Seekord võtan Tartu kaasa mälupildi metsaalusest, mis oli tihedalt maasikaid täis. Küll alles õitsevaid maasikaid, kuid siiski...Väidetakse, et Tartu on heade mõtete linn. Tulin ka mina siis siin heale mõttele, et viiks oma voosialuse taarast tühjaks, sest seda oli sinna jälle terve hunnik kogunenud. Aga vot see tekitas küll ikka väga toredaid mõtteid, kui olin oma koormaga lähimasse säästumarketisse marssinud ja leidsin sealt taaraautomaadi, kus silt vabandas ja teatas, et taaravastuvõttu ei toimu. Nu suur tänu. (Õnneks oli Konsumi taarapunkt töökorras) Sealt tagasi vantsides püüdis mu tähelepanu seltskond noori, kes korvpalli mängisid. Olgu, nende sõnavara üle vinguma ma ei hakka, kuid nu ehmatas ühe noore käitumine. Nimelt eelmaldus neist üks paar meetrit, ja otsustas seal kõrval kasvanud väikest puukest kasta. Nu mida ma öelda oskan. Otsigu vähemalt privaatsem koht, mitte majade vahel mänguplats.
Tegelikult mul ei ole Tartu vastu midagi, lihtsalt see poeskäik oli ühs halvimaid.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar