Gängiga metsas - ehk viie naisega Kaiu järve ääres

Pildist:

Öö... Taevas paistis täiskuu ja puud jätsid maha pikki varje. Istusin koos viie toreda tütarlapsega õues ja nautisime imelist õhtut järve ääres...

Algne plaan oli minna nädala alguses Endla raba peale. Koht mida mina tunnen ja armastan. Kuumarekordit ennustav temperatuur seda aga ei lubanud ja nii saigi veel eelmisel õhtul plaanid ümber seatud. Valik osutus Kaiu järve kasuks.

Telgid olid minu poolt, auto K poolt ja seltskond kõigi teiste poolt. Tegin veel selle sõidu pärast pühapäeva õhtul poole kümneni laboris palgatööd.

Startisime alles lõuna paku, mis oli kuum, väga kuum. Otsustasime ka poest läbi minna, mis osutus omamoodi komöödiaks. K suutis auto parkimisega veidi mööda panna ja tegi mitmel inimesel tuju väga lõbusaks :) ...vaatajaskonda jagus. Väike paanika õige tee otsimisel käis asja juurde, kuid õnnestus esimesel katsel kõik vajalik siiski üles leida. T ja M jäid vaid tee äärde päris naljakate nägudega vaatama, kui neist mööda kihutasime. Nad olid juba varem bussiga saabunud. Kuus inimest ikka Golfi ära ei mahu. Leidsime suurema vaevata (ja täpse kaardita) kohe hea lõkke ja telkimispaiga. Laadisime paar asja maha ja saatsime siis K teisi matkalisi ära tooma. Nii jõudiski gäng rõõmsalt järve äärde.

Meie peatuspaik asus järveäärse künka otsas, kust avanes vähemalt kümne miljoni kroonine (639 141.41 €) vaade. Lähemal kaardi uurimisel oli tegu küll Jõemõisa järvega. Lisaks oli seal veidi tuult, mis tõi päevasele kuumale kosutavat leevendust. Miinuseks oli aga väga tolmune pind, mis telkide omanikule (juhuslikult mina) just meelt mööda ei olnud. Oli ka kaks lõkkekohta (kuiva tõttu kasutud) ja katusega kaetud laudagi.

Kiire varustuse ümbersättimine ja otsustasime jalutama minna. Leidsime kolme järve vahel oleva saare juurest minule meeldiva telkimiskoha, mis kahjuks teistele eriti ei meeldinud. Mis teha... naiste vastu ei saa. Saarele sai kiire ring peale tehtud ja oleks ilmselt rohkemgi ringi vaadanud, kuid kuumus võttis suure osa energiast ja tahtmisest.

Kahe lõkkeplatsi vahelise raja äärest leidsime mustikaid - lihtne järeldus, õhtu poole tuleks mustikaid korjama ja sööma minna. Enne rännakule minemist oli samasse peatuspaika saabunud ka üks teine seltskond. Tagasitulles avastasin, et meie "naabrid" on ikka paraja portsu lahjat alkot sisse ajanud. Nendega me lõpuks ei suhelnudki.

Kuna polnud ammu üksteist näinud, siis otseselt mingeid tegevusi polnudki vaja. Polnud juba mõnda aega kokku saanud ja nii oli kõigil millest rääkida.

Õhtul sai minu taskulambi valgel tiba kaarti mängida. M, kes polnud juba päris pikalt kaarti mänginud suutis esimese mängu võita ja selleks talle järgmiseks viieks aastaks ilmselt piisas. Tegin veel pärast kaardimängu ettepaneku jalutama minna, mis õnneks ka heaks kiideti. Kuu valgustas teed ja vajadusel oli ka minu taskulambist abi.

Magamamineku juures oli mul üks pisike probleem. Kõik muu oli kaasas, kuid magamiskott ununes koju. Samas oli öö soe ja K nii lahke, et andis mulle oma rätiku, mida sain tekina kasutada.

Hommikul oli suure telgi rahvas esimesena üleval. T ja R nautisid väikese telgi hapnikurikast keskkonda. Seal oli tõsiselt rohkem õhku kui suures... Väike hommikusöök ja iga söögikorra kohustusliku osana järgnes veel mustikalkäik :) Väike imago (on üks selline lauamäng), kus jõuti taaskord selgusele, et minu kohta võiks kasutada ka sõna nilbeim ning M üritas mind nabatantsu tantsima panna. R lubas isegi oma seelikut mulle laenata. Õnneks peatus meie lõkkekohas üks perekond ja ma arvan, et minusugune karvane elukas nabatantsu naistele etendamas - see oleks saabunud pere lastele liiga traumeeriv olnud.

Muidugi minu jaoks oli traumeeriv see, et kui mustikalt tagasi tulles K mind nõgesega taga ajas. Oleks siis selleks mingi sügav põhjus olnud...

Pakkisime telgid, ajasime veel veidi niisama juttu ja varsti oligi käes lahkumise aeg. K viis kõigepealt M-i bussile ja siis võttis meid peale. Selgus, et meid oli liiga massiliselt. Auto tagaosa oli maale ikka liiga lähedal. Samas tuli sellega leppida. Võtsin esiistmel paar raskemat asja sülle, et kaalujaotust veidikenegi ühtlustada, kuid ega see vist erilist efekti ei andnud. Isegi maanteel oli mõnest kühmust üle sõites kuulda kuidas rattad vastu rattakoopaid käisid. See ei tekitanud just liiga meeldivat tunnet. Lisaks see jube kuumus... tõsiselt palav oli keskpäeval sõita tumedas autos. Samas oli matk siiski tore ja lõbus. Sai ka üle pika aja olla koos gängiga ja lihtsalt koos rääkida.

Homme plaanin sellest veel mõned pildid ka lisada ;)