reede, 24. detsember 2010
Häid jõule!
pühapäev, 5. detsember 2010
Vaikus
kolmapäev, 1. detsember 2010
Talve algus
esmaspäev, 29. november 2010
mõnusalt jahe :)
neljapäev, 25. november 2010
Meeleavaldus Türi kolledži kaitseks järg
11 väidet, mis on esitatud Türi kolledži kinni panemise õigustamiseks
Vastused neile väidetele on andnud Türi kolledži direktor Timo Kikas
1. Kolledžil on 9 miljoni kroonine võlg, mis pidevalt kasvab.
Türi kolledži (TC) võlg koosneb kolmest osast: 3,8 milj. on sisevõlg, mis võeti selleks, et TC maja lõplikult välja ehitada, 0,8 on seotud ühe konkreetse Interregi projektiga ja see raha tuleb kõik lõpuks tagasi (lihtsalt europrojektidel läheb aruandlusega aega ja seega jõuab raha kohale alles ca aasta hiljem), 1,8 on võlg haridusallika pealt. See tekkis alles 2008-2009 õppeaastal. Enne seda ei ole miinust kunagi olnud. Enamuses oli see seotud eelarve kärbetega ja negatiivsete lisaeelarvetega riiklikul tasandil. Hetkel miinuse lisandumine peatunud. Meie arvestuste järgi peaks sellel aastal eelarve olema tasakaalus. Kui ei ole, siis just selle tõttu, et paljud avatud ülikooli tudengid on otsustanud mitte maksta, sest "kool pannakse niikuinii kinni". Seega võla juurdekasv on peatunud. Ja kokku on miinust hetkel 6,4 milj. millest 0,8 tuleb kindlasti tagasi ja 3,8 on tegelikult läinud kinnisvarasse. See on ka ainuke TÜ poolne abi maja ülesehitamisel.
2. Türi kolledž ei ole jätkusuutlik, kuna nad tegelevad vaid ühe õppekavaga.
TC on püüdnud endale saada teisi õppekavasid juba alates aastast 1999. Tegelikkuses on isegi kolm õppekava välja töötatud. Kaks neist on ka õppekomisjoni ette jõudnud, aga sealt ei ole edasi pääsenud. Viimasele pandi veto juba eeljutuajamistes õppeprorektoriga. Aga Türi kolledž on olnud jätkusuutlik juba 15 aastat ka selle ühe õppekavaga ja arenenud tasapisi kogu aeg edasi.
3. Türi kolledži hariduse kvaliteet on madal ja tunduvalt nõrgem Tartus pakutavaga.
Kvaliteet ei ole madalam sugugi, sest õpetavad ju parimad nii TÜst, EMÜst kui ka praktikutest. Meie lõpetajad lähevad veerandi osas edasi magistriõppesse ja saavad seal väga hästi hakkama. Võiks ka enam minna, aga kuna meil on rakenduskõrgharidus, siis paljud lähevadki otse tööle, sest neil on olemas kutse.
4. Türi kolledži laboripraktikumid toimuvad Tartus, mistõttu peavad õpilased Tartu ja Türi vahet sõitma.
TC-l on oma laborid juba mitu aastat. Laborid on sisustatud konkreetselt meie vajadustele vastavalt ilma kompromisse tegemata ja seega on praktikumide õppejõud ise väitnud, et meie laborid on õppelaboritena isegi paremini sisustatud kui vastavad laborid Tartus.
5. Türi kolledžis puudub "Ülikooli Vaim".
Näidake mulle seda "Vaimu" ja siis ma vastan. Minu arust on/oli Türi kolledži tudengitel palju tugevam ühtekuuluvustunne ja uhkustunne selle üle et nad on TÜ tudengid.
6. Türi kolledžis pole piisavalt pädevaid õppejõude.
Ühest küljest TC-s ei ole mitte ühtegi ebapädevat õppejõudu. Seda näitab ka see, et õppekava on mitu korda saanud nii rahvusvahelise kui ka kohaliku akrediteeringu ilma igasuguste piiranguteta. Teisest küljest on arusaadav, et ühe õppekavaga ei ole võimalik pakkuda koorumust väga paljudele inimestele. Selle "puudujäägi" lahendaks samuti teise õppekava õpetamine TC-s. Tegelikult on TC-s inimesi, kes loenguid annavad, palju rohkem, kui ametlikult töökohtadest nähtub. Loenguid annavad osalise koormusega ka kaks projektijuhti, õppedirektor ja mina ise. Kolmel esimesel on magistrikraad ja minul PhD. Meil on olnud osakoormusega varem tööl ka enam inimesi, aga just majanduslik seis sundis meid nendega lepinguid üle vaatama ja kolm neist töötavad nüüd töövõtulepinguga. Meie jaoks andis see lihtsalt kokkuhoidu. Aga töötavad nad endiselt. Lisaks on ju kohapealt või regioonist ka enamus praktikuid. Muusea, igal pool mujal maailmas peetakse õppejõudude liikumist ja mobiilsust väga positiivseks, sest siis saab nende kompetentsist kasu palju enam inimesi.
7. Türi kolledžisse ei astu sisse piisavalt üliõpilasi ja seetõttu pole mõtet pidada kolledžit, kuhu keegi õppima ei tule.
Kolledžisse astus sel aastal 43 päevasesse ja 15 avatud ülikooli. Kui oleks teine õppekava, siis see arv kahekordistuks. Seni on tehtud lihtsalt vähem turundustööd ja eelmisel aastal olid sisseastumisnõuded lihtsalt keerulised ja paljud jäid sellepärast tulemata.
8. Türi kolledžil on nõrk maine.
TC maine on väga hea. Meie lõpetajaid töötab avalikõigulikus sektoris üle terve Eesti. Selle aasta vastuvõtust on ca veerand tagasisides öelnud, et nad tulid konkreetselt siia just meie õppekava ja kolledži maine tõttu.
9. Türi kolledži õpilased ise soovivad Tartusse õppima tulla.
Kogu meie tudengkonnast on vabatahtlikult nõus Tartusse minema umbes viis üliõpilast. See on väga väike protsent.
10. Türi kolledži juhtkond oli kolledži sulgemisest teadlik palju varem kui see otsus meediale teatavaks tehti.
TC juhtkond ei olnud sulgemisest teadlik. Oli viidatud mõningatele probleemidele. Esmajoones rahalistele. Me olime need teadmiseks võtnud ja alustanud kulude vähendamisega. Otsisime ka võimalusi lisarahastuseks.
11. Türi kolledži õppehooned jäävad täiendkoolitusteks alles.
Õppehoonet ei ole võimalik ülal pidada kui seal toimub ainult täiendkoolitus. Hetkel ei ole Eesti turg valmis ise maksma koolituste eest, sest projektipõhist koolitust on tasuta nii palju saadaval. Projektidesse aga ei ole võimalik sisse kirjutada üldkulusid. Seega maja kütteks, elektriks ja projektide omaosaluseks ei ole raha mitte kuskilt võtta. Pealegi tähendaks see ka maja selget alakasutust. Ei ole võimalik teha täiendkoolitusi iga päev hommikust õhtuni. Isegi niisugusel turul nagu
Tallinn on see võimatu. Inimesed eelistavad täiendkoolitust pigem nädalavahetustel ja õhtuti.
Meeleavaldus Türi kolledži kaitseks
Kallid siinviibijad, tartlased, tudengid, õppejõud ja meedia esindajad
Oleme kogunenud siia, et seista oma kalli kooli eest. Kooli eest, mis on armsaks saanud nii selles õppivatele tudengitele, kui õpetamas käivatele õppejõududele. Kooli eest, kus pakutakse tipptasemel rakenduslikku kõrgharidust. See kool on meie armas Türi kolledž.
Septembris õppeprorektorilt laekunud teate kohaselt lõpeb õppetöö Türi Kolledžis 2011. aasta kevadel ja alates sügisest on tudengid oodatud õpinguid jätkama Tartus. Samas pole veel tänase päevani ametlikku otsust kolledži sulgemise kohta tehtud. Otsuse langetab alles sel reedel kogunev ülikooli nõukogu. Palume kõigile nõukogu liikmetel põhjalikult mõelda ja mitte kuulujuttude põhjal otsuseid langetada. Lisaks kutsume üles ka kõiki nõukogus olevaid tudengeid kokku hoidma. Näidakem koos meie ühist „Ülikooli Vaimu“, mis levib nii Tartus kui ka kõigis kolledžilinnades ja palun jätke Türi kolledž meile alles!
Tahame ühtlasi ka Türi Kolledži tudengite nimel välja tuua järgmised asjaolud. Nimelt olukord ei ole niivõrd traagiline ja lootusetu nagu senistest pressiteadetest on üldsusele mulje jäänud. Pahatihti tundub, et enamus kolledži sulgemise pooldajatest ei ole meie kooliga ega seal oleva olukorraga tegelikult tutvunud. Ei ole olemas 9 miljonilist hiigelvõlga ega ka tudengite rahulolematust pakutava hariduse tasemega. Samuti on koolimajas alles hiljuti rajatud labor, mis vastab kõikidele nõuetele ning ideaalselt meie vajadustele sobivad õpperuumid. Meil ei ole kooli kümneid või sadu õppejõudusid, kelle vajadusi arvestades õppekava koostatakse. Türi õppekava koostades mõeldakse kõigepealt tudengitele ja vaja minevatele teadmistele ja siis kutsutakse vastavalt sellele rääkima oma ala parimad spetsialistid ja õppejõud. Lisaks eristub Türi kolledž massiülikoolist, kuna õppejõududel on aega meiega tegeleda ja nii arvestatakse meie kõigi individuaalsete vajadustega. Just nii oleme kindlad, et haridus, mille omandame on üks kõrgematasemelisi ja konkurentsivõimeline nii Eestis kui ka kaugemal. Seega tekkis paratamatult küsimus, miks ei võiks jääda Türil pakutav haridus ka edasipidi kolledži haldusesse?
Praegused tudengid kardavad ka seda, et Tartusse ülekolimisel ei pruugi säilida rakenduslik õppekava, mis muudab pakutava hariduse praktiliseks ja meelitab õppima teotahtelisi inimesi! Ühtlasi mõjutab Türi Kolledži sulgemine negatiivselt ka regionaalset arengut!!! Lõpetuseks tahaksin kõigi Türi kolledži üliõpilaste nimel tänada kõiki meie sõpru ja toetajaid, kes meid raskel ajal aidanud on. Eraldi mainiks ära härra Arvo Sarapuu kes on olnud meie kooli sünni juures ja täna meid lahkelt bussiga Tartusse tõi. Suur tänu ka Jensile ja Holarile kes meie abipalvet kuulsid ning tänu neile on meil täna võimalik seda meeleavaldust siin Tartus pidada.
reede, 12. november 2010
Udu
esmaspäev, 1. november 2010
varsti läheb pimedaks
teisipäev, 21. september 2010
Märka (olulisi) inimesi!
kolmapäev, 15. september 2010
Abitult serval...
neljapäev, 2. september 2010
Jätkuv kohustuste vool
kolmapäev, 18. august 2010
5000 korda...
esmaspäev, 16. august 2010
võrgustik
neljapäev, 5. august 2010
Vahel on elu tore
pühapäev, 1. august 2010
Gängiga metsas pildid vol2
Gängiga metsas pildid vol1
reede, 30. juuli 2010
Gängiga metsas - ehk viie naisega Kaiu järve ääres
kolmapäev, 21. juuli 2010
Lapsed
laupäev, 17. juuli 2010
Pärast äikest...
pühapäev, 11. juuli 2010
Katlas hautamine
laupäev, 10. juuli 2010
Vaade
reede, 9. juuli 2010
Ohtlik piir
kolmapäev, 7. juuli 2010
Vajan vett ja külma
teisipäev, 6. juuli 2010
esmaspäev, 28. juuni 2010
Keila juga
neljapäev, 24. juuni 2010
Head jaani!
neljapäev, 17. juuni 2010
ikka salat
pühapäev, 13. juuni 2010
botaanikaaed
kolmapäev, 9. juuni 2010
salatikasvatus vol 2
esmaspäev, 7. juuni 2010
salatikasvatus
esmaspäev, 12. aprill 2010
unistada tuleb suurelt
laupäev, 3. aprill 2010
huvitav kirjaviga
reede, 12. märts 2010
Talvetööd on läbi, algamas uus F1 hooaeg
reede, 5. märts 2010
Funestus Bremenis vol11 (Viimane)
... Samal ajal oli politsei tagasi väravate juurde viiva tee lindiga tõkestanud ja politseinik seletas mulle, et see on minu enda turvalisuse huvides. Seega pidin vajalike väravate poole liikuma õuest. Taaskord turvakontroll ja taaskord fail turvavärava läbimisel! (järgnev kirjutatud Frankfurt – Riia lennukis) Seekord ei teagi mis alarmi põhjustas. Väga põhjalikul läbiotsimisel leiti, et mul on kampsunil metallist tõmblukk, metallist püksilukk, saapa nööride augud sisaldavad metalli(silmagagi näha). Lisaks reageeris andur minu parema püksitasku peale, kuigi olin just kinnitanud, et mu taskud on tühjad. Avastasin siis sealt ühe Orbit lehekeste tühja paberi, mis tõesti sisaldab ka grammikese metalli. Saapad lasti veel eraldi läbi masina. Seekord ei tahtnud nad vähemalt läpakast lõhkeaineid otsida. Lennukisse lasti meid üllatavalt vara. Lennuk ise oli üleni valge, järelikult just renditud või ostetud. Praegu valdab mind tõeline õnnetunne, sest ei pea Riias enam turvakontrolli läbima. Praegune lend on kuidagi tühi. Samas Hamburg – Frankfurt lend oli veel tühjem. Seal olid vaevalt pooled kohad täidetud. Ok, nüüd selgus ka tühjuse põhjus. Üks bussitäis inimesi oli veel kohale jõudmata.
(Hiljem kodus) Peaks mainima, et Eestis on ikka tõsiselt lumine! Minu suureks õnneks elasid õllepudelid reisi tervena üle ja ka kõik muu oli terve. Veidi jahmatav oli see Fokker, millega meid Tartu toodi. Tegemist oli Island Air värvides lennukiga, mis oma seest andis samuti tunda, et nii Island kui ka Läti vaevlevad suures majanduskriisis. Nimelt oli üks las olevatest liistudest veidi lahti ja jättis mulje, et hakkab varsti alla kukkuma. Lisaks nii mõnigi turvavöö ja suitsetamiskeelu lampidest ei põlenud. Vähemalt suutis lennuks õhus püsida ning vaatamata äärmiselt rasketele ilmaoludele ka normaalselt maanduda. Sain probleemideta kätte oma pagasi ja suundusin lennujaama eribussiga ilusti koju. Õnneks olid ka õllepudelid kotis terveks jäänud.
Selline oli siis minu seiklus Bremenis.
Seal kraavi lahtise veega osal oli tavaliselt väga palju parte... Siis kui tahtsin neist hommikul pilti teha, ei olnud enam kedagi. Pardid olid ära lennanud. Varsti tuli ka minul läbi õhu kaugemale liikuda.
kolmapäev, 3. märts 2010
Funestus Bremenis vol10
Laupäev
Day 7
Lennukis Frankfurdi poole sõites. Hommik algas ootamatult hästi. Isegi ärkamine käis oodatust kiiremini. Seega tekkis hotellis pool tundi vaba aega. Nagu pärast selgus, siis oleks võinud toas ka terve tunni passida ja rahulikult hokit vaadata. Mängisid Saksamaa ja soome ja minu lahkumise hetkel juhtisid põhjanaabrid 2:0. Raudteejaamas läks õige rongi väljumisplatvormi leidmine oodatust kiiremini. Sama võiks öelda ka Hamburgi sisese S-bahni kohta. Unustaja nagu ma olen, suutsin lennujaamas rahakoti taskusse jätta ja „põrusin“ seepärast turvakontrollis. Peaks mainima, et see polnud mul sugugi esimene (ja ilmselt ka mitte viimane) kord. Lisaks põhjalikule läbiotsimisele pidas mingi turva mu läpakat väga kahtlaseks. Seetõttu pidin sellega erikontrolli läbima, kus kontrolliti, ega mu arvutis lõhkeainet pole.
Frankfurdi lennujaamas. Naljakas, tundub, et too Air Berliini check in-is olnud mees oli ikka tõeline idioot. Esiteks tahtis ta mu pagasi saata Riiga, mitte Tartu. Pärast seda, kui olin oma reisipabereid näidanud, avastas ka tema, et mu lõpppunkt ei ole jah Riiva, vaid hoopis Tartu. Samas järgnevate lendude pardakaarte ma ikkagi ei saanud. Vaid Frankfurdi lennu oma. Küsisin siis seepeale, kas pean Frankfurdis siis uuesti check in-i läbima, kuid ta ei osanud midagi öelda. Ausa vastusena kõlas I don’t know…
Lennukis võtsin oma rahustamiseks karastusjoogi asemel veini. Kahjuks ei olnud see nii võimas maitseelamus, mille sain Lufthansa lennukis mõned aastad tagasi. Peaaegu 200ml veini tegid aga oma töö ja sain vähemalt veidi lõõgastuda ja puhata. Samas jättis see ka ilmselt teatava jälje Frankfurti saabumisel. Siin läks ikka päris tublisti aega, enne kui välja mõtlesin, et kuhu suunduma peab. Pärast närvilist ringiekslemist leidsin check in-i koha. Seal vaadati mulle imeliku näoga otsa, et olen ju korra check in-i läbinud. Seletasin, et mul pole ju pardakaarte ja Hamburgis öeldi minu edasi tegutsemise kohta I don’t know. Sain siis vähemalt omale mõlemaks lennuks pardakaardid. Samal ajal oli politsei tagasi väravate juurde viiva tee lindiga tõkestanud ja politseinik seletas mulle, et see on minu enda turvalisuse huvides.teisipäev, 2. märts 2010
Funestus Bremenis vol9
Reede
Day 6
Ongi viimane õhtu… Homme samal ajal olen kuskil lätakate lennujaamas(loodetavasti). Käisin täna veel viimast korda pennimarketis, kioskis ja leidsin veel ühe toidupoe, kust läbi põikasin. Kott on ka juba pakitud. Tagasi minnes minu jope küll sinna ära ei mahu. Asja ajab suureks juba suur kaust, mille Thermost saime. Loodan, et see elab lennureisi edukalt üle. Samas kahtlen kas minu kaasa ostetud vahvlitest midagi järgi jääb. Ettevaatuse mõttes keerasin ka õllepudelid riiete sisse. See viimane vedelik on siin ikka tõesti odav. Tegelikult on ka enamik muid asju sama hinnaga mis Eestis või veidike isegi odavam.
Sain just kõne kodumaalt. Sealne ilm on sihuke, et ma ei ole sugugi kindel, kas homne Tartu lend graafikujärgselt liigub. Samas kui meil on selline torm, siis vaevalt, et ka Riias ilm ilus on. Seega oma reisikindlustuse(sh reisitõrke kindlustus) paberid tuleb lennukisse kaasa võtta. Neid pabereid võib vaja minna.
esmaspäev, 1. märts 2010
Funestus Bremenis vol8
Hommikul hotellist välja minnes suutsin kuuldavale tuua paraja koguse vandesõnu. Igaks juhuks küll eesti keelseid. Nimelt sadas vihma. Praeguseks (17.12) on küll sadu lõppenud, kuid endiselt on väga udune ja niiske. Täna suutsin ka esimese katsega oma hotelli ukse lahti teha. Tegu on lihtsalt väga imeliku lukuga. Iseenesest tavaline lukk, kuid seda viimast nõksu, et uks avaneks ta teha ei taha.
Täna oli meil siis uus õpetaja. Kahjuks on tegemist terve elu selles maailmas veetnud kuivikuga. Lisaks on teema asjadest, mida minul ei ole. Mõnes mõttes on see hea, sain lihtsalt kuulata, kuid samas on ka raskem aru saada. Teine probleem, mis välja tuli on see, et mõlemad meie juhendajad on ka manuali autorid. Kõigile teadmiseks, et Ärpsi kommentaar manualis kirjutatud proovidele standardväärtuse andmise kohta oli, et see on kirjeldatud kõige(!) keerulisemal võimalikul viisil. Täna mainis ka meie juhendaja Oliver, et keegi ta klientidest teeb proovide skaalasse ajamist veidi teisiti ja väidetavalt lihtsamalt. Samas andis ta ka oma suhtumisega mõista, et see teda eriti ei huvita, sest tema arvates on meetodist nii kõige parem aru saada. Just seepärast ma ei salligi inimesi, kes ei suuda tavalise inimese tasemele laskuda, vaid on oma kitsas teadusmaailmas.
Tegime täna grupipildi kah. Teistel vajus suu lahti kui ma oma kaamera kotist välja võtsin. Eks see olegi selline tore kaamera, mille välimus jätab võimsama mulje kui asi väärt…
Tasub ka mainida seda, et täna oli päris huvitav magustoit – kakaopuding, mille peal oli mingi kahtlane kuid hea maitsega hapukas vaht. Lisaks, kui olin end läbi vahu kühveldanud, tuli välja, et puding oli täis virsikutükke. See oli ikka tunduvalt etem kui eilne neoonroheline ja täiesti maitsetu tarretis. Niipalju siis tänasest päevast.
pühapäev, 28. veebruar 2010
Funestus Bremenis vol7
Neljapäev
Day 5
Hommik. Niipalju siis minu targast plaanist hommikul pildistada. Kell on kohaliku aja järgi 7.45 ja 15 minutit tagasi oli veel täitsa pime. Praeguseks on väljas küll palju paremaks läinud. Eile sain ka selgeks kuidas Thermo ust avada. Seesama nupp, mida ma üleeile edutult vajutasin on siiski õige. Lihtsalt adminil oli liiga palju tegemist, et mind sisse lasta. Ma ei tea, kas olen seda varem maininud, kuid saan vähemalt Thermos pauside ajal internetis käia. Olen seal vaadanud vaid postkasti, kuid sealgi on mida lugeda. Nimelt käib seal ühes listis tõeline sõda. Kuna asjasse on segatud ka taaskord sama punt, kelle pärast omal ajal mindki kohtusse ähvardati anda, siis võib asi ikka päris huvitavaks minna. Hommikusöögiks on taaskord mingid pehmed vahvlid, mida kohalik pennipood müüb. Peaks mainima, et need on palju paremad kui Belgia suurte traditsioonidega analoogid. Peaks mainima, et kalorsus on neil meeletu. Seega nende liigne tarbimine viib paratamatult rasvumiseni. Hea, et ma siin vaid nädala olen. Õhtuti on siin ka jube lennuliiklus. Taevas ainult kõmiseb. Samas olen nüüd veendunud, et Google kaardid panid Bremeni kohta väheke pada. Selle järgi oleks pidanud mu hotell lennujaama kõrval olema. Tegelikult on pigem nii, et Thermo on lennujaama kõrval ja minu hotell sellest õnneks eemal. Tänu selleni kostub minuni vaid teatud suunas startivate lennukite müra. Neid lennukeid on samamoodi kuulda ka kesklinnas. Kell on juba 8.00(Eesti aja järgi 9.00) ja nüüd on ka lõpuks valgeks läinud.
Olen juba ühes asjas ka selgusele jõudnud. Ma ei taha Eestisse lähiaastatel eurot. Põhjus ikka sama, mille üle ma ka varem kurtnud olen. Nimelt tuleb liiga palju münte kasutada. Mu rahakott on neist juba liiga paks. Sain eile küll kioskis ja ka pennis müntidega makstud, kuid neid on ikka liiga palju. Poest sain ka peotäie viiesendiseid. Peaks vist hakkama ikka nii tegema, nagu ma Eestis euroga teha olen ähvardanud – mündid kilekotiga taskusse. Aitab hetkel kirjutamisest ja hakkan nüüd Thermo poole minema.
laupäev, 27. veebruar 2010
Funestus Bremenis vol6
Kolmapäev
Day 4
Alustaks eilsest õhtust… Nimelt plaanisin esialgu vaadata hokit, kuid sattusin millegi huvitavama peale. Nimelt Super RTL näitas õhtul pikalt aegumatut Mr. Beani. Eile hambaid pestes lahendasin ka ühe suure mõistatuse. Vannitoas on üks saksakeelne silt. Nüüd nägin, et teisel pool on sama asi inglise keeles. Nimelt kui ma soovin, et mu rätikut vahetataks, siis tuleb rätik maha visata.
Avastasin täna Thermos, et siiski on asju, mida ma oskan sellisel tasemel, et võin ka teistele asju näidata. Näiteks tulemuste excelisse konvertimine ja siis seal edasi töötamine. Samas, eks ma olen nende tabelitega ikka parajalt möllanud kah.
Inimeste näost on näha, et energiatase väheneb meeletu kiirusega. Täna lõpetasime küll tund varem, kuid ikkagi oli kõigil raske keskenduda ja jälgida. Täna lisandus päeva ka kolmas kohvipaus :D
Päeva nael oli vaieldamatult ringkäik tehases. Nägime ruume, kus erinevat toodangut kokku pannakse ja ka neid ruume, kus neid hiljem põhjalikult testitakse. Sellesse viimasesse väitesse tasub küll kriitiliselt suhtuda, sest näiteks minu Delta ion source oli seest väheke saastunud. Kahju ka sellest, et masina õlivahetust praktikas ei näidatud.
Päeva lõppedes põrutasin kohe linna. Tahtsin veel päevavalguses mõned pildid teha. Tuleb küll tunnistada, et ega siin väga palju pildistad polegi. Tegu on ju ikkagi väikelinnaga. Astusin läbi ka kohalikust suveniiripoest. Müüjaks oli seal väga mõnus tädike. Inglise keelt ta küll ei rääkinud, kuid ometi saime pikad jutud aetud. Nagu kõik kohalikud, kurtis tema külma ilma üle. Samas selle peale, kui ütlesin, et olen Estlandist, siis sai ta aru, et ei ole külm. Ta pani veel tasuta kaasa 2 pisikest šokolaadi. Sõin linnas kohaliku frankfurterit, tegin mõned pildid ja siis hakkaski juba väga kiiresti pimenema. Tagasi hotelli suundudes otsustasin läbi minna ka kohalikust Kioskist. Minu suureks üllatuseks oskas müüja ülihästi inglise keelt(esimene müüja, kes seda keelt suudab rääkida). Hankisin seal siis mõned pudelid kohalikku õlut ja siis ka mingi eurise pisikese likööri. Pidi kohalike seas väga popp olema. Eks proovin täna ära ja kui on hea, siis ostan koju kinkideks seda kaasa. Müüja näitas isegi seda, kuidas seda traditsiooniliselt juuakse. Pakkus ka lahkelt seda, et võib mulle ühe õllepudeli lahti teha. Täna on paras Eurospordist sprinti vaadata ja õlut mekkida. Meie inglased viskasid täna suusatamise üle nalja. Küsisid minu ja soome tüdruku käest, et kas vaatame seda närvide rahustamiseks. Nimel on nende arust väga igav asi, eriti veel eraldistart.
Kahju, et Anti kvalifikatsioonist edasi ei saanud. Keegi meie omadest põrus seal veel ja ilmselt kaasaalase ettejäämise tõttu ei saanud ka anti lõpus piisavat kiirust näidata. Aiiii, nüüd näitas ka kahe eestlase põrumise tegelikku põhust. Nimelt neil õnnestus kurvis kukkuda. Sellest probleemist on ka päris palju räägitud. Pehme rada ja rasked kurvid kiiretel laskumistel.
Homme plaanin varem tõusta, et siis hotellist, Thermo majast ja sinna vahele jäävast teest pilte teha.
reede, 26. veebruar 2010
Funestus Bremenis vol5
Teisipäev, Day3
Homme pidi meil veidi lühem päev olema. Seega loodan, et jõuan valges veel linna. Samas valgus on sellegi poolest halb. Otse üles vaadates on taevas selga, kuid muidu punaka vinega. Üldse olen hakanud siin värskest õhust puudust tundma.
Järjest rohkem hakkab närvidele ka see korrahoidmine siin hotellis. Isegi WC paberi rulli ots volditakse üht moodi kokku. Samas padi oli täna lohakamalt kokku pandud. Eile ärajoodud veele oli täna ka asendus toodud. Nimelt on siin kogu aeg 2 pudelit veega. Alguses olid still versioonid. Kui mujal maailmas on still gaasita, siis siin ka sellele nõrk mull sees. Uus pudel on nüüd medium, seega peaks ära proovima. Jookidest oli ka päris huvitav apelsini koola segu.
Homme siis viimane päev praeguse juhendajaga. Tänaseks aga kõik.