esmaspäev, 29. november 2010

mõnusalt jahe :)



Tänane hommik tõi mu näole väga suure naeratuse - väljas on mõnusalt jahe :)
Väljas on koguni 20 kraadi külma! Kas see pole mitte tore?

neljapäev, 25. november 2010

Meeleavaldus Türi kolledži kaitseks järg



Need vaprad Türi noored ei kartnud halba ilma ning ei lasknud ennast sisse meelitada. Nad seisid ja lootsid, et neid märgataks. Lootsid, et õiglus jalule seataks...

Lisaks kõnele tooks ära ka meeleavaldusel jaotatud lendlehtedel olnud teksti. Peaks mainima, et otseselt neid punkte arutelul ei puudutatud.
Lisaks on siin väike helilõik meeleavaldusest (link) ja ERR-i tartu stuudio uudist saab kuulata siit (link).

11 väidet, mis on esitatud Türi kolledži kinni panemise õigustamiseks

Vastused neile väidetele on andnud Türi kolledži direktor Timo Kikas

1. Kolledžil on 9 miljoni kroonine võlg, mis pidevalt kasvab.

Türi kolledži (TC) võlg koosneb kolmest osast: 3,8 milj. on sisevõlg, mis võeti selleks, et TC maja lõplikult välja ehitada, 0,8 on seotud ühe konkreetse Interregi projektiga ja see raha tuleb kõik lõpuks tagasi (lihtsalt europrojektidel läheb aruandlusega aega ja seega jõuab raha kohale alles ca aasta hiljem), 1,8 on võlg haridusallika pealt. See tekkis alles 2008-2009 õppeaastal. Enne seda ei ole miinust kunagi olnud. Enamuses oli see seotud eelarve kärbetega ja negatiivsete lisaeelarvetega riiklikul tasandil. Hetkel miinuse lisandumine peatunud. Meie arvestuste järgi peaks sellel aastal eelarve olema tasakaalus. Kui ei ole, siis just selle tõttu, et paljud avatud ülikooli tudengid on otsustanud mitte maksta, sest "kool pannakse niikuinii kinni". Seega võla juurdekasv on peatunud. Ja kokku on miinust hetkel 6,4 milj. millest 0,8 tuleb kindlasti tagasi ja 3,8 on tegelikult läinud kinnisvarasse. See on ka ainuke TÜ poolne abi maja ülesehitamisel.


2. Türi kolledž ei ole jätkusuutlik, kuna nad tegelevad vaid ühe õppekavaga.

TC on püüdnud endale saada teisi õppekavasid juba alates aastast 1999. Tegelikkuses on isegi kolm õppekava välja töötatud. Kaks neist on ka õppekomisjoni ette jõudnud, aga sealt ei ole edasi pääsenud. Viimasele pandi veto juba eeljutuajamistes õppeprorektoriga. Aga Türi kolledž on olnud jätkusuutlik juba 15 aastat ka selle ühe õppekavaga ja arenenud tasapisi kogu aeg edasi.


3. Türi kolledži hariduse kvaliteet on madal ja tunduvalt nõrgem Tartus pakutavaga.

Kvaliteet ei ole madalam sugugi, sest õpetavad ju parimad nii TÜst, EMÜst kui ka praktikutest. Meie lõpetajad lähevad veerandi osas edasi magistriõppesse ja saavad seal väga hästi hakkama. Võiks ka enam minna, aga kuna meil on rakenduskõrgharidus, siis paljud lähevadki otse tööle, sest neil on olemas kutse.


4. Türi kolledži laboripraktikumid toimuvad Tartus, mistõttu peavad õpilased Tartu ja Türi vahet sõitma.

TC-l on oma laborid juba mitu aastat. Laborid on sisustatud konkreetselt meie vajadustele vastavalt ilma kompromisse tegemata ja seega on praktikumide õppejõud ise väitnud, et meie laborid on õppelaboritena isegi paremini sisustatud kui vastavad laborid Tartus.


5. Türi kolledžis puudub "Ülikooli Vaim".

Näidake mulle seda "Vaimu" ja siis ma vastan. Minu arust on/oli Türi kolledži tudengitel palju tugevam ühtekuuluvustunne ja uhkustunne selle üle et nad on TÜ tudengid.


6. Türi kolledžis pole piisavalt pädevaid õppejõude.

Ühest küljest TC-s ei ole mitte ühtegi ebapädevat õppejõudu. Seda näitab ka see, et õppekava on mitu korda saanud nii rahvusvahelise kui ka kohaliku akrediteeringu ilma igasuguste piiranguteta. Teisest küljest on arusaadav, et ühe õppekavaga ei ole võimalik pakkuda koorumust väga paljudele inimestele. Selle "puudujäägi" lahendaks samuti teise õppekava õpetamine TC-s. Tegelikult on TC-s inimesi, kes loenguid annavad, palju rohkem, kui ametlikult töökohtadest nähtub. Loenguid annavad osalise koormusega ka kaks projektijuhti, õppedirektor ja mina ise. Kolmel esimesel on magistrikraad ja minul PhD. Meil on olnud osakoormusega varem tööl ka enam inimesi, aga just majanduslik seis sundis meid nendega lepinguid üle vaatama ja kolm neist töötavad nüüd töövõtulepinguga. Meie jaoks andis see lihtsalt kokkuhoidu. Aga töötavad nad endiselt. Lisaks on ju kohapealt või regioonist ka enamus praktikuid. Muusea, igal pool mujal maailmas peetakse õppejõudude liikumist ja mobiilsust väga positiivseks, sest siis saab nende kompetentsist kasu palju enam inimesi.


7. Türi kolledžisse ei astu sisse piisavalt üliõpilasi ja seetõttu pole mõtet pidada kolledžit, kuhu keegi õppima ei tule.

Kolledžisse astus sel aastal 43 päevasesse ja 15 avatud ülikooli. Kui oleks teine õppekava, siis see arv kahekordistuks. Seni on tehtud lihtsalt vähem turundustööd ja eelmisel aastal olid sisseastumisnõuded lihtsalt keerulised ja paljud jäid sellepärast tulemata.


8. Türi kolledžil on nõrk maine.

TC maine on väga hea. Meie lõpetajaid töötab avalikõigulikus sektoris üle terve Eesti. Selle aasta vastuvõtust on ca veerand tagasisides öelnud, et nad tulid konkreetselt siia just meie õppekava ja kolledži maine tõttu.


9. Türi kolledži õpilased ise soovivad Tartusse õppima tulla.

Kogu meie tudengkonnast on vabatahtlikult nõus Tartusse minema umbes viis üliõpilast. See on väga väike protsent.


10. Türi kolledži juhtkond oli kolledži sulgemisest teadlik palju varem kui see otsus meediale teatavaks tehti.

TC juhtkond ei olnud sulgemisest teadlik. Oli viidatud mõningatele probleemidele. Esmajoones rahalistele. Me olime need teadmiseks võtnud ja alustanud kulude vähendamisega. Otsisime ka võimalusi lisarahastuseks.


11. Türi kolledži õppehooned jäävad täiendkoolitusteks alles.

Õppehoonet ei ole võimalik ülal pidada kui seal toimub ainult täiendkoolitus. Hetkel ei ole Eesti turg valmis ise maksma koolituste eest, sest projektipõhist koolitust on tasuta nii palju saadaval. Projektidesse aga ei ole võimalik sisse kirjutada üldkulusid. Seega maja kütteks, elektriks ja projektide omaosaluseks ei ole raha mitte kuskilt võtta. Pealegi tähendaks see ka maja selget alakasutust. Ei ole võimalik teha täiendkoolitusi iga päev hommikust õhtuni. Isegi niisugusel turul nagu
Tallinn on see võimatu. Inimesed eelistavad täiendkoolitust pigem nädalavahetustel ja õhtuti.

Meeleavaldus Türi kolledži kaitseks





Teisipäeval toimus Tartu Ülikooli peahoone eest meeleavaldus Türi Kolledži kaitseks. Nimelt kuulutas TÜ rektoraat juba septembris välja, et TÜ Türi kolledž pannakse kinni. Ometi ei olnud selle teate taga tegelikku otsust! Otsuse mõne üksuse sulgemise kohta saab vastu võtta vaid TÜ nõukogu. Nõukogu arutab aga antud otsust sel reedel. Just sel põhjusel tulid ka Türi kolledži üliõpilased Tartusse meelt avaldama ja oma kolledžit kaitsma. Ülikooli poolne reaktsioon oli muidugi kaval, sest nad suutsid meeleavalduse lihtsalt lämmatada. Türilt tulnud noored kutsuti hoonesse läbirääkimistele. Seal kostus aga ammu kuuldud demagoogia. Antud teemast on rääkinud ka EPL (link). Sees räägitud jutu kohta ütleks üks ajakirjanik, kelle nime küll hetkel enda teada jätaks, ühe vägagi julge ja terava lause. Ajakirjanik: "Isegi Savisaar ei aja nii lolli juttu kui need seal sees". See oli otsene kommentaar jutule, mida Türilt tulnud noortele rääkima hakati. Kuna kahjuks on meie meedia selline nagu ta on, siis ei avaldanud keegi kõnet, mis väljas ette kanti. See on olemas vaid osalise klipina Tartu Postimehes, kuid seal on puudu nii algus kui ka lõpp. Just seepärast toongi selle ära siin blogis:

---

Kallid siinviibijad, tartlased, tudengid, õppejõud ja meedia esindajad

Oleme kogunenud siia, et seista oma kalli kooli eest. Kooli eest, mis on armsaks saanud nii selles õppivatele tudengitele, kui õpetamas käivatele õppejõududele. Kooli eest, kus pakutakse tipptasemel rakenduslikku kõrgharidust. See kool on meie armas Türi kolledž.

Septembris õppeprorektorilt laekunud teate kohaselt lõpeb õppetöö Türi Kolledžis 2011. aasta kevadel ja alates sügisest on tudengid oodatud õpinguid jätkama Tartus. Samas pole veel tänase päevani ametlikku otsust kolledži sulgemise kohta tehtud. Otsuse langetab alles sel reedel kogunev ülikooli nõukogu. Palume kõigile nõukogu liikmetel põhjalikult mõelda ja mitte kuulujuttude põhjal otsuseid langetada. Lisaks kutsume üles ka kõiki nõukogus olevaid tudengeid kokku hoidma. Näidakem koos meie ühist „Ülikooli Vaimu“, mis levib nii Tartus kui ka kõigis kolledžilinnades ja palun jätke Türi kolledž meile alles!

Tahame ühtlasi ka Türi Kolledži tudengite nimel välja tuua järgmised asjaolud. Nimelt olukord ei ole niivõrd traagiline ja lootusetu nagu senistest pressiteadetest on üldsusele mulje jäänud. Pahatihti tundub, et enamus kolledži sulgemise pooldajatest ei ole meie kooliga ega seal oleva olukorraga tegelikult tutvunud. Ei ole olemas 9 miljonilist hiigelvõlga ega ka tudengite rahulolematust pakutava hariduse tasemega. Samuti on koolimajas alles hiljuti rajatud labor, mis vastab kõikidele nõuetele ning ideaalselt meie vajadustele sobivad õpperuumid. Meil ei ole kooli kümneid või sadu õppejõudusid, kelle vajadusi arvestades õppekava koostatakse. Türi õppekava koostades mõeldakse kõigepealt tudengitele ja vaja minevatele teadmistele ja siis kutsutakse vastavalt sellele rääkima oma ala parimad spetsialistid ja õppejõud. Lisaks eristub Türi kolledž massiülikoolist, kuna õppejõududel on aega meiega tegeleda ja nii arvestatakse meie kõigi individuaalsete vajadustega. Just nii oleme kindlad, et haridus, mille omandame on üks kõrgematasemelisi ja konkurentsivõimeline nii Eestis kui ka kaugemal. Seega tekkis paratamatult küsimus, miks ei võiks jääda Türil pakutav haridus ka edasipidi kolledži haldusesse?

Praegused tudengid kardavad ka seda, et Tartusse ülekolimisel ei pruugi säilida rakenduslik õppekava, mis muudab pakutava hariduse praktiliseks ja meelitab õppima teotahtelisi inimesi! Ühtlasi mõjutab Türi Kolledži sulgemine negatiivselt ka regionaalset arengut!!! Lõpetuseks tahaksin kõigi Türi kolledži üliõpilaste nimel tänada kõiki meie sõpru ja toetajaid, kes meid raskel ajal aidanud on. Eraldi mainiks ära härra Arvo Sarapuu kes on olnud meie kooli sünni juures ja täna meid lahkelt bussiga Tartusse tõi. Suur tänu ka Jensile ja Holarile kes meie abipalvet kuulsid ning tänu neile on meil täna võimalik seda meeleavaldust siin Tartus pidada.

reede, 12. november 2010

Udu



Pilt on täielikult töötlemata. Just nii udune oligi ja selles oli isegi teatav võlu. Huvitava faktina jäi silma asjaolu, et veest vastu vaatav peegelpilt oli tunduvalt selgem kui kaldalt paistev puu ise.

Selle nädala algus oli külm ja udune ja mitte just eriti sõbralik. Seega lausa ideaalne endises karjääris ringi müttamiseks. Seda tegelikult täiesti tõsiselt, sest tavalise ja ilusa ilmaga oleks ju igav olnud. Suverehvid, külm tuuline ilm, küllaltki tundmatu seltskond ja kahtlane tööülesanne täita. Tõsiselt põnev ju :)
Oli tegu mõnusa nädala algusega, sest õnnestus pääseda igapäevastest muredest. Lisaks muidugi Skandinaavia kapitali najal korralikke kahekäigulisi lõunaid süüa ja nii mõnegi õlle toidu kõrvale libistada. Lisaks tuli ka mõnus täiendus minu pildipanka.

esmaspäev, 1. november 2010

varsti läheb pimedaks




On tore õhtu. Kui jälgida sündmuseid distantsilt, siis oleks kõik justkui kõige paremas korras. Tegelikult pole aga enamikel inimestel õrna aimugi tegelikkusest. Puudub diskussioon, vaid hoolikam lehelugeja märkab mõnd nupukest, mõnd teadja inimese ütlust, et meedias põhirõhu saanud sõnavõtud on olnud alatu laim, täis valefakte ja moonutatud tegelikkust. Tundub, et lihtsalt ei tahetagi omale tunnistada, et varsti pimedaks läheb.

Millegi pärast kipub olema nii, et headel aegadel jääb blogi soiku. Samas kui mõelda, et milleks ja millal ma antud blogi tegin, siis eks see mingil määral mu tunnete välja elamise kohaks ongi saanud. Viimase paari nädalaga on neid tundeid tekkinud kahjuks liigagi palju.
Lausa raevu ajab eestlaste soontes seisev veri, ei see ei voola, see seisab. Ma ei suuda vaadata pealt, kuidas väike kildkond ajab oma huve või ma ei teagi mida taga ajades peldikust alla mitmete inimeste aastate pikkuse töö ja vaeva. Kasutakse pidevalt vääraid argumente, fakte, mis ei vasta tõele ja tohutut manipuleerimist ning otse näkku valetamist (sülitamist). Samas tundub, et need, kes antud muudatusele jalgu jäävad see asi nagu ei puudutakski. Istutakse vaikselt rusikas taskus. Vaadates kui kergelt on Prantsusmaal inimesed tänavatele läinud, siis meil peaks küll juba mitmendat kuud vist kodusõda kestma. Viimase lausega mõtlesin küll riigi tasandil toimuvat, kuid eelnev jutt käis veidi teisest asutusest. Tundub tõesti, et eestlane on niivõrd lammas, et laseb endaga teha absoluutselt kõike. Suudetakse vaid lamba kombel kaasa määgida ja oma ajuraasukest ei hakata parem üldse kasutama. Las tõmmatakse aga üks liistule, peamine, et nad minu õuele kaklema ei tuleks. Eriti häbiväärne on see, et taoline poliitiline ja ebapädev lammastumine käib ka meie riigi teadmiste hällis ja suurimas varakeskuses. Lihtne on ajade eliidi ja kvaliteedi juttu, kuid kuidas reaalselt seda toota, sellest küsimusest minnakse suure kaarega mööda. Ei ole ju raske teha eliitkooli, kui sinna parimad pead kokku kuhjatakse. Isegi, kui nende parimate peade arendamise taset piisavalt arendada ei suudata, tagab näiliselt hea konkurentsivõime illusiooni kõrgest tasemest. Nüüd aga soovitakse lõpetada asutus, mis tootis piltlikult öeldes sitast saia. Sisend oli küll oluliselt "ebakvaliteetsem" kui mujal, kuid väljund on pidevalt olnud palju parem. Pigem siis jämedast terast ja aganatega kui esimese klassi nisujahust tehtud pooltoores plönn.
Endiselt jääb mul tunne, et on (poliit) ambitsioonidega noori, kes on valmis minetama kogu oma senise elu ja astuma vastu neile, keda nad tegelikult peaksid esindama. Lihtsalt hämmastav kui jubedat teksti sellised genereerida suudavad.
Taaskord olen mina see paha, kes ohverdab oma pea teiste eest. Paha just seepärast, et mul on julgust oma arvamus välja öelda. Kas see avab omas mullis elavate, "esimese klassi" inimeste silmad. Nemad on ju targad ja rikkad, seepärast on ka neil alati õigus. Nad ei suuda laskuda tavalise inimese tasemele. Näha, et kõigil pole raha taksoga ringi sõitmiseks, kalliteks firmarõivasteks ning ei tule hoopiski selle peale, et mõni inimene peab isegi söögi pealt kokku hoidma. Vot just sellised inimesed arvavad, et nende otsused viivad meie elu siin pisikeses Eestis kõige rohkem edasi. Räägitakse kvaliteedist, kuid mõeldakse just omasugustest, kuigi sellisel juhul on asi kvaliteedist ikka väga kaugel.