kolmapäev, 3. märts 2010

Funestus Bremenis vol10


Minu kahe voodiga hotellituba. Ei midagi üleliigset, samas pole ka midagi puudu. Mis kõige tähtsam - seina seest saab ka voolu! Kasutasin pildi paremas servas olevat voodit, sest sealt nägi ka telekat.

Laupäev

Day 7

Lennukis Frankfurdi poole sõites. Hommik algas ootamatult hästi. Isegi ärkamine käis oodatust kiiremini. Seega tekkis hotellis pool tundi vaba aega. Nagu pärast selgus, siis oleks võinud toas ka terve tunni passida ja rahulikult hokit vaadata. Mängisid Saksamaa ja soome ja minu lahkumise hetkel juhtisid põhjanaabrid 2:0. Raudteejaamas läks õige rongi väljumisplatvormi leidmine oodatust kiiremini. Sama võiks öelda ka Hamburgi sisese S-bahni kohta. Unustaja nagu ma olen, suutsin lennujaamas rahakoti taskusse jätta ja „põrusin“ seepärast turvakontrollis. Peaks mainima, et see polnud mul sugugi esimene (ja ilmselt ka mitte viimane) kord. Lisaks põhjalikule läbiotsimisele pidas mingi turva mu läpakat väga kahtlaseks. Seetõttu pidin sellega erikontrolli läbima, kus kontrolliti, ega mu arvutis lõhkeainet pole.

Frankfurdi lennujaamas. Naljakas, tundub, et too Air Berliini check in-is olnud mees oli ikka tõeline idioot. Esiteks tahtis ta mu pagasi saata Riiga, mitte Tartu. Pärast seda, kui olin oma reisipabereid näidanud, avastas ka tema, et mu lõpppunkt ei ole jah Riiva, vaid hoopis Tartu. Samas järgnevate lendude pardakaarte ma ikkagi ei saanud. Vaid Frankfurdi lennu oma. Küsisin siis seepeale, kas pean Frankfurdis siis uuesti check in-i läbima, kuid ta ei osanud midagi öelda. Ausa vastusena kõlas I don’t know…

Lennukis võtsin oma rahustamiseks karastusjoogi asemel veini. Kahjuks ei olnud see nii võimas maitseelamus, mille sain Lufthansa lennukis mõned aastad tagasi. Peaaegu 200ml veini tegid aga oma töö ja sain vähemalt veidi lõõgastuda ja puhata. Samas jättis see ka ilmselt teatava jälje Frankfurti saabumisel. Siin läks ikka päris tublisti aega, enne kui välja mõtlesin, et kuhu suunduma peab. Pärast närvilist ringiekslemist leidsin check in-i koha. Seal vaadati mulle imeliku näoga otsa, et olen ju korra check in-i läbinud. Seletasin, et mul pole ju pardakaarte ja Hamburgis öeldi minu edasi tegutsemise kohta I don’t know. Sain siis vähemalt omale mõlemaks lennuks pardakaardid. Samal ajal oli politsei tagasi väravate juurde viiva tee lindiga tõkestanud ja politseinik seletas mulle, et see on minu enda turvalisuse huvides.

Viimase päeva lõpp juba homme :)

Kommentaare ei ole: