reede, 31. juuli 2009

Tumedam pool

Vahel teeme otsuseid... ega nende arukuses vist saagi enne aru kui nad tehtud on. Vahel me ei pruugi mõista asjade tegelikku käiku, ei mõista ohverduste hinda ja suurust enne kui need meid tõeliselt puudutavad. Arvame, et muutume eluga targemaks, küpsemaks. Ometi on see vaid näiv, lühiajaline, kaduv. Olles ammutanud pea sajandi jagu kogemusi hakkame neid taas eirama, üritame omandatust lihtsalt lahti saada.
Vahel on lihtne andestada, elu lihtsalt on selline ning üldiselt on ju kõik seotud hoopis iseenda otsuste ja valikutega. Andaestada on kerge, eriti kui andestatavat tegelikult süüdistada ei saa. Samas muutub järjest raskemaks andestamine endale. Kas siis tõesti on lihtsam suruda oma hing maha, et päästa teine? Vahel võib ju ohverdada, kuid kui enese, lihtsalt iseenda, ohverdamisest saab rutiin, tekub kuidagi ängistav tunne. Ometi on endiselt lihtsam manada näole naeratud, unustada muu maailm ja lükata mõtlemine edasi homsesse! Hoolimata sellest kumseb endiselt peas: "Kas on mõtet muuta muutumatut?". Muuta muutumatut, andestada andestamatud, hüljata osa endast ja mõelda mõeldamatust.
Kui ollagi lõpuks enese vastu aus, oleks see andestamatu. Tunnistada, et muutmatud ei ole võimalik muuta. Tunnistades seda olla mõtlematu, hingetu muu maailma jaoks. Tegelikult realiseeruks see süüdistustena süütute vastu ja ometi oleks need süüdistused põhjendatud, sest teod on hävitavad. Need hävitavad kõik mis oleks normaalne ja ometi nii ebahumaanne. Kaotades sära ja tuhmudes nagu läikima löödud hõbe, mis tuhmub ning lõpuks muutub mustaks, pealtnäha väärtusetuks prahiks. Ning hoolimata sellest jääb alles selle väärtus, sest kui vilunud silm seda märkab, lööb ta jälle selle hõbeda särama ja kõik on taas alguses. Pidevalt aga kõike ilusana hoides muudame me kõik väärtused tuhaks, hävitame poleerides kogu sisu.

Endiselt pole ma kindel palju ohverdada, kas ohverdada või kus jookseb see piir. Piir elu ja mehaanilise liikumise vahel.

Vabandan segase teksti pärast, kuid lihtsalt pidin selle enesest välja saama. Palun selle põhjal rutakaid järeldusi mitte teha, sest hea fantaasia korral saab siit välja lugeda liigagi palju. Ometi on siin tekstis mõtted. Mõtted mida otse välja öelda ei saa.

kolmapäev, 29. juuli 2009

Pilk kauguses

Mõtted ja pilk pikalt ette suunatud naudin veel viimaseid puhkusepäevi.
No tegelikult puhkus ainult osaliselt. Tegelen hetkel ka ühe küsitluse tegemisega. Samas on see tegelikult huvitav töö, kuid parajalt kurnav.

PS!
Loojuva päikese valguses tundub kõik kuidagi soojem... Sel pildid pole värve muudetud. Seda tegi loojuv päike.

Muusikaks: Indigolapsed - Lill

reede, 24. juuli 2009

hubasuse poole

Heietan praegu mõtteid, kuidas oma uus elamine hubasemaks teha. Ühe mõtte panen ka siia. Ülitore, kui koju tulles sulle keegi nii hea näoga vastu vaatab. Elus loomaga on palju muresid, kuid sellised pehmed armsad loomaksed - vaja vaid vahel tolmust puhastada.

neljapäev, 23. juuli 2009

Pilved...

Õnneks ei ole mina saanud küll nii palju vihma kui Lääne-Eesti ja ka pealinn, kuid siiski... Muru vaja niita, kuid seda ikka vihmaga ei tee. Vähemalt homme peaks tulema veidi helgem päev.

Hakkasin täna mõtlema, et puhkus on samahästi kui läbi. August algab väikese kolimisega ja siis kohe tööle. Tegelikult ma isegi veidi kardan seda hetke. "Tänu" erinevate inimeste puhkuste kokkulangemisele võib tekkida 5 väikese kuid väga olulise jupi tarnega väike viivitus. Samas kui need jõuavad kohale hiljem kui peamine 3,5 miljonit maksev nunnu, siis on jama... Siis on väga suur jama.

PS!
Mingil imelikul kombel tuleb viimasel nädalal siia blogisse vähemalt iga päev üks inimene googleldades sõna kirsimoos. Kunagi ammu sai sellest postitus ja endiselt tullakse läbi otsingu... Endiselt külastatakse ka palju postitust seks :D

muusikaks(ehk siis panin selli kirjutamiseks mängima): Tuberkuloited - Viimaste majade taga
Iseenesest on see algupärase Tuberkuloited'i ilmselt viimistletuim ja kvaliteetseim lugu.


teisipäev, 21. juuli 2009

Ettevalmistus rünnakuks

Valmistusin täna tõsiseks sõjaks. Kodukülas vahetab üks infrastruktuuri osa omanikku. Veetsin hommiku erinevate määruste, direktiivide ja seadustega tutvudes. Õnneks oli tegemist minule vähemalt osaliselt erialase probleemiga. Ka seis ei olnud nii hull kui ma kartsin. Uus firma paistis silma mõistliku suhtumise ja asjalikkusega. Ometi tuli kohati välja, et mõned ministeeriumi kavad on neil poolikult läbi töötatud. Lisaks üritati ka üht kitsaskohta varjata ja mindi minu esimesest küsimusest ringiga mööda. Samas teistkordse küsimise(kuigi siis oli juba pigem väide) peale tuli ettevõtte esindajal minuga nõustuda. Külaelanikud suutsid muidugi neile paraja herilaspesa moodustada. Tüüpiline 70 aastane tädike ei saali htsalt aru kes mille eest vastutab ja seega on kõigis maailma hädades süüdi hetkel kätte juhtuv võimu või mõne ettevõtte esindaja.

Tegelen hetkel ühe küsitluse läbiviimisega ja peaks tunnistama, et see hakkab vaikselt juba meeldima.

pühapäev, 19. juuli 2009

oleks nagu 2 päikest

Eile ja ilmselt ka täna on väljas selline kuumus, et kohati tekib küll mõte, ega ometi teine päike meie taevasse lisandunud ole? Ei ole kerge selle kuumaga ringi sõita ja küsitlust läbi viia. Eriti veel siis, kui kasutada on rohkem kui 30 aastat vana Audi 100. Auto on küll ülimalt stiilne, kuid kliimaseadmetest seal rääkida ei saa.

Eile õhtul sain ühe toreda kõne. "Kuule, ega sa Tartus pole?" Mina seepeale, et ei ole, puhkan praegu ja augustist tulen taas Tartu. "Ära nii pikalt räägi, ma ei saa muidu aru. Joon siin sõpradega Pirogovil praegu. Aga tead, augusti alguses, kui linna tuled, teeme ühed õlled" Küsisin seepeale, et kas siis kohe esimesel. Nüü siis asja kild, sest vastus kõlas nii: "Ei mina seda peast tea millal see kuu algus on, ega mul siin kalendrit käes pole."

neljapäev, 16. juuli 2009

hingele

Pärast pikka rasket muruniitmist ei jõua eriti pikalt kirjutadagi. Lihtsalt üks pilt... Pilt mille plaanin ka kunagi omale seinale panna.

Sõber Võru linnas

Lõuna-Eesti reisi aeg sattus juhuslikult just Võrus toimunud folgipäevadele, kuid kahjuks ei olnud mahti seal seda jägida. Sain vaid korra laadalt läbi hüpata ja topsi koduõlut rüübata.
Samas leidsin ma linnast omale kodulooma :D
Lesis ta lasteaed Päkapikk hoovis. Seal lesib ta ka ilmselt praegugi, sest kajuks ei tahtnud ta kaasa tulla.
Tuli välja, et töölepingu jõustumiseks oli vaja veel üht allkirja. Ilmselt oli üks minu poolt täidetud paberitest kaotsi läinud. Probleem oli aga selles, et kiri saadeti postkasti, mida vaatan heal juhul kord kuus. Nii ma siis käisin eile, veidi rohkem kui kuuse hilinemisega, Tartus allkirja andmas.

muusikaks: Black Velver - Tähesõjad

teisipäev, 14. juuli 2009

Piusa liivakoopad

Lõuna-Eestis liikudes on üks kohustuslikke kohti ka Piusa liivakoopad. Eelmisel aastal kindlustati seal ühe koobastiku väike osa ning selle ümber ehitati maja. Enamik teisi sissepääse koopasse on suletud. Parasjagu oli koobastes üleval ka üks kunstinäitus. Peaks mainima, et sealsed pildid sobisid ümbrusega suurepäraselt kokku.

Viskan siia ka selle aasta statistikat(üleeilse seisuga):
Sirvikud:
Firefox 3 57,5%
Safari 4 15,4%
IE 7 14,0%
Chrome 2,55%
Safari 3 2,48%
IE6 2,40%
Firefox 2 2,12%
Opera 9 1,13%
IE8 1,06%
muud kokku 1,19%

Platvormid:
Win XP 65,8%
Mac 18,2%
Win Vista 13,3%
ülejäänud alla 1%

Millistelt saitidelt tulevad külalised:
Blog.tr.ee 35,5%
Arra blogi 25,8%
Blogger.com 23,9%
counter.zone.ee 4,67%
Kessu blogi 2,49%



esmaspäev, 13. juuli 2009

Nõiariik



Võrumaalt leidsin sellise huvitava koha. Väga stiilipuhas majutuskoht.
Seal on olemas erineva stiili ja suurusega kämpinguid, ööbimisvimalus majas(ka talvel), konverentsisaal, väike lava kontserdite pidamiseks, suitsusaun ja soomesaun, võimalus mängida erinevaid pallimänge(võrkpalliplatse koguni 2), kanuud, paadid, vibu ja õhkpüssist laskmise võimalus, suured "sumoülikonnad" koos kogu lisavarustusega, suur kiik, kiige peal vaateplatvorm, lastele suur mänguväljak, väiksematele liivakast.
Talvisteks tegemisteks on seal ohtralt ülimoodsaid tõukekelke ja ilmselt ka muu varustus, kuid see ei jäänud lihtsalt silma.
Kõik see on tehtud stiilipuhtalt ja teemasse. Materjaliks on sela kasutatud eranditult puitu ohtrate nikerdustega.

Piltidest:
1. pilt: Kämping, kuid vaadake selle jalgu!
2. pilt: Tmbes sellises stiilis on tehtud kogu laste mänguväljak.
3. pilt: Tegu on saunaga. Selle järve tuleva metalllati abil on end vimalik nagu mööda köisraudteed alla lasta. Lisaks pange tähele vasakul servas olevat seenekujulist asja. See on WC! Kõik sealsed välikõimlad on tehtud jämedatest seest õõnsatest puutüvedest. Kõigis ehitistes on sees ka elekter.

Sai küll jubedam reklaam nüüd kokku kirjutatud, kuid see koht jättis lihtsalt väga mõnusa mulje.

kes otsib, see leiab

Kui hoolega otsida võib leida nii mõndagi. Mina leidsin Pokumaal peale peidetud sedelite ka naabri :D
Nimelt maakodus naabertalu peretütar oli oma lapse ja paari tuttavaga ka Pokumaal. Tegelikult oli seal veel asju mida leida, kuid neist kunagi hiljem.

See on nüüd esimene postitus läbi Google veebilehitseja. Esialgu sai ta mul küll parajalt kriitilise hinnangu ning siin on endiselt mind häirivaid asju, kuid kõik need kaalub üle äärmiselt madal resursikasutus. Seda veel eriti minu arvutiks kutsutavat pätakat arvestades. Ometi tahaks talle paari lisa. Eriti tore asi on firefoxil flash block - eemaldab palju häirivaid tegureid.

laupäev, 11. juuli 2009

Retk Lõuna-Eestis

Vot täpselt nii tore retk oli :)
Käisin tegelikult kaasasühel mtü suvepäevadel. Pole küll ise selle liige, ega saa ka tulevikus olema, kuid ometi on see juba 15. suvepäevad koos nendega.
Antud pilt on siis Pokumaalt. Suure poku keldris asuvas nurgas on näha, et nurga põhi on laotud eriti väikestest kividest. Nimelt on see esimene nork, mis valmis. Kuna ehitusmehed kartsid kohe poolemeetrise läbimõõduga kive kasutada, siis ongi esimese nurga põhi valminud sellistest "jaanalinnu munadest".

jätkub...

kolmapäev, 8. juuli 2009

Lilleline puhkus

Nii ta seal ristikuõiel oma jalgu puhkas.
Ka mine olen nüüd mõnda aega saanud kodus redutada.
Homme lähen väiksele reisile Lõuna-Eestisse. Seal tõotab tulla tiheda kultuuriprogrammiga üritus. Seega sealt tagasitulles loodetavasti ikka on millest kitjutada.

Proovisin eile enda jaoks uusi sirvikuid(ehk siis veebilehitsejaid). Varem oli mul olemas uusim FireFox, IE7 ja lisaks neile olen kasutanud ka Operat, mis mulle siiski eriti südamelähedaseks ei saanud. Seekordseteks avastusteks olid siis Google Chrome ja Flock. Kuna praegu on tulirebasega mingi jama ja see ei lähe korralikult kinni, siis soovisin leida mõne käepärase alternatiivi.
Alustasin Flock-ist.
Kuna ta on ehitatud FireFox-i põhjale, siis menüüsüsteem on sama, ühildub enamike FireFox-i lisadega, isegi arendusmeeskond on samast firmast. Välimus: ilmselt FireFox-i tulevik. Kuna on tegu sotsiaalse inimese sirvikuga, siis saab ühe klikiga hakata blogisse sissekannet kirjutama, kohe lihtsalt eelnevalt seatud saidile pilte üles laadida jms. Toetab g-maili ja on isegi väike nupuke, mis teavitab postkasti kirjade kohta. Midagi sarnast nagu g-maili nupuke google toolbar-il. Seal saab näha uudiseid erinevate shtluskeskkondades sprade tehtud uuendusi, kuid kahjuks puudus seal Orkut. Sisse on ehitatud ka mugav uudistevoo lugeja. Sirviku avanemisel avaned 2 sakki. Määratud koduleht ja omalt poolt seadistatav leht(uudistevöög, viimati külastatud saidid, mingi twitteri värk jne). Kusjuures kõik toimib sujuvamalt ja säästlikumalt kui tulirebasel endal. Kuid tuli välja, et kinni panemisel tekitas see täpselt sama probleemi nagu FireFox. Seega pole sel sirvikul eriti mtet.

Google Chrome
Tunnistan - pettusin selles. Asi algas juba arvutisse seadmisest. Install käivitus automaatselt, tavapärane nsxt nupu klõpsimine jäi ära. Sams on kõik nii automaatne, et mul ei lubatud isegi ikoonide paiknemise üle otsustada. Otsustada saab vaid oma ajaloo jms ületoomise kohta. Saanud selle google imeleiutise tööla vaatas mulle vastu suur peaaegu servadeta leht. Isegi tavapärane sinine ülaosa on kadunud. Sams ei ole vimalik seadeid eriti palju näppida, sest seadete all saab muuta alglehte, kohta kuhu vailid tiritakse, paroolide salvestamist ja otsingumootorit. Lisaks veel mõned väiksed asjad ja ongi kõik. Seega ise seal pole võimalik eriti midagi muuta. Siin ongi põhjus, misk mulle ei meeldi ja samas soovitaks seda paljudele - seal ei saa seadeid ajaviiteks näppides midagi väga viltu panna, sest lihtsalt ei ole mida muuta. Kiiruse poolest on Chrome FireFoxist ja IEst kaugel ees. Ometi ei sobi see ainsaks sirvikuks, sest paljud eakendused ei toimi läbi selle.

PS!
Seksi asi toimis. Järgnev päev tõi kaasa viimase 30p külastatavuse rekordi.

esmaspäev, 6. juuli 2009

Seks

Vaatasin täna mitut filmi ja judsin järeldusele, et ilma seksita filme enam jänkidemaal teha ei osata. Pea igas filmis on vähemalt 1 vooditseen ja paljastus.
Sellega kaasa minnes panen ka siia ühe "romantilise" pildi, liik on küll teine, kuid põhimõttelislt käib asi ju samamoodi.

Pealkiri sai ka selline, et näha palju see külastusi toob, lihtsalt statistika mõttes.

Bioloogid, äkki lisate ka selle paari liigi!

pühapäev, 5. juuli 2009

Puhkus mõjub

Paar puhkepäeva hakkab positiivset mõju avaldama. Ma polegi veel püssi põõsasse visanud, vaid tunnen endas energiat ja tahtmist midagi korda saata.
Kopeerisin oma muusikavaru DVD-de pealt ümber välisele kõvakettale. See tõi kaasa ka mitmeid mõnusaid üllatusi mõne aasta tagusest muusikast.

Muusikaks: tuberkuloited - tinasõdur

reede, 3. juuli 2009

Utoopiliselt metsas

Miks on nii, et kui teed mne heateo, siis millegipärast ootab isik keda aitasid, et pühendaksid talle märkimisväärse osa oma vabast ajast ka edaspidi. Samas on ilmselt minu mõtted need mis on nii metsas. Olles taaskord kodust paar päeva eemal sooviks rahu ja vaikust selles mõttes, et ei peaks pidevalt kedagi kuulama ja ise rääkima. Minu vaikuse täidab üldiselt muusika. Tee mis tahad, aga sellist rahu ei saabu. Pidevalt on kellelgi mingit teenet vaja või lihtsalt niisama soov juttu vesta.
Ärge pange nüüd tähele, lihtsalt minule tüüpiline puhkusekriis on saabunud. Arusaam, et kauaoodatud puhkus ei toogi kaasa erilist puhkust.