jäälilled vol3

Külm on nüüd õnneks järgi andnud, kuid veel eile suutis madal temperatuur mul meele tõeliselt mustaks teha. Nimelt ütles tööl külma tõttu üles ventilatsioon. Tõmbekapp ulgus pidevalt oma kileda häälega ja kurtis, et tal pole tõmmet. See oli minu kõrvadele ja peale ikka kõva mõrv. Mul vähemalt vedas, et sead tõmmet tol hetkel vaja polnud. Sest nagu pärast kuulsin, oli üks labor avastanud tõmbe täieliku puudumise seepeale, kui ruum liitiumiaurudega täitus.

Samas endiselt teevad ärevaks lumeolud Saksamaal. Franfurdis jäeti jälle lende ära.

PS!

Lisasin selle foto suuremalt, sest nii väiksena läheb enamiks detaile kaduma. Et seda suuremalt näha, kliki lihtsalt pildil.

Jäälilled vol2

Külmetame edasi :)

Jäälilled

Talvekülma haripunktis on lilled õitsema läinud. Aken on juba teist päeva kaunistatud jäälilledest koosneva mosaiigiga.

Tundub, et võtsin oma sünnipäevast viimast. Olgu muuga kuidas on, kuid ma ei maganud seda vähemalt maha. Täpsemalt jäi 23. jaanuari sisse vaid 2h und!

Pilte sellest aknast luban lähiajal veelgi

sünnipäev, mille rikkusin enne sünnipäeva...

Kõik oleks nagu ilus, mul on sünnipäev(seda pean pildil meeles ikka mürtsu ja pauguga) ja eriti armas oli, et M.R. alanud ööpäeva esimestel minutitel kohe helistas. Aga mis on siis halvasti?

Reedene hommik algas nagu ikka. Rõõmsalt laborisse, minu eelmisel aastal tellitud pakk jõudis kohale. Pakk tähendas, et järgmisel nädalal saab väheke ka tõelist tegutsemist ja analüüsi teha. Lisaks nautisin laboris sünnipäevaks saadud kõrvaklappe. Ja siis, minu suureks ehmatuseks märkan, et happepumba all on suur loik! Reageerisin sellele nagu paarile varasemalegi lekkele, keerasin ühenduskoha kruvi kõvemini kinni, tõsi seekord kasutasin rohkem jõudu. Selle tulemusena lõppes igasugune pumpamise efekt. Pump justkui toimis, kuid liikumist torudes ei ole. Nagu hiljem selgus oli probleem muus, mitte lahti olevas ühenduses. Asja kurvem külg on see, et minu jõuga pingutamise tulemusena suutsin metallist tihendusjulla rikkuda ja lisaks veel lootusetult toru külge kinni jätta. Probleemi lahendus oli küll lihtne - ots maha ja leida analoogne julla sinna otsa. Kumbki neist toimingutest ei läinud libedalt ja mis suurim probleem - sobivat jullat ei leidnudki. Seega tuleb ilmselt uus ots tellida. See on aga 50-100 eurone nali :(

Sain lõpuks pumba tööle või noh... teoorias oleks pidanud töötama. Praktikas see nii hästi välja ei kukkunud. endiselt on kuskil mingi tõsine probleem, kuid ma pole veel suutnud välja nuputada miks see normaalselt ei tööta.

Kokkuvõtteks: Olin pikalt tööl, söömata. Suutsin paraja jama kokku keerata ja see pole just odav jama. Seni on see ka kahjuks lahendamata probleem. Pikalt tööl oleku tõttu ei jõudnud ka rongile. Sellest on veel eriti kahju. Kõik see kokku suutis mu tuju rikkuda ja muret millele mõelda on palju. Eriti veel nüüd, kus just oleks vaja kõike kasutama hakata.

PS!

Leidsin lõpuks lahenduse, mis ei lase pildikvaliteedil lootusetult kaduda. Seega nüüd peaks ka blogivaates pilt parema kvaliteediga olema.

Külm

Ilus, kuigi veidi ebameeldiv on juba kolmandat päeva järjest külmununa koju jõuda.

Midagi hingele

Tänavune talv peaks olema kõikide fotosõprade tõeline lemmik. Selles aastas on rohkem kauneid päevi kui viimasel kolmel talvel kokku. Selliste ilmade lummuses on isegi minu koduküla ilusana paistma hakanud. Tegelikult on tegu kohaga, mida eriti ei kiidaks, kuid praegu... Lummavaid vaateid leiab seal praegu erinevatel aegadel. Samas seda efekti peaks kohtama ilmselt enamikes Eesti piirkondades.

Soovitan minna välja ja nautida, sest iga päev midagi nii ilusat ei näe :)

PS!

Oskab äkki keegi soovitada võimalust kuidas saaks pilte postitada nii, et need ka silmale ilusad jääks. Kui pildil klikata, siis on asi palju ilusam, kuid otse blogis näevad need ju kohutavad välja...

Oma hammas sellele peale pole hakanud.

soe tunne

Päris sooja tunde tekitab, kui saab kellelegi head teha. Hoolimata külmast ja kargest talveilmast sai täna üks väga soe tegu tehtud. Organiseerisin abi kolmele lapsele, kes seda ka tõsiselt vajavad. Praegu korralike riieteta ja alatoitunud kolm last ei ole süüdi nende ema ja vanaema tegudes ja elukommetes.

Samas kogus, mis neile nüüd sai üllatas inimesi, kes selle kohale viisid. Kui nemad olid kiiresti kriisiabina suutnud viia vaid mõned tekid, madratsid ja kartuleid, siis nüüd tuli paar kasti söögi ja toiduainetega, mitu kasti riideid, kõigile kolmele lapsele väga korralikud ja täiesti uued talvejalatsid ning ka mõningaid mänguasju.

Vihale ajab vaid see, et pea kõigis valdades on olemas noorsootöötajad, kuid nende kolme lapse aitamine sai teoks hoopis tänu paarile tähelepanelikule inimesele.

Olen viimasel ajal hakanud murelikuks muutuma seoses oma reisiga. See, mis praegu Euroopas toimub... Vähemalt ei pea läbi Soome lendama :)

Talv

Ei hakka pikka juttu kirjutama. Väljas on endiselt ilus ja talvine - nautige seda!

Veebruari kuulutan lennunduskuuks

Veebruar tuleb mul tõeline lennunduskuu. Täitub minu soov, saan lennata väikese Fokkeriga Tartus Riiga. Samas tundub, et Air Baltic on mu soovist aisu ninna saanud ja nad veavad mind Riiast Hamburgi samuti selle pisikese Fokker50-ga.

Tagasitleks on iseenesest isegi ekstreemsem, sest koju saamiseks tuleb mul lennata Hambutgist Frankfurti. Seal on mul 1,5h aega, et leida üles oma värav ja edasi Riia poole suunduda. Arvestades et tegemist on meeletult suure lennujaamaga, siis sooviks, et aega oleks pigem 2,5 tundi. Sealt siis juba Riiga ja lõpuks siis Lätist Tartusse.

Samas teiseks suureks katsumuseks saab ilmselt Hamburgist Bremeni rongi üles leidmine...

Viimased 2 päeva olengi ma selle reisi korraldamisega tegelenud. Hotell oli vaja ära moosida, et nad nõustuks maksmisega läbi panga jne. Ausalt öeldes on jamamist nii palju olnud, et mul on kadunud igasugune isu kuhugi reisida.

Viimane päev puhkust

Tänasega lõppes mul puhkus. Nüüd tuleb pähe taguda jälle maisemad ja argisemad mõtted. Veebruariks peab lennukipileteid ja hotelli broneerima hakkama, kõvasti teoreetilist tööd tuleb teha jne. Lisaks olen järgmised paar nädalat hõivatud vabatahtliku tööga.

Tegelikult tegin ka täna ühe suure heateo. Käisin just oma koduküla abikeskuses Soomest tulnud kaupa sorteerimas ja paigutamas. Olen varemgi tähele pannud et soomlased on ikka kavalad küll. Nemad, kuid head inimesed annavad kõik oma poodides vanaks läinud kauba heategevusse. Sealjuures on nad veel ise õnnelikud, et näed, ma olen nii hea inimene. Mul tõusid täna kõik ihukarvad püsti, sest nägin seal külmkapis eelmise "abipaki" kaupu seismas. Kaks ja kolm kuud vana jogurt on minu arvamust mööda pigem bioloogiline massihävitusrelv kui toit! Ometi inimesed seal söövad seda ning toidumürgitusse pole veel keegi surnud.

Põhikaubaks oli küll leib ja sai(parim enne 01.01.10) ja igasugu kakukesi ning koorikleibasid. Kuna last jõudis veidi varem kui ootasin ja oli poole suurem kui arvasin, siis lükkus selle paigutamisega mu õhtusöök paar tundi edasi. Nii ma siis olin seal toidu keskel, endal kõht tühi nagu Pärnu linna rahakassa.

ilma vembud

Plaanisin juba mitu päeva tagasi 2. jaanuari hommikul väikesele pildistamisretkele minna. Hommikul ärgates olid tunded veidi segased. Osalt olin rõõmus, et temperatuur väljas on -27 kandis. Samas olin mures, sest pole oma kaamerat kunagi nii külmas kasutanud.

Ootasin vaikselt päikesetõusu ja uurisin EMHI-st ilma kohta. Oh seda imet, poole tunni jooksul jõudis temperatuur -17 kraadi peale tõusta ja lisaks sellele hakkas veel lendlema kauneid lumehelbeid.

Samas väljas olles sain aru, et madalam temperatuur oleks minu pildistamised nurjanud. Ollev kaameraga mitu tundi väljas ning kogu selle aja vilkus punane aku märk. Kui kaamerat piisavalt kaua käes olin hoidnud, siis märk kadus, kuid iga kord, kui kaamera tagasi kotti varjule panin algas kõik jälle otsast peale. Nägin soojendamisega päris tugevalt vaeva.

Vähemalt jäin tulemusega rahule. Üks mõnus hommik metsaservas. Mitte ühtegi inimest, stressi ega segajat. Lumi oli kohati mõnusalt põlvini ja ilm ilus.

Loodan, et uus blogi kujundus on vastuvõetav. Olin algusest peale kasutanud ju sama põhja. Vahepeal olin muutnud vaid värve ja külgmisele ribale asju seadnud. Nüüd siis võtsin aluseks täiesti uue põhja. Ilmselt väiksema resolutsiooniga masinate omanikele see uus venitatud stiil ei istu, kuid veidi laiema ekraaniga arvutitel, kes kasutavat 1280x800 resolutsiooni peaks uus palju parajam olema. Viimane on ka külastajate seas kõige levinum (tuginen oma varjatud, kuid arenenud counterile).

Ootan vastukaja ja seda saab avaldada ka postitusi hinnates :)

õnnelik kuuvarjutus

Eile õhtul oli veel 2009 aasta viimane kuuvarjutus. Tundus, et Kuu ise oli selle peituse üle väga õnnelik. Tundus, et läbi akna tehtud foto läks lootusetult metsa, kuid siis... Vaadake seda pilti veidi kaugemalt. Vägagi mõnusalt joonistub välja naerul suu, 2 silma ja isegi veidi nina.

Head uut!

Head uut maruliselt masuvaba aastat :)

Sel aastal panen ilutulestikust vaid ühe pildi. Aeg on selline, et tuleb rõhuda pigem kvaliteedi peale ja kvantiteet kõrvale jätta.