teisipäev, 29. aprill 2008

Valguse poole!

Väljas lõõskab päike juba suviselt, kuid loodus alles tärkab.

Selle pildi pühendaksin inimesele, kes on ilmselt minu peale veidi solvunud(?), kuigi selleks tegelikult erilist põhjust ei tohiks olla. Njah, tegelikult üha põhjuse olen küll välja mõelnud, kuid selle jätan vähemalt praegu omateada. Aga M, ära üritagi väita, et sa käitud täpselt nii nagu tavaliselt, sest see ei ole nii, seda näevad ka teised.
Sellised ilusad ilmad teevad mõnes mõttes tusaseks, pean ju pidevalt nelja seina vahel passima. Magasin terve öö lahtise rõduuksega, kuid palav oli ikkagi.

2 kommentaari:

Arra ütles ...

kevadised fotod on ilusad...

Anonüümne ütles ...

Ma kardan, et see M olen su jutus mina. Kuigi ma ei oleks osanud seda ilma mainitud initsiaalita kuidagi arvata. Milles see solvumine siis seisneb? Ja kuidas teised seda näevad? Ja mis on sinu teooria?
Nii palju vastamata küsimusi. Aga selle, et ma viimasel ajal tavatult:D käitun (mida iganes see siis ka ei tähendaks!?), see tuleb mulle lihtsalt andeks anda. Naer läbi pisarate, tead...
...