neljapäev, 25. november 2010

Meeleavaldus Türi kolledži kaitseks järg



Need vaprad Türi noored ei kartnud halba ilma ning ei lasknud ennast sisse meelitada. Nad seisid ja lootsid, et neid märgataks. Lootsid, et õiglus jalule seataks...

Lisaks kõnele tooks ära ka meeleavaldusel jaotatud lendlehtedel olnud teksti. Peaks mainima, et otseselt neid punkte arutelul ei puudutatud.
Lisaks on siin väike helilõik meeleavaldusest (link) ja ERR-i tartu stuudio uudist saab kuulata siit (link).

11 väidet, mis on esitatud Türi kolledži kinni panemise õigustamiseks

Vastused neile väidetele on andnud Türi kolledži direktor Timo Kikas

1. Kolledžil on 9 miljoni kroonine võlg, mis pidevalt kasvab.

Türi kolledži (TC) võlg koosneb kolmest osast: 3,8 milj. on sisevõlg, mis võeti selleks, et TC maja lõplikult välja ehitada, 0,8 on seotud ühe konkreetse Interregi projektiga ja see raha tuleb kõik lõpuks tagasi (lihtsalt europrojektidel läheb aruandlusega aega ja seega jõuab raha kohale alles ca aasta hiljem), 1,8 on võlg haridusallika pealt. See tekkis alles 2008-2009 õppeaastal. Enne seda ei ole miinust kunagi olnud. Enamuses oli see seotud eelarve kärbetega ja negatiivsete lisaeelarvetega riiklikul tasandil. Hetkel miinuse lisandumine peatunud. Meie arvestuste järgi peaks sellel aastal eelarve olema tasakaalus. Kui ei ole, siis just selle tõttu, et paljud avatud ülikooli tudengid on otsustanud mitte maksta, sest "kool pannakse niikuinii kinni". Seega võla juurdekasv on peatunud. Ja kokku on miinust hetkel 6,4 milj. millest 0,8 tuleb kindlasti tagasi ja 3,8 on tegelikult läinud kinnisvarasse. See on ka ainuke TÜ poolne abi maja ülesehitamisel.


2. Türi kolledž ei ole jätkusuutlik, kuna nad tegelevad vaid ühe õppekavaga.

TC on püüdnud endale saada teisi õppekavasid juba alates aastast 1999. Tegelikkuses on isegi kolm õppekava välja töötatud. Kaks neist on ka õppekomisjoni ette jõudnud, aga sealt ei ole edasi pääsenud. Viimasele pandi veto juba eeljutuajamistes õppeprorektoriga. Aga Türi kolledž on olnud jätkusuutlik juba 15 aastat ka selle ühe õppekavaga ja arenenud tasapisi kogu aeg edasi.


3. Türi kolledži hariduse kvaliteet on madal ja tunduvalt nõrgem Tartus pakutavaga.

Kvaliteet ei ole madalam sugugi, sest õpetavad ju parimad nii TÜst, EMÜst kui ka praktikutest. Meie lõpetajad lähevad veerandi osas edasi magistriõppesse ja saavad seal väga hästi hakkama. Võiks ka enam minna, aga kuna meil on rakenduskõrgharidus, siis paljud lähevadki otse tööle, sest neil on olemas kutse.


4. Türi kolledži laboripraktikumid toimuvad Tartus, mistõttu peavad õpilased Tartu ja Türi vahet sõitma.

TC-l on oma laborid juba mitu aastat. Laborid on sisustatud konkreetselt meie vajadustele vastavalt ilma kompromisse tegemata ja seega on praktikumide õppejõud ise väitnud, et meie laborid on õppelaboritena isegi paremini sisustatud kui vastavad laborid Tartus.


5. Türi kolledžis puudub "Ülikooli Vaim".

Näidake mulle seda "Vaimu" ja siis ma vastan. Minu arust on/oli Türi kolledži tudengitel palju tugevam ühtekuuluvustunne ja uhkustunne selle üle et nad on TÜ tudengid.


6. Türi kolledžis pole piisavalt pädevaid õppejõude.

Ühest küljest TC-s ei ole mitte ühtegi ebapädevat õppejõudu. Seda näitab ka see, et õppekava on mitu korda saanud nii rahvusvahelise kui ka kohaliku akrediteeringu ilma igasuguste piiranguteta. Teisest küljest on arusaadav, et ühe õppekavaga ei ole võimalik pakkuda koorumust väga paljudele inimestele. Selle "puudujäägi" lahendaks samuti teise õppekava õpetamine TC-s. Tegelikult on TC-s inimesi, kes loenguid annavad, palju rohkem, kui ametlikult töökohtadest nähtub. Loenguid annavad osalise koormusega ka kaks projektijuhti, õppedirektor ja mina ise. Kolmel esimesel on magistrikraad ja minul PhD. Meil on olnud osakoormusega varem tööl ka enam inimesi, aga just majanduslik seis sundis meid nendega lepinguid üle vaatama ja kolm neist töötavad nüüd töövõtulepinguga. Meie jaoks andis see lihtsalt kokkuhoidu. Aga töötavad nad endiselt. Lisaks on ju kohapealt või regioonist ka enamus praktikuid. Muusea, igal pool mujal maailmas peetakse õppejõudude liikumist ja mobiilsust väga positiivseks, sest siis saab nende kompetentsist kasu palju enam inimesi.


7. Türi kolledžisse ei astu sisse piisavalt üliõpilasi ja seetõttu pole mõtet pidada kolledžit, kuhu keegi õppima ei tule.

Kolledžisse astus sel aastal 43 päevasesse ja 15 avatud ülikooli. Kui oleks teine õppekava, siis see arv kahekordistuks. Seni on tehtud lihtsalt vähem turundustööd ja eelmisel aastal olid sisseastumisnõuded lihtsalt keerulised ja paljud jäid sellepärast tulemata.


8. Türi kolledžil on nõrk maine.

TC maine on väga hea. Meie lõpetajaid töötab avalikõigulikus sektoris üle terve Eesti. Selle aasta vastuvõtust on ca veerand tagasisides öelnud, et nad tulid konkreetselt siia just meie õppekava ja kolledži maine tõttu.


9. Türi kolledži õpilased ise soovivad Tartusse õppima tulla.

Kogu meie tudengkonnast on vabatahtlikult nõus Tartusse minema umbes viis üliõpilast. See on väga väike protsent.


10. Türi kolledži juhtkond oli kolledži sulgemisest teadlik palju varem kui see otsus meediale teatavaks tehti.

TC juhtkond ei olnud sulgemisest teadlik. Oli viidatud mõningatele probleemidele. Esmajoones rahalistele. Me olime need teadmiseks võtnud ja alustanud kulude vähendamisega. Otsisime ka võimalusi lisarahastuseks.


11. Türi kolledži õppehooned jäävad täiendkoolitusteks alles.

Õppehoonet ei ole võimalik ülal pidada kui seal toimub ainult täiendkoolitus. Hetkel ei ole Eesti turg valmis ise maksma koolituste eest, sest projektipõhist koolitust on tasuta nii palju saadaval. Projektidesse aga ei ole võimalik sisse kirjutada üldkulusid. Seega maja kütteks, elektriks ja projektide omaosaluseks ei ole raha mitte kuskilt võtta. Pealegi tähendaks see ka maja selget alakasutust. Ei ole võimalik teha täiendkoolitusi iga päev hommikust õhtuni. Isegi niisugusel turul nagu
Tallinn on see võimatu. Inimesed eelistavad täiendkoolitust pigem nädalavahetustel ja õhtuti.

Kommentaare ei ole: