rada...

Vahel liiguvad sündmused mööda väga kummalist rada. Üleeile läks valesti kõik mis minna sai. Pidevald olid mingid probleemid ja keegi tegi kogu aeg vigu. Eile oli ka muidugi probleeme, kuid need ei olnud enam mitte niivõrd meie poolsed, vaid põhjustatud tarnija ja tootja lohakusest. Samas oli ka üks väga kummaline probleem. Nimelt avastasime lekke ühes kahe niitpeene toru vahelises ühenduses. Need on tõesti nagu niidid või juuksed. Nende vahel oli imepisike jublakas, kuid selle vahetamine oleks olnud ülikallis. Tuli järelikult mõelda naggu seda tedi Richard Dean Anderson oma kunagises sarjas. Tehasest saadetud insener küsis mult seepeale kaht asja - superliimi ja tulemasinat. Jooksin koju, sest teadsin, et mul on mõlemad olemas. Õnnetuseks avastasin, et tulemasin ei viibi veel koos minuga Tartus. Kuna pole kunagi suitsetanud, siis ei tunne sellistest vidinatest eriti ka puudust. Tagasiteel nägin aga suureks üllatuseks, et eemal parklas lehvitab mulle üks sõber, suits suus. Tol hetkel tundus ta tõelise inglina. Oli aru saada, et ta ei taibanud küll nii kiiresti miks see hea on, kuid oma tulemasina ta siiski loovutas :)

J tõi veel oma kodusest aiast laborisse õunu ka. See oli eriti meeldiv üllatus.

teel kõrgustesse

Täna sai kogu maail pea peale keeratud. Ilmnes minu praaki, paari firma meeletut ebapädevust ja muid väga kahtlaseid juhtumeid. Vähemalt sai lõpuks asjad enam vähem korda. See tõi küll kaasa pika tööpäeva ja 10 tundi nälgimist.

Teine jube asi on prantsuse aktsendiga inglise keel, kui aus olla, siis mitte midagi ei saa aru. Tegu on küll sakslasega, kuid elab piiri ääres ja aktsent on pigem prantsuse kui saksa oma.

plahvatusohtlik

Ma ei ole blogi unustanud... Tegelikult olen ma vahepeal isegi midagi kirjutanud, kuid pole seda lihtsalt avaldanud. Ei taha kellegi suhtes ülekohtune olla.

Samas kui koguda liiga palju kergesti süttivat kraami endasse võib see suure põraka teha. Nii võib olla see isegi ohtlikum kui pildil olev vesiniku balloon, milles hetkel on rõhk 200bar peal.

Tegelikult loodan, et tööle keskendudes läheb asi paremaks, kuid hetkel on lihtsalt sihuke plahvatusohtlik tunne. Alates ülehomsest tuleb 2 nädalat tihedat tööd järjest. Isegi nädalavahetusel ei lasta hinge tõmmata. Samas loodan, et ehk mõjub see hästi. Suvi on kuidagi laisaks muutnud. Võtan juba nädal aega hoogu, et üht MTÜ kodulehte uuendama hakata. Praegu on veel muidugi hea vabandus, et nad pole mulle ka kogu vajalikku materjali andnud, kuid see on ju vaid ettekääne.

Pildil siis tükike minu laborist. Vaade on kallis, sest sellel pildil on kokku üle 40 000 krooni väärtuses asju. Balloonide hinnad veel juurde, kuid nende väärtust ma öelda ei osaka, sest need on rendil.

muusikas seekord midagi uut ja huvitavat: Hidria Spacefolk - Sindran Rastafan (Ghettoblaster Rmx) (albumilt Violently Hippy Remixes)

areng

Täna sain asjal kõrvust haarata ja lõpuks on mul tööl ka midagi liikuma hakanud. Seni passisin niisama, polnud tegelikult laboris eriti käinudki. Nüüd tulid lõpuks esimesed jubinad minu esimesest suurest tllimusest, mille ma päris ise kokku pidin panema. Esimesed 65 000 krooni jõudsid kohale ja homme tulevad gaasid kah. Siis on vaja need vaid seinale panna, kuid ka selleks on juba töömees sebitud. Tegelikult puges see jänes täna vaikselt püksi kah. Olla ühs ruumis kolme oma ala spetsiga ja ise peaaegu mitte midagi teada. Sellises seisus pidin täna neid siis juhendama... jube.

Vähemalt sain oma naabrist lahti. Hetkel olen nagu kinnisvaramaakler. Teglikult hämmastav kui palju jamamist on kahe korteri väljaüürimisega. Pidevalt mõtleb keegi ringi ja kui ongi ühte korterisse keegi otsustanud minna, just siis ilmub nagu maaalt välja veel 2 inimest kes sama kohta sooviks.

Taevalik elu :)

Viimastel päevadel on elu kuidagi väga imelik olnud. Olen ametlikult tööl, olen Tartus, et teha tööd, kuid tee mis tahad, ma ei käi tööl. Tegelikult on see vaikus enne tormi, sest varsti peaks saabuma kiire aeg. Tegelikult pole ma niisama logelenud. Käisin kolmapäeval R-ga tennist mängimas. Poolteist tundi rassimist oli tore, kuid järgmisel hommikul ma enam päris nii ei arvanud. Ranne veel praegugi veidi hell. Neljapäeval sai ka küsitluste tööd jälle tehtud. Samas osutus see töö veidi vähem mõttekaks, sest teenitud raha kadus samal õhtul Püssis. Saabus ka omamoodi naljakaim hetk, nimel olin Püssirohukeldris J-ga. Tuli välja, et ta oli oma Tartu korteri võtmed kou jätnud ja seega pidin ta oma juurde majutama. Probleem oli vaid selles, et Püssi punane oli talle tugevalt liiga teinud. Suutsin ta suurte probleemidega enda juurde vedada ja enne kui ma oma voodisse jõudsin noorskas tema juba minu ülilühikesel diivanil. J ise on aga peaaegu kahe meetrine kolakas. Hommikul oli tal segadus igastahes suur, sest tal polnud õrna aimugi kus ta asub. Lisaks oli ta auto õhtul kesklinna jätnud, mis tähendas, et parkimine läks maksma korralikud 240 krooni.

Vot nii siis kulgeb värske spetsialisti tööelu :)

tükikestest koos

Olen nüüd siis juba kolmandat päeva uues kodus. Hetkel koosneb see veel osadest, mis ei ole veel päris tervikuks sulanud. Olen siia suutnud juba parajalt investeerida, kuigi teoorias oleks pidanud see juba elamiseks valmis olema. Ometi on ehituse ABC ja K-Rauta lemmikpoodideks muutunud. Õnneks on siin kõik küllalt hubaseks muutnud. Samuti saab ka nautida Elioni netti. Kiiruselt see tegelikulr STV omale alla ei jäägi, kuid ping on hoopis teisel tasemel.

Täna oli ka esimene tööpäev. Tegelikult suutis see tekitada rohkem esile kerkivaid probleeme kui ma oodata oskasin. Õnneks avastasin, et nö õhu sissetõmbamise asemel ventilatsioon hoopis puhub. Enne töökoha kolimist oli see just tõmbe peale ehittud. Oleks ma selle avastuse paar nädalat hiljem teinud, siis jah... see poleks enam naljakas olnud. Ometi on lausa irooniline see, et teen selliseid avastusi inimese kõrvalt kes on juba üle kümne aasta taoliste asjadega tegelenud.