Kahjuks on võimalik liikuda ringi MINA maailmas ja mitte märgata teisi meie ümber liikumas. Palju olulisem on aga olla siiras ja märgata inimesi südamega.
Üldjuhul me ei märka enda ümber olevaid inimesi. Tavaliselt on esiplaanil MINA ja alles siis jõuavad kohale teised, kui üldse jõuavad. Kui midagi läks hästi, siis kindlasti seepärast, et MINA! Kui midagi läks halvasti, siis mina selles ju küll süüdi ei ole, halvasti läks seepärast, et MINA ei teinud!
Samas vahel on oluline öelda midagi ilusat ka teistele. Öelda tuleb südamega, sest lihtsalt viisakusest öeldu on võlts ja need sõnad kaotavad väärtuse. Öelda lihtsalt seepärast, et oleks öeldud - nii muutuvad ju sõnad tühiseks ja devalveeruvad täielikult. Lisaks on võltsid ütlused vestluses ka äratuntavad, kuna tavaliselt ei kaasne nendega seda õiget soojust ja tunnet, mille tõelised sõnad kaasa toovad. Kahju vaid sellest, et läbi interneti pole võimalik kanda siiruse, austuse ja südame sooja tunnet. Palun seda südame asja mitte meelevaldselt tõlgendada. Lihtsalt minu arvates tuleb ka head sõnad sõpradele öelda südamega, sest muidu jäävad need meie südametunnistusele piinama. Viimase väite kohta peaks mainima, et kahjuks on see tänapäeva maailmas pigem erand kui reegel... kahjuks...
Siia lõppu lisaks ühed sõnad, mis mulle täna öeldi... Tegelikult sooviks panna lausa pikemat vestlust, kuid kuna vestluses osaleb üldiselt kaks inimest, siis las see jääb siiski privaatseks.
Rikun vaid niipalju vestluskaaslase autoriõiguseid, et lisan ta ühe viimastest lausetest.
...ma pole sulle kunagi öelnud - sa oled ikka väga tore inimene, aitäh, et saan sind enda sõbraks pidada, hindan seda väga.
See oli midagi, mis muutis täielikult ebaõnnestunud päeva siiski kordaläinuks ja läks mulle vägagi hinge. Vot just sellised hetked annavadki meie elule sügavama mõtte. Mitte ainult see, et keegi ütleb midagi head, vaid pigem isegi teadmine, et oled ka kellegi teise jaoks oluline, mis tähendab ju väga palju.
Postitused
