõtted. Jah, need on seni väljendunud ka reaalsuses, kuid mis sellest kasu on? Võtab lihtsalt tuju ära, kui annad välja nii palju, kuid inimesed, kes neid pingutusi ja põhimõtteid tarbivad ei paista seda ise tajuvat. Nad ei mõista kui paljust olen ma tihti loobunud, mida kõike ohverdanud. Isegi kui nad seda mõistavad, jääbki see ainult mõistmiseks. Lõpuks on ikka nii nagu tavaliselt, et jooksen end kasvõi nahast välja või ei löö käega olukordades kus teised seda teeks. Vastu ei tule aga mitte midagi.

Nii olengi mõelnud et midagi peaks muutma. Lõpetama selle idioodi mängimise ja elama ka kasvõi mõne päeva ainult iseendale. Üldse on tunne, et selle sära tagasitoomiseks oleks vaja mingit suuremat muutust.

Pilt tehtud Haapsalu lossitornist mõned minutid enne südaööd.

Ohtlik piir

Võtsin vastu ühe projekti. Selle juhtimine jätab iseenesest mulle 2 võimalust - kas naudin tulemust, või kukun kolinal. Vaja koordineerida, korraldada ja organiseerida üritusi terve kuu jagu.

Vaatan kuidas inimesed suve naudivad. Tööl istudes on suhteliselt masendav kuulata ja vaadata teiste suve nautimist. Üldse on sellest suvest kuidagi midagi puudu. Mingi sära või midagi sellist. Vähemalt on üksi laboris olnud pikalt aega enda jaoks asju selgeks mõelda. Täna küll mingit pikka sisekaemust veel kirjutama ei hakka, kuid ilmselt jõuan selle kirjapanemiseni lähipäevil. Eks siis lõpuks paistab mis saama hakkab.

Vajan vett ja külma

Seda esimest ju tegelikult isegi sai. Nimel jõudis vihm ka öösel Tartusse. Õnneks oli see nii tugev, et äratas mind. Kuna mul olid aknad lahti, siis oleks vastasel korral nii mõnigi elektroonikaseade ujuma läinud. Akende sulgemine viis aga selleni, et öösel ei jahtunud tuba korralikult ära ja hommikul oli toas 29(!!!) kraadi sooja. Vot seal joa juures tahaks hetkel olla. Loodetavasti tekitab vähemalt pildi vaatamisegi jahedaid emotsioone.

Otsisin eile hommikul poodidest taga tehtrit. Vanasti oli neid igas köögis vähemalt viie eri suuruse ja värviga. Käisin läbi nii ehituspoode kui ka Lõunakeskuse supermarketid. No ei ole sihukest vanamoelist asja saada. Tegelikult küll on, kuid need olid kõik kuidagi suured. Eks sõna tehter ole juba ise üks vanamoeline asi, sest ka ÕS soovitab kasutada uuemat sõna lehter :)

Supermarketist ma ka lõpuks selle sain, kuid ikkagi oleks soovinud väiksemat. Sellest tingituna suutsin ma ära õlitada nii paraja osa oma labori põrandast kui ka masinast. Ei ole õlivahetusel kasutajasõbralikkusele mõeldud.

Tundsin end nädalavahetusel koos sõbraga nagu kaks nõrgalt valgust näitavat tõrvikutulukest keset pikka tunnelit. Tegelikult on hämmastav kui vähe on vaja tänapäeval noortel, et end praktiliselt pildituks juua. Nimelt oli nädalavahtusel üks üritus, kus sattusin olema ühe noorte(16-17) tüdrukute ringi vahetus läheduses. Isegi muigasime omavahel, et nende omavahelisi intriigid on värvikamad kui odavates seebikates.

Ühel hetkel tõusis üks neist kiirelt üles ja jõudis paar sammu pinkidest kaugemale liikuda, kui ta magu vägijooke välja pressima hakkas. Minu jaoks oli hämmastav see, et keegi sealt talle appi ei tõtanud. Nii hakkaski temast kahju ja läksime sõbraga teda siis veidi talutama. Oli ka hea, sest ta üritas pidevalt nägu taeva poole murule maha puhkama heita. Sai teist ikka päris kaua toibutatud, enne kui ta endaga jälle iseseisvalt toime tuli.

Naljakas oli see, et kui me ta vaatajaskonna vähendaise mõttes teistest veidi kaugemale viisime, oli kohe kohal ka ta õde. Just need õed oli enne pakkunud kõige värvikama sõnasõja. Nüüd oli aga õeke kohe kohal ja hakkas igaks juhuks uurima, et kes me sellised oleme. Eks see oli ka muidugi õigustatud, sest nii purjus noore tüdruku ärakasutamine oleks olnud lihtsalt vormistamise küsimus.

Peaks mainima, et tol ööl tundsin ma end kuidagi väga vanana :)

Õnneks mäletas tüdruk ka ise kõike ja loodan, et see mälestus on piisav, et alkohol vähemalt mõnda aega vastumeelsena tunduks. Tal oli ka julgust tänada, et me ei lasknud tal murul oma õhtusöögi ja alkoholi segu sisse magama jääda. Ilma meie ta oleks see ilmselt nii juhtunud.

Kokkuvõtteks: Vaja on rohkem hoolivust, sallivust ja vähem alkoholi.

Keila juga

Nädalavahetusel sai veidi Põhja-Eestit uudistatud. Keila joa ääres sai ka imetleda üht slaavlaste pulma, kus käidi rippsilla külge lukku jätmas. Samas on näha et need lukud põhjustavad seal samasuguseid probleeme nagu Tartus Turu sillagagi. Nende poolt tekitatav rooste võib seal peagi küllaltki ohtlikuks muutuda.

Juga ise oli aga väga ilus. Õnnestus leida ka küllaltki päikeseline aeg ning joa juurest lahkudes hakkas ka sadama. Seega sattusin sinna väga õigel ajahetkel

Head jaani!

Täna õnnestus ka sel aastal esimest korda ratta selga ronida :)

Praegu pole aga muud kui vaid head jaani soovida ja meelde tuletada, et liigne vägijookide tarvitamine pole hea. Siis ikka on mida meenutada. Kui liiga täis end juua, siis ju ei mäleta ;)

ikka salat

Siin siis salatikasvatus 17 päeva pärast esimest pilti.

Millegipärast on nii, et praegu, kus kestab jalgpalli MM, siis on mul töö juures väga kiireks läinud. Arvestades kui palju mulle viimasel ajal on proove teha antud siis jääb küll mulje, et juulis puhkamisest küll midagi välja ei tule.

Praegu, kus mul proovid töös on ja laborisse sisenemine keelatud, siis üritas mu laborisse maja tehnik siseneda. Ta käib laboris üliharva, kuid on juba teisel korral soovinud siseneda nö keelatud ajal. Murphy seadused peavad paika.

botaanikaaed

Sain paar päeva tagasi ühe vaba päeva. Kuna ilm oli ka ilus, siis otsustasin koos M.R-ga väikese jalutuskäigu botaanikaaias teha. Võib ju küll öelda, et kuna kevadlilled on õitsenud, roosid ja teised suvisemad taimed pole kasvama veel hakanud, siis pole seal väga palju teha. Samas minu meelest tasub sinna alati minna.

See roos on M-le sünnipäevaks :) Palju õnne!

Sort: Wasagaming

salatikasvatus vol 2

Väiksem salat 2 päeva pärast eelmist pilti. Varsti loodan ka kolmanda salati kasvama panna :)

Viimasel ajal on teleuudiseid küllaltki ärritav vaadata. Tõsiselt on tunda valimiste lähenemist. Näiteks tänases reporteris oli kokku 5 poliituudist, millest 2 esimest olid negatiivse alatooniga ühe erakonna vastu. Järgmised 2 rääkisid ühe teise erakonna inimestest ja sellest kui tublid nad on ja kui hea on elu meie riigis. Viimaseks uudis rahvaliidu lagunemisest, mis oleks väärinud neist vast isegi esiuudise kohta.

Homme on töölt vaba päev :)

Terve päev on labori uksel silt, mis keelab ust avada. Seega ei saa ma ka ise oma laborisse.

salatikasvatus

Tere taas!

Olen nüüd jälle tagasi. Vahepeal on elu olnud nii kiire ja mõtlemist liiga palju, et blogiga tegeleda. Nüüd hakkasin aga taas tundma soovi kirjutada.

Mingil hetkel hakkas mulle juba tunduma, et elan pigem teiste, mitte oma elu. Otsustasin nüüd selle asja käsile võtta ja alustasin otsusega, mis teistele eriti ei meeldinud. Ei meeldinud see ka minu tööandjale, kes ütles, et see on totaalne jama. Samas töö on alles ja selles suhtes midagi muutunud ei ole. Lisaks oli mul mõned päevad kõrval ka TÜ Türi kolledži esimese kursuse tudeng, kes oma laboripraktika päevi minu laboris veetes tegi. See muutis need päevad muidugi palju sisukamaks, kuid eks see aeglustas ka teataval määral töö kiirust.

Lisaks veel veidi pildist:

Otsustasin hiljuti aknal salatit kasvatama hakata. Poest saab osta lehtsalatit väga mugavalt potis, et see pikemalt värske oleks. Pärast suurte lehtede eemaldamist on sealt võimalik aga ka teine saak võtta. Nii ma siis hakkasingi oma aknalaual salatit kasvatama :)

unistada tuleb suurelt

Istusin eile lõkke ääres ja tekkis meeletu suve ja jaanipäeva tunne. See kestab praeguseni... Jagaks seda ka teiega.

Ärkasin täna hommikul ja tundsin end kuidagi tühjana...

Ma ei teagi kuidas seda täpselt kirjeldada. Põhimõtteliselt tekkis tunne et nüüd oleks vaja üht nädalast puhkust.

Olen paar aastat tegelenud ühe kindla sihiga. Meeletu pinge, töö ja lugematud hävitatud närvirakud. Ja mingil hetkel saabub nirvana. Sellele kõigele mõeldes tunnen, et olen seadnud liiga madalaid sihte, nõrku eesmärke ja kahjuks või õnneks teostatavaid.

Eks siin tuleb lihtsalt paariks päevaks tempot alla lasta ja siis oma mõtted sihid ning prioriteedid veidi ümber korraldada ja seada. Kahjuks puhkepäevadega on küll probleeme, aga vähemalt emotsionaalselt ja vaimselt ma selle siiski võtta loodan.

Muusikaks: Syste Of A Down - Sad Statue

huvitav kirjaviga

Vot sihukeseletus siis...

Tean, et olen pärast oa reisi blogi unarusse jätnud, kuid üritan selle asja varsti jälle käsile võtta :)

Talvetööd on läbi, algamas uus F1 hooaeg

Oli ju tegus talv :) Talv ei olegi ju tegelikult läbi, kuigi talve olemus on tugevalt muutunud. Ilus on otsa saanud ja nüüd on saabunud tüüpiline Eesti talv. Talv oli tegus ka F1 maailmas. Uued eeskonnad, uued reeglid.

Teeks siis siin traditsioonilise ülevaate algava vormeliaasta kohta:

Selle aasta alguses oli segadust palju. Kõigepealt muudeti tugevalt reegleid. Keelatud on tankimine, mis tõi kaasa palju suuremad kütusepaagid ja muudatused auto ehituses. Kust leida ruumi suuremale kütusepaagile? Saabus järgmine pomm, mis tõi vähemalt kodumaisesse ajakirjandusse pea iga päev mingi uudise - kuningas naaseb! Vana kingsepp on tõesti tagasi ja seekord oma itaalia täku mersu vastu vahetanud. Lahkusid BMW ja Toyota. Samas lisandujaid oli ka kuhjaga. Ometi on uued tulijad nõrgad, USF1 suutis oma rahanatukese enne masina valmimist ära kulutada ja lõpuks Hispania Racing Team pole kordagi testinud.

Aga siin nüüd hinnangud võistkondade kaupa:

McLaren Mercedes

1 Jenson Button (GB)

2 Lewis Hamilton (GB)

Ilmselt üks kõvemaid sõitjatepaare, kõvemaid rahakotte ja tugevamaid masinaid selle aasta nimekirjas. See võistkond on olnud tipus juba üle kümne aasta. Nad pole küll alati päris esimesed olnud, kuid sellegi poolest esimeste seas. Võimalikud probleemid: kahe briti omavaheline võimuvõitlus ja Mercedese oma tiimi loomine. Kumb sõitja osutub tugevamaks: selles küsimuses on ilmselt enamik valdkonna iniesi ühel arvamusel - Hamilton.

Mercedes Benz GP Limited

3 Michael Schumacher (D)

4 Nico Rosberg (D)

Tugev sakslaste meeskond. Schumacher oma seitsme tiitliga, meeletu töövõime ja masina tundmisega, Rosberg oma talendiga. Kindlasti pole see sakslaste duo nõrgem ülalmainitud brittidest. Lisaks on neil Brawn, oma valdkonna proff ja koos Schumacheriga moodustavad nad uuesti teistele taaskord väga palju peavalu. Mercedes lubas võistlusele tulla ka täiesti uue difuusoriga, ehk teha seda nalja, mis neile eelmisel hooajal tiitli tõi. Kindlasti üks peamisi tiitliküsijaid! Võimalikud probleemid: jääb küsimus, kas Brawn kasutab juba tuttavat taktikat, kus terve meeskond töötab sisuliselt ühe mehe kasuks. Kumb sõitja osutub tugevamaks: hooaja alguses on Nico ilmselt kiirem, kuid mida aega edasi, seda raskemaks tal läheb.

Red Bull Racing Renault

5 Sebastian Vettel (D)

6 Mark Webber (AUS)

Tugev võistkond, Adrian Newey ajud ja kaks suurepärast sõitjat. Sel aastal võib probleeme tekitada vaid prantslaste mootor, kuna tehasetiimi skandaalide tõttu polnud autotootja sarja jäämine kuigi kindel. Mõlemad sõitjad on ilselt tugevalt motiveeritud ja eriti hea on näha, et Webber saab lõpuks tipus sõita. Tegu oli ju väga andeka sõitjaga, kuid sattus pidevalt valel ajal valesse kohta. Kooslus, mis peaks tooma stabiilse edu ja valmistama muret kõigile konkurentidele. Võimalikud probleemid: renault mootori ja autode üldine vastupidavus(vaadates eelmist aastat). Kumb sõitjatest osutub tugevamaks: Ilmselt Vettell, sest seda meest ihkaks oma auto rooli vist kõik võistkonnad.

Ferrari

7 Felipe Massa (BR)

8 Fernando Alonso (E)

Tugev võistkond, piisavalt raha ja kiired roolikeerajad. Massa on ilmselt üks väheseid, kes on tiimi jaganud nüüdseks juba kolmanda maailmameistriga. Samas pole ta ühelegi neist liiga palju kaotanud. Alonso on aga väga kiire ja meenutab mõnes mõttes Schumacherit, kes eelistaks olla meeskonnas kindel esisõitja. Eelnevatel testidel on Ferrari näidanud väga kiiret minekut ja ka vabatreeningud on näidanud, et sel aastal on punatäkud tagasi tippkonkurentsis. Võimalikud probleemid: meeskonnakaaslaste läbisaamine, tiimi vahel imelik suhtumine erinevatesse küsimustesse. Kumb sõitja osutub tugevamaks: arvata on, et Alonso jääb peale, kuid ka Massat ei tasu alahinnata.

Williams Cosworth

9 Rubens Barrichello (BR)

10 Nico Hulkenberg (D)

Väga suurte kogemustega Rubens ja kollanokk Nico moodustavad sõitjatepaari, mis üksteist ilusti täiendab. Arvatavast tubli keskmik. Vahel hiilgab, vahel kaob tagumisse otsa. Suureks küsimärgiks saab olema Cosworth-i mootor ja tagasilöögina näeks ka Rosbergi lahkumist meeskonnast. Võimalikud probleemid: pole teravat staari roolis, rahakotist tingitud aeglane areng hooaja keskel, Cosworth-i mootorid. Kumb sõitja osutub tugevamaks: kui Nico autoga vähegi harjub, siis ilmselt saab Barrichellost võitu. Aastad võtavad ikkagi kiirusest oma osa.

Renault

11 Robert Kubica (PL)

12 Vitaly Petrov (RUS)

Talv on möödunud vastuoluliselt. Sõlmiti leping sarja ühe andekaima sõitja - Kubicaga, kuid eelisel hooajal lahvatanud skandaali tõttu kadusid sponsorid ja eks õhuke rahakott ning puhastus juhtkonnas jätsid oma jälje. Samas tõi Petrov kaasa suure hunniku rublalõnalisi dollareid ja LADA! Samas Renault kahjuks räägib asjaolu, et seni on see masin kiire olnud vaid siis, kui seda on roolinud Alonso. Pärast hispaanlase esimest lahkumist kukkusid kolinal ka tulemused. Rahapuuduse märk on ka see, et teiseks sõitjaks otsiti paksu rahakotiga meest. Ilmselt ei saa ka sel aastal Williamsile vastu. Võimalikud probleemid: kuidas on suudetud nõrga eelarve juures masin üles ehitada, kui kiire on venelane. Kumb sõitja osutub tugevamaks: siin pole vaja pikalt mõeldagi - loomulikult Kubica.

Force India Mercedes

14 Adrian Sutil (D)

15 Vitantonio Liuzzi (I)

Eelmisel aastal saadi masinad lõpuks väga hästi jooksma. Noortest talentidest koosnev inseneritiim hakkas end lõpuks õigustama. Probleeme võiks küll tekitada nende tehnikadirektori James Key lahkumist. Samas on loota, et nad suudavad sel aastal edukalt võistelda keskmike seas ja parimal päevil ka paremaid võistkondi üllatada. Samas jätab veidi soovida sõitjapaar. Võimalikud probleemid: kas Sutil suudab kokkupõrkeid vältida, kas Liuzzi on piisavalt kiire, tehnikadirektori vahetus vahetult enne hooaega. Kumb sõitjatest osutub tugevamaks: kiirem on Sutil, kuid kas ta ka finišisse jõuab...

STR Ferrari

16 Sebastien Buemi (CH)

17 Jaime Alguersuari (E)

Võistkond mis jätkab samas vaimus. Seekord on vaid masin 100% nende endi kätetöö, mis jätab ruumi kahtlusteks nende konkurentsivõime osas. Ka sõitjate kiirus on küsitav. Samas tuleb ka meelde tuletada, et tegemist on vaid farmitiimiga, mille Red Bull ka ilselt hea pakkumise korral maha müüb. Vähemalt peaks terve hooaja olema tugevam kui uued tulijad. Võimalikud probleemid: auto vastupidavus, keskpärased sõitjad, väike eelarve. Kub sõitjatest osutub tugevamaks: ilmselt ikkagi Buemi.

Lotus Cosworth

18 Jarno Trulli (I)

19 Heikki Kovalainen (FIN)

Uus võistkond. Esineb arvukalt probleeme, võrreldes vanade olijatega pole kiirust ollagi. Samas on võistkond hankinud kaks väga suurte teadmistega sõitjat. Mõlemal mehel on küll probleeme võistluse kiire läbimisega. Olgu siin mainitud, et Trulli ei suuda tavaliselt võistluse ajal kvalifikatsioonitempot hoida. Punktidele neil ilmselt palju asja ei ole. Võimalikud probleemid: masina "lastehaigused", Cosworth-i mootor, puudub terve sõidu vältel terav piloot. Kumb sõitjatest osutub tugevamaks: ilmselt Trulli, kuigi siin on võimalus Kovalainenil end tõestada.

HRT Cosworth

20 Karun Chandhok

21 Bruno Senna (BR)

Võistkond, mis pole oma masinat testinud!!! Auto ise on kuidagi sarnane eelmise aasta RedBulli omaga. Lisaks mõlemad sõitjad on sarjas uued näod. Ausalt öeldes pole just eriti kindel, et Hispania Racing üldse hooaega üle elab. Huvitav kas boksimeeskond autol rataste vahetamist on saanud harjutada? Võimalikud probleemid: probleemivaba koha leidmine. Kub sõitjatest osutub tugevaimaks: ilmselt see, kes suudab kauem oma koha eest võistkonnale maksta.

BMW Sauber Ferrari

22 Pedro de la Rosa (E)

23 Kamui Kobayashi (J)

Ilmselt kõige naljakam võistkonna nimi sarjas - BMW Ferrari. Õnneks suutis vana kaval rebane Peter Sauber oma võistkonna päästa. See ees on varemgi näidanud, et oskab üles korjate tõelisi talente ja ehitada ka väga väikese rahaga tõsiseltvõetavaid masinaid. Ajal, kui tiimis sõitis veel Kimi, oli nende eelarve suurus tagant poolt teine, koht punktiedetabelis aga eestpoolt neljas. Hooajale eelnenud testid andsid märku, et ka nüüd on masin ilusti jooksma saadud. Ka vabatreeningud viitavad sellele, et Sauberid on kindlasti punktikohtadele konkureerijad. Keskmikest on neil kasutada ka ilmselt üks kõvemaid sõitjapaare. Esmaklassiline on ka Sauberi tehas ja tuuletunnel. Võimalikud probleemid: raha, täpsemalt selle puudumine võib takistada masina edasist arengut. Kumb sõitjatest osutub tugevamaks: kogemused vs hämmastavalt kiire noor sõitja. Ei julgegi ennustada.

Virgin Cosworth

24 Timo Glock (D)

25 Lucas di Grassi (BR)

Arvutiajastu toomine F1 sarja pole just meeletut edu toonud, kuid eks näis kuidas see asja arenedes muutub. Masin saadi ilusti valmis, kuid see ei taha eriti koos püsida. Erinevalt Lotusest on Virgin otsustanud võtta rooli keerama ka uustulnuka. Tegelikult pole ka Timo Glock ju nii suurte kogemustega kui Trulli, kuid see ei tähenda, et mees aeglase oleks. Võimalikud probleemid: masin kipub kätte ära lagunema. Kumb sõitjatest osutub tugevamaks: Glock on kiire sõitja ja võiks rahulikult rooli keerata ka palju tugevamas võistkonnas.

Funestus Bremenis vol11 (Viimane)

Üle silla innes sisenesin linna vanimasse ossa ja see oli ka Bremeni tõeline süda. Seal said kokku trammiliinid, suubus linna üks peamisi tänavaid ja liikusid turistid.

... Samal ajal oli politsei tagasi väravate juurde viiva tee lindiga tõkestanud ja politseinik seletas mulle, et see on minu enda turvalisuse huvides. Seega pidin vajalike väravate poole liikuma õuest. Taaskord turvakontroll ja taaskord fail turvavärava läbimisel! (järgnev kirjutatud Frankfurt – Riia lennukis) Seekord ei teagi mis alarmi põhjustas. Väga põhjalikul läbiotsimisel leiti, et mul on kampsunil metallist tõmblukk, metallist püksilukk, saapa nööride augud sisaldavad metalli(silmagagi näha). Lisaks reageeris andur minu parema püksitasku peale, kuigi olin just kinnitanud, et mu taskud on tühjad. Avastasin siis sealt ühe Orbit lehekeste tühja paberi, mis tõesti sisaldab ka grammikese metalli. Saapad lasti veel eraldi läbi masina. Seekord ei tahtnud nad vähemalt läpakast lõhkeaineid otsida. Lennukisse lasti meid üllatavalt vara. Lennuk ise oli üleni valge, järelikult just renditud või ostetud. Praegu valdab mind tõeline õnnetunne, sest ei pea Riias enam turvakontrolli läbima. Praegune lend on kuidagi tühi. Samas Hamburg – Frankfurt lend oli veel tühjem. Seal olid vaevalt pooled kohad täidetud. Ok, nüüd selgus ka tühjuse põhjus. Üks bussitäis inimesi oli veel kohale jõudmata.

(Hiljem kodus) Peaks mainima, et Eestis on ikka tõsiselt lumine! Minu suureks õnneks elasid õllepudelid reisi tervena üle ja ka kõik muu oli terve. Veidi jahmatav oli see Fokker, millega meid Tartu toodi. Tegemist oli Island Air värvides lennukiga, mis oma seest andis samuti tunda, et nii Island kui ka Läti vaevlevad suures majanduskriisis. Nimelt oli üks las olevatest liistudest veidi lahti ja jättis mulje, et hakkab varsti alla kukkuma. Lisaks nii mõnigi turvavöö ja suitsetamiskeelu lampidest ei põlenud. Vähemalt suutis lennuks õhus püsida ning vaatamata äärmiselt rasketele ilmaoludele ka normaalselt maanduda. Sain probleemideta kätte oma pagasi ja suundusin lennujaama eribussiga ilusti koju. Õnneks olid ka õllepudelid kotis terveks jäänud.

Selline oli siis minu seiklus Bremenis.

Seal kraavi lahtise veega osal oli tavaliselt väga palju parte... Siis kui tahtsin neist hommikul pilti teha, ei olnud enam kedagi. Pardid olid ära lennanud. Varsti tuli ka minul läbi õhu kaugemale liikuda.

Funestus Bremenis vol10

Minu kahe voodiga hotellituba. Ei midagi üleliigset, samas pole ka midagi puudu. Mis kõige tähtsam - seina seest saab ka voolu! Kasutasin pildi paremas servas olevat voodit, sest sealt nägi ka telekat.

Laupäev

Day 7

Lennukis Frankfurdi poole sõites. Hommik algas ootamatult hästi. Isegi ärkamine käis oodatust kiiremini. Seega tekkis hotellis pool tundi vaba aega. Nagu pärast selgus, siis oleks võinud toas ka terve tunni passida ja rahulikult hokit vaadata. Mängisid Saksamaa ja soome ja minu lahkumise hetkel juhtisid põhjanaabrid 2:0. Raudteejaamas läks õige rongi väljumisplatvormi leidmine oodatust kiiremini. Sama võiks öelda ka Hamburgi sisese S-bahni kohta. Unustaja nagu ma olen, suutsin lennujaamas rahakoti taskusse jätta ja „põrusin“ seepärast turvakontrollis. Peaks mainima, et see polnud mul sugugi esimene (ja ilmselt ka mitte viimane) kord. Lisaks põhjalikule läbiotsimisele pidas mingi turva mu läpakat väga kahtlaseks. Seetõttu pidin sellega erikontrolli läbima, kus kontrolliti, ega mu arvutis lõhkeainet pole.

Frankfurdi lennujaamas. Naljakas, tundub, et too Air Berliini check in-is olnud mees oli ikka tõeline idioot. Esiteks tahtis ta mu pagasi saata Riiga, mitte Tartu. Pärast seda, kui olin oma reisipabereid näidanud, avastas ka tema, et mu lõpppunkt ei ole jah Riiva, vaid hoopis Tartu. Samas järgnevate lendude pardakaarte ma ikkagi ei saanud. Vaid Frankfurdi lennu oma. Küsisin siis seepeale, kas pean Frankfurdis siis uuesti check in-i läbima, kuid ta ei osanud midagi öelda. Ausa vastusena kõlas I don’t know…

Lennukis võtsin oma rahustamiseks karastusjoogi asemel veini. Kahjuks ei olnud see nii võimas maitseelamus, mille sain Lufthansa lennukis mõned aastad tagasi. Peaaegu 200ml veini tegid aga oma töö ja sain vähemalt veidi lõõgastuda ja puhata. Samas jättis see ka ilmselt teatava jälje Frankfurti saabumisel. Siin läks ikka päris tublisti aega, enne kui välja mõtlesin, et kuhu suunduma peab. Pärast närvilist ringiekslemist leidsin check in-i koha. Seal vaadati mulle imeliku näoga otsa, et olen ju korra check in-i läbinud. Seletasin, et mul pole ju pardakaarte ja Hamburgis öeldi minu edasi tegutsemise kohta I don’t know. Sain siis vähemalt omale mõlemaks lennuks pardakaardid. Samal ajal oli politsei tagasi väravate juurde viiva tee lindiga tõkestanud ja politseinik seletas mulle, et see on minu enda turvalisuse huvides.

Viimase päeva lõpp juba homme :)

Funestus Bremenis vol9

Selline võpsik oli siis minu hotelli taga. Imelikul kombel oli see asi aia ja selle otsas oleva okastraadiga piiratud. Samas väravad olid küll kogu aeg lahti :)

Reede

Day 6

Ongi viimane õhtu… Homme samal ajal olen kuskil lätakate lennujaamas(loodetavasti). Käisin täna veel viimast korda pennimarketis, kioskis ja leidsin veel ühe toidupoe, kust läbi põikasin. Kott on ka juba pakitud. Tagasi minnes minu jope küll sinna ära ei mahu. Asja ajab suureks juba suur kaust, mille Thermost saime. Loodan, et see elab lennureisi edukalt üle. Samas kahtlen kas minu kaasa ostetud vahvlitest midagi järgi jääb. Ettevaatuse mõttes keerasin ka õllepudelid riiete sisse. See viimane vedelik on siin ikka tõesti odav. Tegelikult on ka enamik muid asju sama hinnaga mis Eestis või veidike isegi odavam.

Sain just kõne kodumaalt. Sealne ilm on sihuke, et ma ei ole sugugi kindel, kas homne Tartu lend graafikujärgselt liigub. Samas kui meil on selline torm, siis vaevalt, et ka Riias ilm ilus on. Seega oma reisikindlustuse(sh reisitõrke kindlustus) paberid tuleb lennukisse kaasa võtta. Neid pabereid võib vaja minna.

Funestus Bremenis vol8

Foto Bremeni peaväljakult

Hommikul hotellist välja minnes suutsin kuuldavale tuua paraja koguse vandesõnu. Igaks juhuks küll eesti keelseid. Nimelt sadas vihma. Praeguseks (17.12) on küll sadu lõppenud, kuid endiselt on väga udune ja niiske. Täna suutsin ka esimese katsega oma hotelli ukse lahti teha. Tegu on lihtsalt väga imeliku lukuga. Iseenesest tavaline lukk, kuid seda viimast nõksu, et uks avaneks ta teha ei taha.

Täna oli meil siis uus õpetaja. Kahjuks on tegemist terve elu selles maailmas veetnud kuivikuga. Lisaks on teema asjadest, mida minul ei ole. Mõnes mõttes on see hea, sain lihtsalt kuulata, kuid samas on ka raskem aru saada. Teine probleem, mis välja tuli on see, et mõlemad meie juhendajad on ka manuali autorid. Kõigile teadmiseks, et Ärpsi kommentaar manualis kirjutatud proovidele standardväärtuse andmise kohta oli, et see on kirjeldatud kõige(!) keerulisemal võimalikul viisil. Täna mainis ka meie juhendaja Oliver, et keegi ta klientidest teeb proovide skaalasse ajamist veidi teisiti ja väidetavalt lihtsamalt. Samas andis ta ka oma suhtumisega mõista, et see teda eriti ei huvita, sest tema arvates on meetodist nii kõige parem aru saada. Just seepärast ma ei salligi inimesi, kes ei suuda tavalise inimese tasemele laskuda, vaid on oma kitsas teadusmaailmas.

Tegime täna grupipildi kah. Teistel vajus suu lahti kui ma oma kaamera kotist välja võtsin. Eks see olegi selline tore kaamera, mille välimus jätab võimsama mulje kui asi väärt…

Tasub ka mainida seda, et täna oli päris huvitav magustoit – kakaopuding, mille peal oli mingi kahtlane kuid hea maitsega hapukas vaht. Lisaks, kui olin end läbi vahu kühveldanud, tuli välja, et puding oli täis virsikutükke. See oli ikka tunduvalt etem kui eilne neoonroheline ja täiesti maitsetu tarretis. Niipalju siis tänasest päevast.

Funestus Bremenis vol7

Pilt vanalinna alguses olnud sillalt... Õhtu oli ilus ja mitte nii külm. Oli ka hämmastavalt selge. Ilmselt oli eelmiste päevade vihm õhu puhtaks löönud.

Neljapäev

Day 5

Hommik. Niipalju siis minu targast plaanist hommikul pildistada. Kell on kohaliku aja järgi 7.45 ja 15 minutit tagasi oli veel täitsa pime. Praeguseks on väljas küll palju paremaks läinud. Eile sain ka selgeks kuidas Thermo ust avada. Seesama nupp, mida ma üleeile edutult vajutasin on siiski õige. Lihtsalt adminil oli liiga palju tegemist, et mind sisse lasta. Ma ei tea, kas olen seda varem maininud, kuid saan vähemalt Thermos pauside ajal internetis käia. Olen seal vaadanud vaid postkasti, kuid sealgi on mida lugeda. Nimelt käib seal ühes listis tõeline sõda. Kuna asjasse on segatud ka taaskord sama punt, kelle pärast omal ajal mindki kohtusse ähvardati anda, siis võib asi ikka päris huvitavaks minna. Hommikusöögiks on taaskord mingid pehmed vahvlid, mida kohalik pennipood müüb. Peaks mainima, et need on palju paremad kui Belgia suurte traditsioonidega analoogid. Peaks mainima, et kalorsus on neil meeletu. Seega nende liigne tarbimine viib paratamatult rasvumiseni. Hea, et ma siin vaid nädala olen. Õhtuti on siin ka jube lennuliiklus. Taevas ainult kõmiseb. Samas olen nüüd veendunud, et Google kaardid panid Bremeni kohta väheke pada. Selle järgi oleks pidanud mu hotell lennujaama kõrval olema. Tegelikult on pigem nii, et Thermo on lennujaama kõrval ja minu hotell sellest õnneks eemal. Tänu selleni kostub minuni vaid teatud suunas startivate lennukite müra. Neid lennukeid on samamoodi kuulda ka kesklinnas. Kell on juba 8.00(Eesti aja järgi 9.00) ja nüüd on ka lõpuks valgeks läinud.

Olen juba ühes asjas ka selgusele jõudnud. Ma ei taha Eestisse lähiaastatel eurot. Põhjus ikka sama, mille üle ma ka varem kurtnud olen. Nimelt tuleb liiga palju münte kasutada. Mu rahakott on neist juba liiga paks. Sain eile küll kioskis ja ka pennis müntidega makstud, kuid neid on ikka liiga palju. Poest sain ka peotäie viiesendiseid. Peaks vist hakkama ikka nii tegema, nagu ma Eestis euroga teha olen ähvardanud – mündid kilekotiga taskusse. Aitab hetkel kirjutamisest ja hakkan nüüd Thermo poole minema.

Funestus Bremenis vol6

Pildil on Bremeni suurim kirik. Pilt on tehtud esimesel korral, kui kesklinnas käisin. Statiiviks kasutasin platsi servas olnud prügikasti, seepärast on pilt ka veidi viltu.

Kolmapäev

Day 4

Alustaks eilsest õhtust… Nimelt plaanisin esialgu vaadata hokit, kuid sattusin millegi huvitavama peale. Nimelt Super RTL näitas õhtul pikalt aegumatut Mr. Beani. Eile hambaid pestes lahendasin ka ühe suure mõistatuse. Vannitoas on üks saksakeelne silt. Nüüd nägin, et teisel pool on sama asi inglise keeles. Nimelt kui ma soovin, et mu rätikut vahetataks, siis tuleb rätik maha visata.

Avastasin täna Thermos, et siiski on asju, mida ma oskan sellisel tasemel, et võin ka teistele asju näidata. Näiteks tulemuste excelisse konvertimine ja siis seal edasi töötamine. Samas, eks ma olen nende tabelitega ikka parajalt möllanud kah.

Inimeste näost on näha, et energiatase väheneb meeletu kiirusega. Täna lõpetasime küll tund varem, kuid ikkagi oli kõigil raske keskenduda ja jälgida. Täna lisandus päeva ka kolmas kohvipaus :D

Päeva nael oli vaieldamatult ringkäik tehases. Nägime ruume, kus erinevat toodangut kokku pannakse ja ka neid ruume, kus neid hiljem põhjalikult testitakse. Sellesse viimasesse väitesse tasub küll kriitiliselt suhtuda, sest näiteks minu Delta ion source oli seest väheke saastunud. Kahju ka sellest, et masina õlivahetust praktikas ei näidatud.

Päeva lõppedes põrutasin kohe linna. Tahtsin veel päevavalguses mõned pildid teha. Tuleb küll tunnistada, et ega siin väga palju pildistad polegi. Tegu on ju ikkagi väikelinnaga. Astusin läbi ka kohalikust suveniiripoest. Müüjaks oli seal väga mõnus tädike. Inglise keelt ta küll ei rääkinud, kuid ometi saime pikad jutud aetud. Nagu kõik kohalikud, kurtis tema külma ilma üle. Samas selle peale, kui ütlesin, et olen Estlandist, siis sai ta aru, et ei ole külm. Ta pani veel tasuta kaasa 2 pisikest šokolaadi. Sõin linnas kohaliku frankfurterit, tegin mõned pildid ja siis hakkaski juba väga kiiresti pimenema. Tagasi hotelli suundudes otsustasin läbi minna ka kohalikust Kioskist. Minu suureks üllatuseks oskas müüja ülihästi inglise keelt(esimene müüja, kes seda keelt suudab rääkida). Hankisin seal siis mõned pudelid kohalikku õlut ja siis ka mingi eurise pisikese likööri. Pidi kohalike seas väga popp olema. Eks proovin täna ära ja kui on hea, siis ostan koju kinkideks seda kaasa. Müüja näitas isegi seda, kuidas seda traditsiooniliselt juuakse. Pakkus ka lahkelt seda, et võib mulle ühe õllepudeli lahti teha. Täna on paras Eurospordist sprinti vaadata ja õlut mekkida. Meie inglased viskasid täna suusatamise üle nalja. Küsisid minu ja soome tüdruku käest, et kas vaatame seda närvide rahustamiseks. Nimel on nende arust väga igav asi, eriti veel eraldistart.

Kahju, et Anti kvalifikatsioonist edasi ei saanud. Keegi meie omadest põrus seal veel ja ilmselt kaasaalase ettejäämise tõttu ei saanud ka anti lõpus piisavat kiirust näidata. Aiiii, nüüd näitas ka kahe eestlase põrumise tegelikku põhust. Nimelt neil õnnestus kurvis kukkuda. Sellest probleemist on ka päris palju räägitud. Pehme rada ja rasked kurvid kiiretel laskumistel.

Homme plaanin varem tõusta, et siis hotellist, Thermo majast ja sinna vahele jäävast teest pilte teha.

Funestus Bremenis vol5

Pildil siis vesi hotellis. Paremal on gaasiga "still" vesi. Pudelite juures oli ka tavaline klaas, kuid see on pildi tegemise hetkel kasutuses. Samas peaks mainima, et suure veegurmaanina hindasin antud vett viimse tilgani. Kindlasti oli oluline klaaspudel, mis säilitab vett palju paremini.

Teisipäev, Day3

Täna jõudsin vähemalt hommikust süüa(ja ka oli mida süüa). Hommikul oli küll väikeseid probleeme uksest sisse saamisega. See peaks avanema kiibiga ja ilmselt ka mingil muul viisil, et külastajaid sisse lasta. See teine viis on seni aga mulle teadmata. Vähemalt päev ise oli kasulik. Sain päris mitme asja võrra targemaks. Mõtlen just selliseid asju, mida igapäevaselt laboris rakendada. Asju, mida peaks kord aastas tegema, on kogunenud juba päris palju. Panime ööseks ka 12 vee proovi jooksma. Üheks veeks oli muide vesi nimega Keila, Estonia. Nimelt kasutavad nad Keila kraanivett oma ühe laboristandardiga. Ma ei tee siin nalja, nii see on. Ega Põhja-Eestis elavad inimesed vist eriti seda asja ei tea, kuid nad tarbivad tegelikult maailmas unikaalset vett. Nimelt on selle vee vanud umbes 10 000 aastat. Seega on tegu nö lumeveega ja sealne isotoopkoostis on tavaveest tugevalt erinev. Paljud ei tea ka ilmselt seda, et tegemist on taastumatu veevaruga! Proove ette valmistades kutsus Soome tüdruk mind appi, et ma vaataks üle konteinerite korgid. Asi on nimelt selles, et nende õige tugevusega kinni keeramine vajab veidi vilumust. Keset päeva tulin mõttele, et peaks vist igaks juhuks telefoni hääletuks panema. Eriliselt jahmatav oli see, et umbes 5 minu pärast ärkas mu telefon ellu ja mulle üritati helistada. Kuna ma kõnele ei vastanud, siis sain helistajalt sõnumi, kus too palus 500 võlgu.

Homme pidi meil veidi lühem päev olema. Seega loodan, et jõuan valges veel linna. Samas valgus on sellegi poolest halb. Otse üles vaadates on taevas selga, kuid muidu punaka vinega. Üldse olen hakanud siin värskest õhust puudust tundma.

Järjest rohkem hakkab närvidele ka see korrahoidmine siin hotellis. Isegi WC paberi rulli ots volditakse üht moodi kokku. Samas padi oli täna lohakamalt kokku pandud. Eile ärajoodud veele oli täna ka asendus toodud. Nimelt on siin kogu aeg 2 pudelit veega. Alguses olid still versioonid. Kui mujal maailmas on still gaasita, siis siin ka sellele nõrk mull sees. Uus pudel on nüüd medium, seega peaks ära proovima. Jookidest oli ka päris huvitav apelsini koola segu.

Homme siis viimane päev praeguse juhendajaga. Tänaseks aga kõik.