teisipäev, 8. aprill 2008

Ma ju ütlesin

Mainisin eelmises postituses, et õis võib ju kaduda, kuid ei kao selle mõte. See asendub millegi sisukamaga. Kuigi ma ei taha sellega väita, nagu õids juba närbunud oleks, mitte minu jaoks :)

Ma võtsin kätte kalendri mis mul laua kohal ripub. Täitsin selle lahtrid oma kokkusaamiste, ürituste, õppetöö ja muu sellisega ära. Tegelkult tuli välja, et ega see nüüd väga tark idee polnudki. Esimene ilma igasuguste kohustusteta päev on 20. aprill.
Sellise ajatäitumuse korral tekitab vahel nördimust tõsiasi, et vahel saadetakse mingi tähtsa kokkusaamise info paar päeva enne sündmust. Saata tigupostiga suur uhke kutse, kas sel on mõtet, sest oma osalemiseks tea). Ma oleks olnud õnnelikum, kui sündmusest oleks veidi varem ette teatatud. Nüüd tuli aga terve hommik ettevalmistusteks raisata.
Kuigi mis seal ikka, kõike paar nädalat ette teada oleks ka ebahuvitav.

2 kommentaari:

ArvoS ütles ...

Viimased kaks pilti on väga lahedad - pole kunagi mõelnud, et kurkide arenemist jäädvustada. Vahest proovin ehk isegi?!

Funestus ütles ...

tänan :)
eks üritan nende kasvuga kursis hoida, kuigi kardan, et mu eksperiment ebaõnnestus. Sest tegu on tavalise kurgiga ja vaevalt see potis eriti elujõuline on.