esmaspäev, 1. november 2010

varsti läheb pimedaks




On tore õhtu. Kui jälgida sündmuseid distantsilt, siis oleks kõik justkui kõige paremas korras. Tegelikult pole aga enamikel inimestel õrna aimugi tegelikkusest. Puudub diskussioon, vaid hoolikam lehelugeja märkab mõnd nupukest, mõnd teadja inimese ütlust, et meedias põhirõhu saanud sõnavõtud on olnud alatu laim, täis valefakte ja moonutatud tegelikkust. Tundub, et lihtsalt ei tahetagi omale tunnistada, et varsti pimedaks läheb.

Millegi pärast kipub olema nii, et headel aegadel jääb blogi soiku. Samas kui mõelda, et milleks ja millal ma antud blogi tegin, siis eks see mingil määral mu tunnete välja elamise kohaks ongi saanud. Viimase paari nädalaga on neid tundeid tekkinud kahjuks liigagi palju.
Lausa raevu ajab eestlaste soontes seisev veri, ei see ei voola, see seisab. Ma ei suuda vaadata pealt, kuidas väike kildkond ajab oma huve või ma ei teagi mida taga ajades peldikust alla mitmete inimeste aastate pikkuse töö ja vaeva. Kasutakse pidevalt vääraid argumente, fakte, mis ei vasta tõele ja tohutut manipuleerimist ning otse näkku valetamist (sülitamist). Samas tundub, et need, kes antud muudatusele jalgu jäävad see asi nagu ei puudutakski. Istutakse vaikselt rusikas taskus. Vaadates kui kergelt on Prantsusmaal inimesed tänavatele läinud, siis meil peaks küll juba mitmendat kuud vist kodusõda kestma. Viimase lausega mõtlesin küll riigi tasandil toimuvat, kuid eelnev jutt käis veidi teisest asutusest. Tundub tõesti, et eestlane on niivõrd lammas, et laseb endaga teha absoluutselt kõike. Suudetakse vaid lamba kombel kaasa määgida ja oma ajuraasukest ei hakata parem üldse kasutama. Las tõmmatakse aga üks liistule, peamine, et nad minu õuele kaklema ei tuleks. Eriti häbiväärne on see, et taoline poliitiline ja ebapädev lammastumine käib ka meie riigi teadmiste hällis ja suurimas varakeskuses. Lihtne on ajade eliidi ja kvaliteedi juttu, kuid kuidas reaalselt seda toota, sellest küsimusest minnakse suure kaarega mööda. Ei ole ju raske teha eliitkooli, kui sinna parimad pead kokku kuhjatakse. Isegi, kui nende parimate peade arendamise taset piisavalt arendada ei suudata, tagab näiliselt hea konkurentsivõime illusiooni kõrgest tasemest. Nüüd aga soovitakse lõpetada asutus, mis tootis piltlikult öeldes sitast saia. Sisend oli küll oluliselt "ebakvaliteetsem" kui mujal, kuid väljund on pidevalt olnud palju parem. Pigem siis jämedast terast ja aganatega kui esimese klassi nisujahust tehtud pooltoores plönn.
Endiselt jääb mul tunne, et on (poliit) ambitsioonidega noori, kes on valmis minetama kogu oma senise elu ja astuma vastu neile, keda nad tegelikult peaksid esindama. Lihtsalt hämmastav kui jubedat teksti sellised genereerida suudavad.
Taaskord olen mina see paha, kes ohverdab oma pea teiste eest. Paha just seepärast, et mul on julgust oma arvamus välja öelda. Kas see avab omas mullis elavate, "esimese klassi" inimeste silmad. Nemad on ju targad ja rikkad, seepärast on ka neil alati õigus. Nad ei suuda laskuda tavalise inimese tasemele. Näha, et kõigil pole raha taksoga ringi sõitmiseks, kalliteks firmarõivasteks ning ei tule hoopiski selle peale, et mõni inimene peab isegi söögi pealt kokku hoidma. Vot just sellised inimesed arvavad, et nende otsused viivad meie elu siin pisikeses Eestis kõige rohkem edasi. Räägitakse kvaliteedist, kuid mõeldakse just omasugustest, kuigi sellisel juhul on asi kvaliteedist ikka väga kaugel.

Kommentaare ei ole: