kolmapäev, 15. september 2010

Abitult serval...



Ta seisab seal... Tühi, kasutu ja lagunenud, kuid ometi ei ole nõus murduma. Kuid siiski... loodusjõudude vastu ei saa ja varsti kaob pind ta jalgade alt.

Päevad täis jooksmist, sehkendamist, ebameeldivaid ootamatuseid, väikeseid õnnestumisi ja lootusetult ebaloogilise mõtlemismaneeriga inimesi. Siia peaks lisama ka enda ülemõtlemised, toredad ja abivalmis inimesed ja halli massi. Tohutult halli massi. Eks selline olegi elu mingit üritust korraldades. Kulutad aega, närve, tervist ja mis on tulemus...
Kuna tegelen praegu väga aktiivselt just paari kindla asjaga, siis on ka paar huvigruppi ja organisatsiooni jäänud tagaplaanile. Selt kostub ka juba suuresti nurinat, et olen liiga laisaks muutunud. Kas laskus on see, kui pole üldiselt ühtki vaba hingetõmbehetke?

Kunagi tõestas Võsareporter, et tilk tõrva tõepoolest rikub meepoti. Mina aga tõestasin nädala alguses, et põdravorst külmkapis rikub arbuusi! Nimelt oli külmkapis Talutoodete poest ostetud eestimaine põdravorst ja ka poolik arbuus. Külmkapp lõhnab küll hästi, kuid arbuusi maitse kohta seda kahjuks ena öelda ei saa...

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

ja siin ma siis istun ja rüüstan seda arbuusi...

Faysal ütles ...

Wow! Very beautiful place.Is it in Estonia....?

Funestus ütles ...

Hello!
Yes, youcan find this place in Estonia near town Paldiski.

Photo from same place: http://funelife.blogspot.com/2010/07/ohtlik-piir.html